2-05-3105/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. mail 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-3105 (endine nr 2/30-5259/05) Kohtuasi OÜ hagi UK vastu 6701,87 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE Kostja: UK Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon 1. Hagi rahuldada 2. Välja mõista UK võlg 6701.87 (kuus tuhat seitsesada üks krooni ja 87 senti) ja kohtukulu 760.00 (seitsesada kuuskümmend krooni) OÜ kasuks. 3. Välja mõista UK postikulu 33.50 (kolmkümmend kolm krooni ja 50 senti) riigituludesse , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja kostja .a pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ja teostanud tehinguid, ületades kokku 5000 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja isikliku tunnuskoodi (PIN-koodi) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt kostja. Seega tuleb kostja poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kostja poolt alusetult omandatud varana. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu põhisummas 5000 krooni koos õigusega nõuda viiviste tasumist. Hageja nõudis kostjalt korduvalt alusetult omandatud vara tagastamist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja on arvestanud kostjale ka viivist.

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt võlgnevus summas 5000 krooni ja viivised 1701.87 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 560 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 335.09 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja ise pangast raha välja võtnud ega kasutanud. Kostja avas arveldusarve oma tuttava palvel, kes ei soovinud panna raha oma arvele. Tuttav pani kostja arvele 30 000 krooni ja võttis pangakaardi enda kätte. Panga väljavõtetest selgub, et kaardiga on võetud välja rohkem raha kui sinna oli paigutatud ning kostjale on arusaamatu kuidas see oli võimalik, kuna tegemist oli deebetkaardiga mitte krediitkaardiga. Pank peaks kindlustama olukorra, et keegi ei saaks pangast kätte rohkem raha kui on arvel.

Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingu nr. alusel enda valdusesse pangakaardi, et laekus kostja pangakontole nr. 30 000 krooni ja 25 000 krooni ning et kontolt võeti pangakaarti kasutades sularahaautomaatidest väikeste summadena ajavahemikul välja 60 000 krooni, mille tulemusena ületas välja võetud summa konto vahendite jäägi 5000 krooni võrra. sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingu kohaselt võis kostja kasutada kaarti maksevahendina ja sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist. Lepingu punkti 7.1 ja 7.2 kohaselt kohustus kostja kaarti hoidma hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele, samuti hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi. Kostja ei teatanud pangale kaardi üleandmisest teistele isikutele. Lepingu p. 8.1 kohaselt kohustus kostja konto omanikuna tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas summad, mis selguvad ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kostja ei ole pangale kaarditehingute eest tasunud, mistõttu arvelduskonto on senini negatiivne 5000 krooni ulatuses. Seega on kostja sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingut rikkunud. Asjaolu, et kaardi valdajal oli võimalus võtta kontolt välja rohkem raha, kui tema kontol tegelikult oli, ei välista konto omaniku vastutust lepingu rikkumise eest. Lepingu punkti 8.1 alusel peab konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused ka siis kui ta andis oma pangakaarti kolmandatele isikutele kasutada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivisintressi. Hageja on arvutanud viivist alates vastavalt seadusele 3% aastas, alates 7% aastas ja alates 6 kuu EURIBOR + 7% aastas põhisummalt 5000 krooni, kokku 1701.87 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 200 krooni, kokku 760 krooni.

TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistajaja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 33.50 riigituludesse , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number.

Kohtunik: