2-06-6166/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2006 a. Rapla Tsiviilasja number 2-06-6166 Tsiviilasi U L’e avaldus lapse elukoha määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: U L Puudutatud isik: T L

Kohtuistungi toimumise aeg 02.mai 2006.a. RESOLUTSIOON

Määrata tütar RL elama isa U L’e juurde.

Kohtukulude jaotus

Teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskulud jätta U L’e kanda.

Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks võib huvitatud isik kohtule esitada avalduse 30 päeva joooksul arvates määreuse jõustumise päevast.

Riigile tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord

Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevast. Määrusekaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et pooltel on abielust ühised lapsedxxx.a.

2 sündinud tütar R L ja xxx.a. sündinud poeg R L. Abielu lahutati xxx.a. Pooled elavad lahus xxx.a. ja sellest ajast alates on poeg elanud ema juures ja tütar isa juures. Tütre elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel registreeritud tema ema elukoht, mistõttu saab tütrele ette nähtud riikliku lapsetoetuse kätte ka TL, kes ei nõustu saadud raha andma avaldajale. Neil põhjustel palub avaldaja määrata tütre R L elukohaks enda elukoha.

T L ei esita avaldusele vastuväiteid. Ta kinnitab, et laste jäämine kummagi juurde eraldi on neil kokku lepitud, tütrega kohtub ta iga päev lasteaias.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kui vanemad elavad lahus, siis on neil PkS § 51 lg. 1 kohaselt õigus omavahel leppida kokku, kumma juurde jääb laps, kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendab vaidluse kohus. U ja T L’e seletuste kohaselt on neil niisugune kokkulepe olemas ja vaidlust ei ole kunagi olnud. U L’el on tekkinud ainult raskused lapsele ette nähtud riikliku toetuse kättesaamisega, mistõttu tuleb tema avaldus lugeda põhjendatuks. PkS § 58 kohaselt tuleb igasuguse lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuda lapse huvidest. K Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et R L on isa juures igati hoolitsetud ja käib korralikult lasteaias, kodu on puhas ja korras ning tema elukaaslane on samuti nõus R eest hoolitsema. T L elab koos pojaga xxx oma ema juures. Omavahel saavad lapsed suhelda lasteaias. Isa soov määrata tütar enda juurde elama ei ole seega kuidagi lapse huvidega vastuolus. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades põhjust, mis sundis U L kohtusse pöörduma, peab kohus õigeks jätta kõik antud asjas riigile tekkinud menetluskulud (postikulu) TsMS § 8 lg. 3 kohaselt riigi kanda.

Indrek Saar Kohtunik