3-04-295/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 3.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-295 Haldusasi E. T., H. A. ja S. R. kaebused Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 otsuse nr 45 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4.aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-2263/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus E. T., H. A. ja S. R. apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 14.märts 2006 Menetlusosalised Kaebajad E. T., S. R. ja H. A. Vastustaja Kuusalu Vallavolikogu Kolmas isik Kaitseministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.04.2005 otsus haldusasjas nr 3-2263/2004 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 03.04.2006. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kuusalu Vallavolikogu kehtestas 31.08.2004 otsuse nr 45 punktiga 1 Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külades rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneeringu ning märkis punktis 2 „Võtta teadmiseks, et planeeringu kehtestamisega kaasnevad kinnisomandi senise maakasutuse ja ehitusõiguse kitsendused kompenseerib või kinnisasja omandab kohese ja õiglase tasu eest vastavalt Kuusalu valla ja Kaitseministeeriumi vahelisele lepingule Kaitseministeerium kui planeeringu algatamist taotlenud isik.“

3-04-295

2(11) Halduskohtule esitatud kaebustes (kohus liitis need ühte menetlusse) palus E. T. tühistada otsuse nr 45 p 1 ning H. A. ja S. R. palusid tühistada otsuse nr 45 tervikuna.

Kaebuste põhjendused:

E. T.: Kaebajat ei kaasatud detailplaneeringu kehtestamise eelsesse protsessi ning teda ei informeeritud õigeaegselt, et planeering võib kaasa tuua kaebaja kinnistu senise sihtotstarbe muutmise ja/või kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse. Vaidlusaluse detailplaneeringu projekti jooniste kohaselt jääb kaebaja kinnistu kagupoolne maa-ala (metsamaa, ca ½ kinnistu pindalast) Suru 1 laskealaks ning ülejäänud kinnistu ja seda ümbritsev maa-ala ohualaks, samuti planeeritakse ehitada kaebaja kinnistule seda keskelt poolitav kahesuunaline kruusakattega tee, mis rajatakse keskpolügooni ümber ringteena. Planeeringuga kavatsetakse muuta maa senine sihtotstarve riigikaitsemaaks. 12.12.2003 kirjas Kuusalu Vallavalitsusele palus kaebaja mitte muuta Kaitseväe keskpolügooni detailplaneeringu käigus * kinnistu sihtotstarvet riigikaitsemaaks ning põhjendas oma taotlust. 27.01.2004 tegi kaebaja vallavalitsusele konkreetse ja detailse * kinnistu piirimuudatuse ettepaneku – jätta * kinnistust välja Suru 1 laskeala alla jääv maa-ala (ca ½ kogu kinnistu pindalast) ning asendada see * kinnistust põhja pool paikneva reformimata maaga, samuti muuta * kinnistu sihtotstarvet maatulundusmaast ärimaaks. Kaebaja taotlustega ja ettepanekutega pole arvestatud. Vaidlusaluse detailplaneeringu lähteülesande (kinnitatud vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 69) VII peatüki p 5 kohaselt on nõutav planeeringu kooskõlastamine planeeringualale jäävate kinnistute omanikega ning maa tagasitaotlejatega. Kaebaja ega * kinnistu endine omanik K. E. ei ole ühtegi kooskõlastust ega nõusolekut andnud. Lähteülesande VIII peatüki p 6 kohaselt esitatakse planeering vallavolikogule kehtestamiseks, kui planeeringu avalikustamise ajal on lahendatud kõik planeeringuga seotud vaidlused. 05.02.2004 toimunud planeeringu avaliku arutelu käigus käsitleti ka kaebaja tehtud ettepanekuid, kuid mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni ei jõutud. Samuti ei lahendatud ühtegi kaebaja poolt üles jäetud planeeringuvaidlust 04.06.2004 Harju Maavalitsuses toimunud ühisnõupidamisel. Tähelepanuta on jäetud kaebaja poolt 30.08.2004 Kuusalu Vallavolikogule esitatud kirjalik ettepanek - viia keskpolügooni detailplaneering vastavusse seadustega ja hankida lähteülesandes nõutud maaomanike kooskõlastused. Volikogu vaidlustatud otsuse punktiga 1 on kehtestatud detailplaneering, mida ei ole avalikult tutvumiseks välja pandud ja millele ei ole korraldatud avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu. Novembris 2003 vastuvõetud detailplaneeringu seletuskiri erineb vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjast (koostati märtsis 2004). Kehtestatud planeeringu seletuskirja (lk 9 p 3.4) kohaselt „* kinnistu osas tehakse planeeringuga ettepanek muuta kinnistu piiri nii, et Suru laskevälja alla jääv osa arvatakse Keskpolügooni kinnistu koosseisu“. Sellist planeeringu ettepanekut ja lahendust ei olnud vastuvõetud planeeringu avalikul väljapanekul ning sellist võimalust ei arutatud planeeringu avaliku arutelu käigus. Kaebajat on teiste planeeringualale jäävate erakinnistute omanikega võrreldes koheldud ebavõrdselt. Kaebajale kuuluva kinnistu maa sihtotstarbeks määrati riigikaitsemaa ja maatulundusmaa. Kehtestatud planeeringu seletuskirja punktist 3.4 nähtub, et kinnistule on sihtotstarbeks määratud 75% riigikaitsemaa ja 25% ärimaa ning kinnistule 75% riigikaitsemaa, 20% maatulundusmaa ja 5% ärimaa. Planeering näeb ette riigikaitseliste objektide (teeninduskeskus, soomustehnika lahinglaskmise ja baasväljaõppeala, helikopteri maandumisplats jne) kavandamise kaitsealade (Lahemaa, Ohepalu, Põhja-Kõrvemaa) vahele jääva rahvusvahelise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalale, samuti alale, kus asuvad vääriselupaigad ja väärtuslikud märgalad ning linnuja loodushoiualade võrgustiku Natura 2000 hoiualad (Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu p 3.1.2).

3-04-295

3(11) Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldus nr 713-k, millega kinnitati Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgne asukoht, on õigusvastane. Kuigi detailplaneeringu kehtestamise otsus ei ole veel jõustunud, on Kaitseministeerium asunud omavoliliselt piirama kaebaja juurdepääsu tema enda kinnistule, takistanud seeläbi kinnistu majandamist ja kasutamist ning tekitanud sellega varalist kahju.

H. A.: Volikogu vaidlustatud otsus nr 45 on motiveerimata ja kontrollimatu. Selles pole näidatud faktilisi aluseid ega kaalutlusi, miks eelistati keskpolügooni rajamist kaebaja kinnistule. Otsuse punktiga 2 kolmandale isikule pandud kõrvalkohustused on ebaseaduslikud. Kohalik omavalitsus ei saa delegeerida omapoolse kohustuse täitmist kolmandale isikule, viitamata seejuures otsuse preambulas ja motiveerivas osas selle kohustuse delegeerimise materiaalõiguslikule alusele. Kaebaja on olnud algusest peale selle vastu, et tema kinnistu muudetakse riigikaitsemaaks või et talle seatakse piiranguid kinnistu kasutamisel enne, kui ei ole toimunud vastavasisulisi läbirääkimisi hüvitiste osas. Planeeringualale jäävate kinnistute omanikega kokkuleppe saamise kohustuse nägi ette ka detailplaneeringu lähteülesanne.

S. R.: Kaebaja on Tõreska külas asuva * kinnistu omanik. Kehtestatud planeering * kinnistut ette ei näe, planeeringu seletuskirjast nähtuvalt kuulub kinnistu ühendamisele polügooni tulevase põhikinnistuga ning ühel või teisel viisil kaebajalt võõrandamisele. Detailplaneeringu aluseks olev Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68) on õigusvastane. Oluline roll detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel on olnud Kuusalu valla ja Kaitseministeeriumi vahelisel ühise tegutsemise lepingul (sõlmitud volikogu 21.08.2002 otsuse nr 97 alusel), milles vald on oma eesmärgiks deklareerinud „..paremate tingimuste loomine õppetööks Kuusalu Keskkoolis ja sportimisvõimaluste suurendamine Kuusalu vallas“ ning Kaitseliidu eesmärgiks „..kaitseliitlaste sportimisvõimaluste parandamine ning noorkotkastele ja kodutütardele suviste laagrite korraldamine.“ Volikogu 31.08.2004 istungil, kus arutati detailplaneeringu kehtestamise küsimust, ei varjanud vallavolinikud, et planeeringu heakskiitmisel või mitteheakskiitmisel lähtuvad nad lisaks selgelt avalikustatud menetluslikest asjaoludest ka veel teatud kokkuleppest, millest aga avalikkust ei ole teavitatud. On ebamõistlik arvata, et nimetatud leping ja Kaitseministeeriumi eritähelepanu Kuusalu kooli staadioni renoveerimisele oleks juhuslikud ega ole polügooni detailplaneeringuga seotud. Vastustaja käitumine ei vasta hea halduse tavale ega isikute võrdse kohtlemise põhimõttele. Detailplaneeringu lähteülesanne nägi ette planeeringu kooskõlastamise kohustuse planeeritavale alale jäävate maade omanikega. Tegemist ei olnud haldusesisese korraldusliku küsimusega, vaid halduse selge sooviga ennast siduda ning anda haldusest väljapoole lubadus, mis peaks toimima planeerimismenetluse välise kaitsemehhanismina. Seda lubadust ei täidetud ning vaidlusalune planeering kehtestati ilma maaomanike, sh kaebaja nõusolekuta. Sellega on avalikkust eksitatud ning niisugune käitumine on olulises vastuolus hea halduse tavaga ja haldusmenetluse põhimõtetega. Vaidlusaluse otsuse p 2 on ebaseaduslik, sest planeerimisseaduse (PlanS) § 30 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse kinnisasja omaniku nõudel omandada kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest. Seadus ei näe ette, et kohalik omavalitsus võiks selle kohustuse kellelegi kolmandale isikule delegeerida, ometi on otsuse punktiga 2 seda tehtud. Rikutud on HMS § 56 nõudeid, sest otsus nr 47 on motiveerimata, ei ole arusaadav ega ole diskretsiooni osas vähimalgi määral kontrollitav.

Vastustaja Kuusalu Vallavolikogu leidis, et kaebused ei ole põhjendatud, ja palus jätta need rahuldamata järgmistel motiividel:

3-04-295

4(11) Detailplaneeringu menetlemise protsessi olid kaasatud kõik asjast huvitatud isikud ning eeskätt maaomanikud. * kinnistu endist omanikku (E. T. omandas kõnealuse kinnistu suvel 2003) teavitati planeeringu algatamisest 11.07.2001 kirjaga, detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teavitati kõiki maaomanikke 30.10.2002 kirjadega, planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati maaomanikke 14.11.2003 kirjadega, ettepanekutele ja vastuväidetele vastati 30.12.2003 kirjadega, 31.12.2003 teavitati maaomanikke planeeringu täiendavast avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumise ajast, 05.02.2004 toimunud avaliku arutelu protokoll väljastati maaomanikele 10.02.2004. Seetõttu on põhjendamatu ja alusetu E. T. väide tema planeeringu kehtestamise eelsesse protsessi kaasamata jätmise kohta. E. T. viibis ka Harju maavanema poolt kokku kutsutud ühisnõupidamisel 04.06.2004 ning maavanem teavitas teda planeeringuvaidluse lahendamise tulemustest 02.07.2004 kirjaga. Kohaliku omavalitsuse tegevus planeeringu lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel on haldusesisene tegevus, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Seadus ei keela muudatuste tegemist lähteülesannetes. Kaitseväe keskpolügoon asutati ja määrati tema esialgne asukoht Kuusalu vald Harjumaal kohtuliku kontrolli läbinud ja jõusoleva Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 713-k. Kaitseväe keskpolügooni rajamise Kuusalu valda näeb ette ka kehtiv Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud volikogu 19.12.2001 otsusega nr 68), mis on samuti jõusolev haldusakt. Alusetud ja paljasõnalised on kaebajate väited, mille kohaselt ei olnud vald detailplaneeringu menetlemisel objektiivne. Planeeringualale kavandatakse üks suur riigi omandis olev kinnistu ning lisaks väiksemad, eravaldusse jäävad kinnistud neile maaomanikele, kes olid sellest huvitatud. Eravalduses kinnistuid ei olnud võimalik kavandada kohtadesse, mis jäävad oluliste sõjaliste objektide alla. E. T. enda ettepanekul muuta * kinnistu piire on planeeritud talle iseseisev kinnistu suurusega 100 686 m2 (ca ½ praegusest * kinnistust), muu osa * kinnistust jääb laskevälja laskealale ja sinna ei ole võimalik eraldi kinnistut planeerida. E. T. kuuluva kinnistu suhtes tehti seega avaliku väljapaneku ja arutamise tulemusel parandus planeeringus, kuid planeeringu põhilahendus ei muutunud ning puudus vajadus korrata avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. S. R. ei ole soovinud oma kinnistu säilimist, mistõttu * kinnistu on planeeritud polügooni kinnistu koosseisus. H. A. kuuluv kinnistu on planeeritud polügooni kinnistu koosseisus iseseisva kinnistuna nii nagu ta seda ise soovis. Planeeringulahendusega kaasnevat keskkonnamõju on eelnevalt kontrollitud ning Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise aruande 25.07.2003 heaks kiitnud. Planeeringu üle teostas järelevalvet Harju maavanem ega tuvastanud seaduse rikkumisi. Maa sihtotstarve muutumine ja sihtotstarbe - 75% riigikaitsemaa ja 25% maatulundusmaa - määramine on õiguspärane, sest keskpolügooni territooriumil paiknevate katastriüksuste sihtotstarbena on õigustatud riigikaitsemaa. Lähtuvalt metsamaa majandamisest muutus avaliku arutelu tulemusena maa sihtotstarve selliselt, et 25% ulatuses säilis maatulundusmaa. 5% ärimaa otstarve on lisandunud kahel kinnistul, kus juba paiknevad hooned või on olemas varasem ehitusõigust lubav detailplaneering. Kaebajate kinnistutel ehitusõigus puudub. Kaebajad ei ole PlanS § 30 alusel pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, mistõttu ei ole vastustaja saanud nimetatud sätet rikkuda. Vaidlustatud otsuses on viited dokumentidele, mida on volikogu diskretsiooni teostamisel arvesse võtnud. Planeeringu kehtestamise otsuse sisu on toodud ära detailplaneeringu I köites 81 lehel. Motiveerimisnõude rikkumisena ei saa käsitleda asjaolu, et planeeringu kehtestamise otsuses ei ole märgitud eraldi kaalutlust, miks ei ole võimalik jätta kaebajate kinnistuid Kaitseväe keskpolügooni alast väljapoole seoses nende paiknemisega kohas, kus erandi tegemine ei ole avalikest huvidest lähtuvalt võimalik ega ka ohutu. Vaidlustatud otsuse p 2 ei ole käsitletav kohustusena, kõrvalkohustusena ega kõrvaltingimusena.

3-04-295

5(11) Kaitseministeerium vaidles samuti kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti E. T., S. R. ja H. A. kaebused rahuldamata järgmistel motiividel: Keskpolügooni asukohavalik on kooskõlas selle tegemise ajal kehtinud seadustega otsustatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 713-k. Kohtud on korralduse õiguspärasust kontrollinud ja selle jõusse jätnud (Tallinna Halduskohtu 09.04.2002 otsus nr 3-329/02 ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2002 otsus nr 2-3/455/02). Kaitseväe keskpolügooni asukoha valikul on tuginetud 1997 OÜ * ja AS * asukoha valikute keskkonnaekspertiisile. Looduskeskkonnale kahjulikke mõjusid on hinnanud OÜ vastavas aruandes ning selle on heaks kiitnud Keskkonnaministeerium. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestati Kuusalu valla üldplaneering, mis nägi ette Kaitseväe keskpolügooni rajamise Kuusalu valda. Üldplaneeringut tähtaegselt vaidlustatud ei ole, tegemist on jõustunud haldusaktiga ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise käigus ei saa kehtivat üldplaneeringut vaidlustada. Kui kaebaja S. R. leidis, et üldplaneering on vastu võetud menetlusnorme ja hea halduse põhimõtteid rikkudes, oleks tulnud üldplaneeringut tähtaegselt vaidlustada. Natura 2000 eelvalikualad ja Kuusalu valla üldplaneeringus välja toodud kaitsmist väärivad alad on määratud kaitstavateks aladeks planeeringuala sees, mistõttu puudub vastuolu üleriigilise planeeringuga Eesti 2010. Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ei ole näidatud keskpolügooni alal maakondliku või kohaliku tähtsusega väärtuslikke alasid. Kuusalu üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 6 kohaselt oli üldplaneering aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. PES § 12 lg 4 sätestas, et kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul, arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Kohalik omavalitsus on käesoleval juhul PES § 12 lg 4 nõude täitnud planeeringualale jäävate kinnistute omanikele 11.07.2001 kirja saatmisega ja 04.07.2001 ajalehes Sõnumitooja teate avaldamisega. PES § 3 lg 2 p 2 kohaselt oli kohaliku omavalitsuse kohustuseks tagada planeeringu kehtestamise eeldusena kõigi huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja kooskõlastamine. PES § 17 (mis reguleeris, kellega tuleb planeeringud kooskõlastada) lg 3 nägi ette detailplaneeringu kooskõlastamise kohustuse riigi vastavate ametite ja inspektsioonidega ega näinud ette detailplaneeringu kehtestamise eeldusena kooskõlastuste olemasolu planeeringualale jäävate kinnistute omanikega. Seda ei näe ette ka kehtiv planeerimisseadus. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, mille kohaselt vaidlusaluse planeeringu lähteülesande VI peatüki punktis 9 ja VII peatüki punktis 5 ette nähtud kooskõlastused kinnistute omanikega ning maa tagasitaotlejatega ei olnud imperatiivsed. Kinnisasjade omanike ja maa tagasitaotlejate huvide arvesse võtmine oli tagatud võimalusega esitada omapoolseid ettepanekuid juba detailplaneeringu algatamisel ning seejärel eskiislahenduse tutvustamiseks toimunud avalikel aruteludel. Nähtuvalt 05.02.2004 avaliku arutelu protokollist selgitati arutelul, et kooskõlastused maaomanikega on läbiviidud selliselt, et kõigile kinnistu omanikele on saadetud kirjad palvega esitada oma ettepanekud planeerimislahendusele. Koostöö planeeringu käigus hõlmas kõigi maaomanike teavitamist ning nende märkuste ja ettepanekute vastuvõtmist ning võimalusel nendega arvestamist. Maa võõrandamise või kasutusse andmise osas kokkuleppe mittesaavutamine detailplaneeringu menetluse kestel ja mõne isiku vastuseis ja kooskõlastusest keeldumine ei saa takistada planeeringu kehtestamist, kui planeeringu menetluses on järgitud kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Käesoleval juhul on huvitatud isikute kaasamise ja ärakuulamise nõuded täidetud. Eeltoodu alusel ei ole vaidlustatud haldusakt õigusvastane kaebajate poolt detailplaneeringule kooskõlastuse mitteandmise tõttu. Põhjendatud ei ole E. T. väide tema kaasamata jätmisest detailplaneeringu kehtestamise eelsesse protsessi. Kaebaja omandas kinnistu 2003 suvel. Teade detailplaneeringu algatamise kohta saadeti

3-04-295

6(11) 11.07.2001 kinnistu eelmisele omanikule ning E. T. kinnitas kohtumenetluses, et oli kinnistu omandamisel teadlik kavandatavast detailplaneeringust. E. T. on esitanud vallale kolm kirjalikku taotlust – 1) 23.11.2003 – algatada detailplaneering oma kinnistu osas, 2) 12.12.2003 - jätta kaebajale kuuluva * kinnistu osas maa sihtotstarve muutmata; 3) 27.01.2004 - muuta * kinnistu piire, jättes sellest välja kinnistu kagupoolne metsamaa-ala (ca ½ kinnistust), anda Suru laskeala alla jääva maa eest asendusmaa ja muuta maa sihtotstarve maatulundusmaast ärimaaks. Vastustaja on E. T. taotlustele ja ettepanekutele vastanud kirjalikult 31.12.2003 ja 30.01.2004 ning on tema taotluste rahuldamata jätmist asjakohaselt põhjendanud. Põhjendamatu on kaebaja E. T. väide, mille kohaselt ei olnud talle mõistetav detailplaneeringu eesmärk ja selle kehtestamisega kaasnev. Planeeringu eesmärk on toodud lähteülesande II peatükis ja selleks on keskpolügooni rajamine Kuusalu valda. Täpsemalt on see eesmärk (kasutada planeeringuala ühtsena sõjaliseks väljaõppeks) ning eesmärgist tulenevalt maaomanikele kaasnevad kitsendused ja nende heastamise võimalused lahti kirjutatud planeeringu seletuskirja punktides 3.4, 3.5.4, 3.10. Planeeringu lähteülesandega ja seletuskirjaga tutvumisel pidi igale mõistlikule inimesele selge olema, mida planeeringu kehtestamine endaga kaasa toob. Samuti pidi E. T. olema arusaadav, milline lahendus oli algselt ette nähtud tema kinnistu osas, kuna vastasel korral ei oleks ta teinud kohalikule omavalitsusele ettepanekut muuta planeeringu lahendust talle kuuluva * kinnistu osas. Põhjendatud ei ole kaebaja E. T. väide, et detailplaneering on õigusvastane, kuna avalikul väljapanekul ei olnud sama detailplaneering, mis hiljem kehtestati. Kaebaja kinnistu osas tehtud muudatus (mis vastustaja selgituste kohaselt tehti E. T. enda 27.01.2004 taotluse alusel ja mida protokollist nähtuvalt arutati 05.02.2004 avalikul arutelul) ei olnud planeeringu põhilahenduse muudatus, mistõttu puudus vajadus planeerimisseaduse § 21 lg 5 kohaldamiseks (so planeeringu kooskõlastamise kordamiseks ning uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks). Asjakohased ei ole kaebaja E. T. väited detailplaneeringu kehtestamise õigusvastasusest põhjusel, et planeeringu menetlemise käigus väljastati talle ehitusluba raadamiseks liigniiskuse all kannataval kinnistul. Kohalikul omavalitsusel ei olnud õiguslikku alust keelduda vastava ehitusloa andmisest, kaebajal oli aga võimalik kaaluda, kas raadamiseks investeeringu tegemine on mõistlik. Detailplaneeringule lisatud maaomanikega kohtumise tabelist nähtub, et planeeringu menetluse käigus on aset leidnud kohtumised kõigi planeeringualale jäävate kinnistute omanikega, sh ka kõigi kolme kaebajaga. Kaebaja H. A. ning kaebaja S. R. esindajad osalesid 07.11.2002 ja 21.11.2002 detailplaneeringut tutvustaval avalikul arutelul ning 05.02.2004 avalikul arutelul. Nähtuvalt kaebaja S. R. 22.12.2003 vastuväidetest planeeringule (millele vastati kirjalikult 31.01.2004 ja mida käsitleti ka planeeringu avalikul arutelul 05.02.2004) on ta mõistnud, et tema kinnistu, mis jääb tervenisti planeeritavale keskpolügooni alale, kuulub võõrandamisele või sundvõõrandamisele. Planeeringu menetlemise käigus ei avaldanud ta üheselt arusaadavalt, kas soovib planeeringu kehtestamise korral * kinnistut enda omandisse jätta või mitte. Kaebaja H. A. 12.12.2003 esitatud vastuväidetes märgiti, et temaga pole tehtud koostööd ja tema pole nõus kinnistu sundvõõrandamisega, kuid et ta on nõus pidama läbirääkimisi kinnistu kasutusse andmiseks. Ka kaebaja H. A. avaldusele vastas vastustaja 30.01.2004 kirjaga, tema vastuväiteid arutati 05.02.2004 avalikul arutelul ning H. A. kuuluva kinnistu osas viidi planeeringulahendusse sisse muudatus ja planeeriti tema kinnistu iseseisvana. Seega ei ole vastustaja jätnud tähelepanuta ka kaebajate S. R. ja H. A. taotlusi ja ettepanekuid ning on selgitanud muuhulgas, et detailplaneering reguleerib maakasutust ja ehitusõigust, mitte kinnistu võõrandamist, ning et maa võõrandamise või kasutusse andmise osas kokkuleppe saamiseks tuleb pöörduda Kaitseministeeriumi poole, kes kuni planeeringu kehtestamiseni oli õigustatud selliseid kokkuleppeid sõlmima. Asjaolu, et kaebajate ettepanekutega ei olnud võimalik täies ulatuses arvestada ning detailplaneeringu menetluse kestel ei saavutatud kokkulepet kinnistu võõrandamise või kasutusse andmise osas, ei muuda detailplaneeringu kehtestamise

3-04-295

7(11) otsust õigusvastaseks. Kaitseministeeriumi väidetav tegevusetus kokkulepete sõlmimiseks, samuti enne planeeringu kehtestamist kaitseväe poolt kinnisasjade faktilise kasutamisega väidetavalt tekitatud kahju, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Detailplaneeringuga maa sihtotstarbe määramine on olnud õiguspärane. Maa sihtotstarbe määramine tulenes maa kasutusotstarbest, milleks oli maa kasutamine riigikaitselistel eesmärkidel, sh osa maad (laskealad, sihtmärgialad jm riigikaitselise otstarbega rajatiste alused maa-alad) vaid riigikaitselise otstarbega ja ülejäänud maatulundusmaana. Keskpolügoon on terviklik riigikaitseliseks väljaõppeks vajalik ehitis, mille esmane sihtotstarve on riigikaitsemaa. Planeeringu joonistel on näidatud erinevad sõjalised ehitised, mida ümbritsevad ohualad. Ehitised on kavandatud nii, et neid ümbritsevad ohualad ei väljuks polügooni maa-ala piiridest ning erinevaid ehitisi oleks võimalik kasutada samaaegselt. Ehitisi ümbritsevad ohualad katavad peaaegu kogu polügooni ala. Vastavalt Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahelisele kokkuleppele määrati sihtotstarbeks 75% riigikaitsemaa ja 25% maatulundusmaa. Olemasolevate ja planeeritavate metsade metsamajanduslik haldamine polügooni alal on allutatud sõjalistele vajadustele ning metsamajandamise eesmärk ei ole tulu saamine, vaid polügoonile sobiva keskkonna kujundamine läbi mõistliku majandamise. Maasihtotstarbe määramisel ei ole kaebajaid võrreldes ja kinnistu omanikega ebavõrdselt koheldud. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.4 kohaselt on sihtotstarbe jaotuse puhul tehtud erand nimetatud kinnistutele (sihtotstarve on osaliselt ärimaa), sest krundi omanikud on rajanud sinna turismikompleksid, millest loobumisest ei ole nad olnud huvitatud ning kruntide omanikega on leitud sõjaväelisi vajadusi rahuldav kompromiss. Planeeringu põhijooniselt nähtuvalt ei jää kumbki eelmärgitud kinnistutest laskealale või muule aktiivse sõjalise õppe tegevuse alale. E. T., kes leiab end ebavõrdselt koheldud olevat, ei ole võrdses olukorras ja kinnistu omanikega, sest osa tema poolt omandatud kinnistust jääb Suru laskealale, mistõttu on põhjendatud ka tema erinev kohtlemine. Menetluslikust küljest on kõiki planeeringuala maaomanikke koheldud võrdselt. Nähtuvalt vastustest kaebustele ja kohtuistungil antud selgitustest, käsitlevad vastustaja ja kolmas isik volikogu vaidlustatud otsuse punkti 2 informatiivsena. Selle punkti sissekirjutamine planeeringu kehtestamise otsusesse oli ebavajalik ja võib tekitada õiguslikult kogenematus inimeses segadust, kuid kaebajate õigusi see viga ei riku. Kuusalu vald ja Kaitseministeerium on sõlminud lepingu Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta, mille p 2.4 vastab kaevata otsuse p 2 esimesele lauseosale. Lepingu p 2.5 kohaselt on Kaitseministeerium kohustatud hüvitama vallale kinnisasja võõrandamisega seotud kulud, kui planeeringuga kinnisasjale kehtestatud kitsenduste tagajärjel nõuab kinnisasja omanik vallalt kinnisasja võõrandamist. Seega ei saa, vaadates lepingut ja vaidlusaluse otsuse p 2 koosmõjus, teha järeldust, et otsuse nr 45 p-s 2 on delegeeritud PlanS §-st 30 (mis sätestab, et kui detailplaneeringu kehtestamisega nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või kui piiratakse või muudetakse senine kasutus võimatuks, on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama õiglase ja kohese tasu eest) tulenev kohustus Kaitseministeeriumile. Põhjendatud on kaebajate S. R. ja H. A. väide vaidlustatud haldusakti motiveerimatuse kohta. Eeltoodu ei anna aga käesoleval juhul alust volikogu otsust tühistada (HMS § 58). Detailplaneeringu kehtestamise otsus on sisuliselt õiguspärane. Faktiliste asjaolude puudumine ei ole takistanud kaebajatel kaebeõiguse realiseerimist ja kohtul vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida. Detailplaneeringu kehtestamise motiivid olid kohtuvaidluse materjalidest nähtuvalt arusaadavad. Volikogu on võtnud otsuse vastu lähtudes detailplaneeringu menetluses juba välja selgitatud asjaoludest ja otsuse langetamiseks ettevalmistatud materjalidest, millele viited kajastuvad haldusakti preambulas. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et kaevatava haldusakti tühistamisel faktilise motivatsiooni puudumise tõttu kehtestab volikogu detailplaneeringu samal kujul uuesti, ainult et koos faktiliste põhjendustega. Arvestada tuleb vaidlusaluse detailplaneeringu erandlikkust ja asjaolusid, et keskpolügooni asukoha valik on

3-04-295

8(11) tehtud Vabariigi Valitsuse poolt pikaajalise protsessi tulemusel erinevaid asukohti kaaludes ning keskpolügooni rajamiseks saavutati kokkulepe 102 kinnistu omanikega ja riik on kandnud polügooni maa-alale jäävate kinnistute omandamisega märkimisväärseid kulutusi. Haldusakti tühistamise korral lükkuks edasi olulise avaliku huvi realiseerimine ning kaebajatele ja teistele planeeringualasse jäävatele kinnisasja omanikele õiglase hüvitise väljamaksmine.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebustes taotlevad kaebajad halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist halduskohtule esitatud kaebuste rahuldamise kohta. Apellatsioonkaebuste põhjendused:

H. A. leiab, et esimese astme kohus ei ole järginud HMS § 54, 55 ja 56 lg-s 1, 2 ja 3 toodud nõudeid haldusakti õiguspärasuse tingimuste ja faktilise motiveerituse kohta ning on kohaldanud lõpptulemusena ebaõigesti eeltoodud õigusnormidest tulenevaid nõudeid haldusakti seaduslikkuse suhtes. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kohus, asudes seisukohale, et haldusakt on faktiliste asjaolude osas motiveerimata ja seega oluliste puudustega, jätta selle tühistamata vaidlusaluse detailplaneeringu erandlikkuse põhjendusega. Haldusakti seaduslikkuse seisukohast ei oma avalik huvi antud juhul mingit tähendust. Apellandile jäi planeeringu menetluse käigus selgusetuks, millistest kaalutlustest ja asjaoludest tulenevalt rajati Kaitseväe keskpolügoon just tema esivanemate maale, ning neid põhjendusi pole ka vaidlusaluses haldusaktis. Juhul kui Eesti Vabariik ja Kuusalu vald soovivad planeerida sõjalise otstarbega ehitisi, siis on selleks Eesti Vabariigis küllaldaselt riigi omandis olevaid maid. Kaebaja õigusi rikub ka vaidlustatud otsuse p 2. Kaitseministeeriumi ja Kuusalu valla ebajärjekindel asjaajamine on asetanud kaebaja olukorda, kus ta ei tea, kellelt üldse hüvitist nõuda ning kellega pidada läbirääkimisi võimalike kokkulepete osas. Planeeringu menetluse alguses pöördus kaebaja kohaliku omavalitsuse poole, kes kategooriliselt keeldus läbirääkimiste pidamisest hüvitiste ja kitsenduste osas, viidates seejuures kokkuleppele Kaitseministeeriumiga. Pärast seda pöördus kaebaja Kaitseministeeriumi poole, pidas pikalt läbirääkimisi, tellis hindamisekspertiisid ja esitas need ministeeriumile, kuid tulemusteta, sest 2004 kevadel ministeerium ootamatult katkestas läbirääkimised. Vaidlustatud haldusaktis oleks pidanud sisalduma üheselt mõistetav otsustus selle kohta, kelle poole ja millisel õiguslikul alusel peavad pöörduma need isikud, kelle suhtes planeeringu kehtestamisega kaasnevad kinnisomandi senise maakasutuse kitsendused.

E. T. ja S. R. ühises apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud materiaalõigust valesti. Apellandid on seisukohal, et Kuusalu valla üldplaneeringu kehtestamisel on rikutud planeerimismenetluse avalikustamise ja isikute kaasamise põhimõtet, mistõttu oleks halduskohus pidanud asja otsustamisel jätma kohaldamata Kuusalu valla üldplaneeringu kui põhiseadusevastase akti. Apellandid jäävad selle juurde, et vaidlustatud otsuse p 2 on seadusevastane. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka asjaolule, miks detailplaneeringu lähteülesandesse kirjutati sisse maaomanikelt kooskõlastuste hankimise kohustus. Maaomanikega kooskõlastuste nõue oli valla ja Kaitseministeeriumi vahel kokku lepitud ja lähteülesandesse sisse kirjutatud selleks, et näidata maaomanikele, et enne polügooni detailplaneeringu kehtestamist peab Kaitseministeerium tingimata tulema maaomanike juurde ja vähemalt astuma mõistlikesse läbirääkimistesse võimalike kitsenduste kompenseerimise osas. Haldus ei ole teinud mingeid jõupingutusi maaomanikelt kooskõlastuste hankimiseks. Halduskohus on sedastanud, et vallavolikogu vaidlustatud otsus on faktiliselt motiveerimata, kuid jätnud selle põhjendamatult tühistama. Apellandid on jätkuvalt seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisel on rikutud oluliselt kohase kaalutlemise nõudeid ning mõnede huvigruppide huve on ebaõiglaselt rohkem arvesse võetud kui teiste. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud lubamatute asjaoludega.

3-04-295

9(11) Kohtuotsuses on rõhutatud käesoleva asja erandlikkust ning haldusaktile esitatavate nõuete otsas on tehtud selgelt teatud mööndusi avaliku huvi põhjendusega. Sarnaselt avaliku huviga riigi kaitsevõime vastu keskpolügooni rajamise näol on aga avalikuks huviks ka see, et haldus tegutseks vastavalt demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Kohus ei ole otsuses käsitlenud kaebaja S. R. väiteid hea halduse tava rikkumisest, halduse enesesidumisest ega haldusakti tegemisel lubamatute asjaolude arvestamist. Nimelt on kohus jätnud analüüsimata Kuusalu valla üldplaneeringu avaliku arutelu protokolli, maavanema juures toimunud Kuusalu valla üldplaneeringu alase nõupidamise protokolli, Kuusalu valla ja Kaitseliidu vahelise lepingu, Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 istungi protokolli ning väljavõtte 08.09.2004 ajalehest Sõnumitooja. S. R. on esitanud küllaltki põhjaliku selgituse, miks detailplaneeringu kehtestamine ja koolistaadiumi renoveerimine Kaitseliidu poolt on ilmselt kokkulepe, mis oli vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel äärmiselt tähtsaks asjaoluks, kuid mida vald ja ministeerium püüavad eitada.

Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebustele vastu ning leidsid, et kohtuotsus on selles esitatud motiividel seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuste väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks põhjust.

Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ning erinevate isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele ette nähtud võimalused oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvesse võtmist kaaluda. Detailplaneeringute kontrollimisel on kohtul piiratud otsustusruum, kuid kohus saab hinnata seda, kas kohalik omavalitsus kasutas oma diskretsiooniõigust nõuetekohaselt ning kaalus esitatud ettepanekute mittearvestamisel osapoolte põhjendatud huve ning kas kohalik omavalitsus oli kogunud kaalumiseks piisavat informatsiooni. Kaebajad väidavad, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane, sest selles puuduvad planeeringu kehtestamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Motiveerimata kaalutlusotsuse puhul kerkib aga üles kahtlus, et otsus on tegelikult läbi kaalumata. Kooskõlas HMS §-ga 58 tuleb taolises olukorras haldusakt tühistada, v.a juhul, kui kohtul on võimalik vaatamata haldusakti motiveerimatusele täielikult veenduda selle sisulises õiguspärasuses. Esimese astme kohus leidis, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt õiguspärane ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Halduskohtu väär arusaam, et vaidlustatud haldusakti jõusse jätmine on põhjendatud muuhulgas ka detailplaneeringu erandlikkusest ja otstarbekusest lähtuvalt, ei ole viinud ebaõige otsuse tegemisele ega anna alust kohtuotsus tühistada. Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu kehtestamise motiivid on kohtuvaidluse materjalidest nähtuvalt arusaadavad. Vastustaja selgituste kohaselt tugines volikogu vaidlusaluse haldusakti vastu võtmisel planeeringu menetluse käigus välja selgitatud asjaoludele ning otsuse preambulas märgitud aktidele ja kooskõlastustele ning et volikogule olid teada kaebajate vastuväited planeeringule, kuid avalik huvi riigikaitselise objekti rajamiseks on kaalukam. Põhjendatud ei ole apellandi H. A. väide, et vaidlustatud otsusest ei selgu Kaitseväe keskpolügooni asukohavalik. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on viide Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusele nr 713-k, millega võeti vastu otsus asutada Kuusalu valda keskpolügoon ja anti selle välispiiri kirjeldus, ning Kuusalu valla üldplaneeringule, mis näeb ette keskpolügooni rajamise Kuusalu valla territooriumile. Samuti märkis kohus õigesti, et polügooni võimalik asukoht Kuusalu vallas on fikseeritud ka Harju maakonnaplaneeringus ning asja materjalidest ei

3-04-295

10(11) nähtu Kaitseväe keskpolügooni Kuusalu valda rajamist välistavaid asjaolusid, mis oleks kaalunud üle avalikku riigikaitselist huvi. E. T. apellatsioonkaebusest saab järeldada, et planeeringulahenduses ei ole arvestatud keskpolügooni mõju looduskeskkonnale. Selle väitega ei saa nõustuda. Asja materjalidest nähtub, et detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine (selle aruandele ja keskkonnaministri poolt aruandele antud heakskiidule on viidatud vaidlustatud haldusaktis, otsuses on ka viide Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt detailplaneeringule antud kooskõlastusele) ning jõutud veendumusele, et detailplaneeringuga ei kahjustata olulisel määral looduskeskkonda, võimalikke kahjusid saab viia miinimumini polügooni kasutamise ajaliste kasutuspiirangutega ning ette on nähtud ka muud negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Kohane ei ole apellantide S. R. ja E. T. taotlus jätta käesoleva asja lahendamisel kohaldamata Kuusalu valla üldplaneering. Üldplaneering kujutab endast haldusakti, mille vaidlustamine huvitatud isikute poolt toimub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebajad seda teinud pole ning kuna kõnealune üldplaneering ei ole käesoleva vaidluse esemeks, jättis kohus põhjendatult tähelepanuta kaebajate need väited ja tõendid, mis puudutavad üldplaneeringu väidetavat õigusvastasust. Kaebajad väidavad, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, sest maaomanikega ja maa tagasitaotlejatega ei ole planeeringulahendust kooskõlastatud, nii nagu näeb seda ette vallavolikogu poolt kinnitatud lähteülesanne. Ka selle kaebajate seisukohaga ei saa nõustuda. PES ega PlanS ei näinud ega näe ette planeeringualale jäävate maaomanikega planeeringu kooskõlastamise nõuet. Lähtetingimusi võib planeerimismenetluses ka muuta ning need koostab kohalik omavalitsus selleks, et näidata projekti koostajale, milliste asjaoludega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Planeeringuvaidluste ennetamiseks on maaomanikega kokkulepete saavutamine mõistlik, kuid planeeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et mõni maaomanik ei nõustu planeeringulahendusega ega anna sellele kooskõlastust. Vastustaja väidetest saab järeldada, et nimetatud kooskõlastuse nõude sissikirjutamine lähteülesandesse tähendas PES §-s 16 sätestatud koostööd planeeringuala kinnisasjade omanikega ning võimaluse korral nende ettepanekute ja huvidega arvestamist, mitte aga seda, et maaomanike nõusolek on planeeringu kehtestamise eeltingimuseks. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kohalik omavalitsus on teavitanud kaebajaid vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega kaasneda võivatest maakasutuse ja ehitusõiguse kitsendustest ning selgitanud neile (nii kirjalikult kui ka avalikel aruteludel, millest kaebajad või nende esindajad osa võtsid ja sama kooskõlastuse küsimuse tõstatasid) piirangute kompenseerimise aluseid ja korda, sealhulgas ka seda, et planeeringu menetlemise staadiumis tuleb vastavasisuliste taotlusega pöörduda Kaitseministeeriumi poole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga puudutavalt vaidlustatud otsuse p 2 väidetavat õigusvastasust ega korda selles osas esimese astme kohtu otsuse motiive. Kohus on selgitanud, et viidatud otsusepunkt on informatiivne ning et kinnisasja võõrandamise küsimuses tuleb PlanS § 30 alusel pöörduda Kuusalu valla poole. Vastustaja väitel ei ole ükski kaebaja pärast planeeringu kehtestamist valla poole vastava taotlusega pöördunud.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kohalik omavalitsus on planeerimisdiskretsiooni teostanud õigesti. Arvestades kaalukat avalikku huvi riigikaitselise objekti rajamiseks ning et kohus ei tuvastanud Kaitseväe keskpolügooni Kuusalu valda rajamist välistavaid asjaolusid, mis oleks selle huvi üle kaalunud, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et volikogu oleks apellantide viidatud Kuusalu koolistaadioni renoveerimise koostöölepingu puudumisel jätnud kõnealuse planeeringu kehtestamata.

Eeltoodu alusel jääb esimese astme kohtuotsus muutmata ning apellantide kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.

3-04-295

11(11)

Kohtunikud Lauri Madise Ruht Virkus Silvia Truman