3-05-714/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mail 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-05-714

Haldusasi R.S.e kaebus Ridala Vallavalitsuse 21.07.2005.a. korralduse nr

379 tühistamiseks ja vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.aprillil 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: R.S., esindaja: v.adv. Arvo Junti, Vastustaja: Ridala Vallavalitsus, esindajad Igor Pogodin, Lea Saarkoppel Kolmas isik :A.T., esindaja Aivar Rohilaid

RESOLUTSIOON Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus rahuldamata ja HkMS §

92 lg 1 alusel kaebaja kohtukulud tema enda kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS §

31 lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD

Ridala Vallavalitsuse 21.07.2005.a. korraldusega otsustati tagastada A.T.le maatükk Ridali vallas Läänemaal nimetusega Koheri-Otsa I, suurusega 5,39 ha. Korralduse punktiga 5 seati tagastatavale maale kitsendus Teeseaduse § 4 lg 3 tähenduses maatükil oleva tee osas. R.S.ele kuuluvad Koheri –Otsa I maatükiga piirnevad tagastatud endise Koheri kinnistu maaüksused ( kinnistusregistriosa nr 15194) katastritunnustega 76401:002:0107, 6701:002:0108 ja 67401:002:0109. Ridala Vallavalitsuse 10.septembri 2001 .a. korraldusega nr 447 tagastati R.S.ele Läänemaal Koheri talu maad 5 lahustükina. Korralduse p 4 kohaselt tuleb tagastataval maal järgida seadusest tulenevaid kitsendusi – teeseaduse § 13 lg 2 ja asjaõigusseaduse 155 lg 2 – maatükk 1 0,40 ha, maatükk 2 –0,03 ha (teekaitsetsoon 10 m), maaparandusseaduse § 17 lg 1 ja asjaõigusseaduse § 164 maatükk 1 0,04 ha, maatükk 3-0,04 ha, maatükk 4 0,08 ha, maatükk 50,02 ha ( kraavid), energiaseaduse § 15.1 lg 3 ja asjaõigusseaduse § 158 maatükk 2 0,10 ha (elektriliin). Kinnistamiskanne tehti 04.02.2002.a.

KAEBUSE MOTIIVID R.S. vaidlustas Ridala Vallavalitsuse 21.07.2005.a. korralduse, taotledes selle tühistamist ja vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud korraldusega jäetud lahendamata kaebuse esitajale juurdepääsu tagamine maaüksusele katastritunnustega 67401:002:0109. Kaebuse väitel muudeti kunagine kaebaja kinnistul olnud eratee avalikuks teeks kuni moodustatava Koheri- Otsa maatükini, kuid moodustatavat kinnisasja läbiv, eelneva tee jätk on muudetud erateeks, millega sunnitakse kaebajat eraldi taotlema läbipääsu läbi võõra kinnisasja. Korralduse andmisel on rikutud maakorraldusseadusest tulenevat nõuet otstarbeka juurdepääsutee tagamisest kinnisasjale, korraldusega on jäetud seadmata kitsendus naaberkinnistute omanikele avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks. Samuti leiab kaebaja, et analoogiliselt “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga”, mis näeb ette, et kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile, tuleb ka maa tagastamisel lahendada juurdepääsu küsimused. Kaebuse esitajal puudub temale kuuluvale kinnistule ligipääs, millega on rikutud kaebaja õigust temale kuuluva kinnisasja kasutamisel. Kaebuse kohaselt on kaebaja sellekohased varasemad taotlused jäetud Ridala Vallavalitsuse poolt lahenduseta, mistõttu on olnud võimatu taotleda kohtuvälist lahendust. Samuti leiab kaebaja, et korraldusega rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi, kus kaebuse esitaja kinnisasja läbiv tee on muudetud avalikuks teeks, kuid vaidlustatava korraldusega moodustatav kinnisasja läbiv, eelneva tee jätk jääks erateeks ja seega sunnitaks kaebajat eraldi taotlema erateelt läbipääsu läbi võõra kinnisasja. Vaidlustatud haldusaktis ei ole esitatud põhjendusi, miks on moodustatavat maaüksust läbiv tee erinevalt naabermaaüksusi läbivast teest jäetud erateeks ning millistel kaalutlustel Kaebuses taotletakse vaidlustatud korralduse tühistamist ja vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks, samuti on esitatud alternatiivne nõue Ridala Vallavalitsuse kohustamiseks täiendada 21.07.2005.a. korralduse nr 379 p 5 ja korralduse lisaks olevat katastriüksuse asendiplaani sellele ligipääsutee kandmisega Koheri kinnistu nr 15194 maaüksusele katastritunnusega 67401:002:0109.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Ridala Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Kaebuse esitajale tagastati Koheri talu , kinnistamiskanne 04.02.2002.a. Tagastamise käigus probleeme ei tekkinud, kuna piiriprotokollile alla kirjutama naabermaaüksuste õigustatud isikuid ei kutsutud. Alates 09.02.2004 kuni 25.06.2004 toimus kirjavahetus kaebuse esitaja esindaja ja vastustaja vahel, mis kokkulepeteni ei viinud. 17.02.2005.a. toimunud Ridala Vallavalituse istungil pakkus R.S. välja omapoolse nägemuse juurdepääsutee asukoha kohta, samuti pakkus omapoolse variandi välja vastustaja. Saamaks ülevaadet looduses, lepiti kokku 23.02.2005.a. kohapeal olukord üle vaadata. Nimetatud ajal tutvuti kohapeal olukorraga ja võrreldi osapooltel olemasolevaid võõrandamisaegseid maade plaane praeguse situatsiooniga.Nendel plaanidel oli ära näidatud tolleaegne teedevõrk, mis on kasutatav ka praegu minimaalse võsa raiumise järel. Tulemuseks oli seisukoht, et kaebuse esitajal on täielikult võimalik minna oma kinnistu 4-dale maatükile mööda oma kinnistu maatükki nr 3 ja edasi mööda juba olemasolevat vana teed.Sellise lahendusega R.S. ei nõustunud. Vastustaja on seisukohal, et katastriüksusele tunnustega 67401:002:0109 on kaebuse esitajal võimalik pääseda avalikult teelt mööda oma kinnistu lahustükki tunnustega 6701:002:0108 ning sealt edasi mööda ajaloolist taludevahelist teed.Vastustajal ei ole õigust tekitada maade tagastamisel ega erastamisel uusi kitsendusi lisaks olemasolevatele. Looduses Koheri-Otsa lahustükki I läbivalt teelt kaebuse esitaja lahusmaatüki suunas mingit teed olemas ei ole. Tee, mis läbib Koheri-otsa tagastatava maa lahustükki nr 1 ning ulatub järgmise, Saaremetsa kinnistuni, jääb erateeks.Seda on soovinud ka Saaremetsa kinnistu omanik R. S.Tulenevalt asjaõigusseadusest maatükkide vahetamise ja juurdepääsude osas lepivad kinnistute omanikud kokku omavahel, seades reaalvõi isiklikud servituudid. Samuti tugineb vastustaja Maaametisse tehtud järelepärimisele saadud vastusele, milles vallavalitsuse väitel sisalduvad seisukohad, mida peab õigeks ka vastustaja.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmanda isiku A.T. väitel tee, mis viib Koheri-Otsa kinnistu hoovi, ei ole kunagi olnud ajalooline tee, vaid on rajatud umbes 17 aastat tagasi kolmanda isiku poolt. Sellelt teelt ei pääse kolmanda isiku väitel kaebuse esitaja kuidagi oma kinnistu maaüksusele katastritunnustega 67401:002:0109.R.S. pääseb oma maaüksusele katastritunnustega 6701:002:0108 valla teelt ning mööda seda katastriüksust pääseb ta valla ajaloolise teeni, mis piirneb maaüksusega katastritunnustega 07401:002:0122 ja Koheri-Otsa tagastatava maaga. R.S.e maatüki kõrval on maaüksus katastritunnustega 67401:002:0122, mis kuulub R.S.e sugulasele M. S.le. Kui R.S. ei saa M.S.ga kokkuleppele, et liikuda mööda M.S.le kuuluva kinnistu piiri oma maaüksusele katastritunnustega 67401:002:0108, siis ei ole kolmandal isikul pretensiooni selles osas, kui R.S. läheb oma maaüksusele kolmandale isikule tagastatava maa piiri mööda, kuid mitte keskelt risti üle tagastatava maa, millel ei ole mingit teed. Kolmanda isiku väitel ei ole kaebuse esitajale kunagi keelatud minna oma maaüksusele üle kolmandale isikule tagastatava maaüksuse tingimusel, et ta ei rikuks raskete masinatega kolmanda isiku poolt hooldatud metsaalust. A.T. peab kaebuse esitaja nõudmisi põhjendamatuks, kuna kaebuse esitajal on juurdepääs maaüksusele katastritunnustega 67401:002:0109 läbi oma teise maaüksuse katastritunnustega 6701:002:0108.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Maareformiseaduse(MRS) § 4 sätestab, et maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse Aluseid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ORAS § 12 lg 5 kohaselt vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab vallavõi linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määruse nr 36 ” Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p.57 kohaselt vallavõi linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta märgitakse: 1) andmed õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsuse kohta (otsuse kuupäev ja number, selle alusel õigustatud subjektideks tunnistatud isikud ja nende osa suurus, endise kinnistu number ja pindala); 2) nõudeõiguse loovutamise korral andmed loovutamise avalduse või lepingu kohta ning andmed isiku kohta, kellele nõudeõigus loovutati;

3) nõudeõiguse pärimise korral andmed pärimisõiguse tunnistuse ja pärijate kohta;

4) viited sõlmitud kokkulepete kohta; 5) kui tagastatav maa jääb ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse, siis andmed tagastataval maal paikneva ajutise ehitise või istanduse, selle omaniku ja seadusliku maakasutusõiguse või maavara kasutusvõi kaevandamisloa kohta; 6) kui maa tagastatakse nõudeõiguse osast suuremana, siis andmed võla suuruse, tasumise korra, maksegraafiku, intressimäära, viivise määra jms. kohta; 7) kui endine kinnistu paikneb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, siis otsust vastuvõtva kohaliku omavalitsuse territooriumile jääva maa pindala; 8) andmed maad puudutavate eelnevalt vastuvõetud otsuste kohta (kompenseerimised, tagastamised, teenindusmaa määramised vms.);

9) viide otsuse vastuvõtmise seaduslikule alusele; 10) andmed isiku kohta, kellele maa tagastatakse (nimi, isikukood, elukoht); 11) andmed tagastatava maa kohta (maa asukoht või aadress, pindala, sihtotstarve); 12) andmed osaliselt tagastamata jääva maa kohta, tagastamisest keeldumise põhjus viitega maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile (kellele ja kui palju jääb tagastamata); 13) senise maakasutusõiguse lõppemise aeg; kui tagastatav maa jääb kellegi ajutisse kasutusse, siis andmed isiku kohta, kelle kasutusse maa jääb (nimi, isikukood, elukoht), andmed maa kohta (maa asukoht või aadress, pindala, sihtotstarve) ja maakasutusõiguse lõppemise aeg;

14) seadustest ja kokkulepetest tulenevad kohustused; 15) muud olulised andmed.

Korralduse lahutamatuks lisaks on katastriüksuse plaani koopia.

Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Märgitud sätte kohaselt on õiguspärane haldusakt, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Ülaltoodud p 57 järelduvalt peab korralduses maa tagastamise kohta märkima muu hulgas seadustest ja kokkulepetest tulenevad kohustused ( p 14). Vaidlustatud korralduse p 5 kohaselt tuleb tagastataval maal järgida seadusest tulenevaid kitsendusi , millistest käesolevasse vaidlusse puutuva mtk I puhul on nimetatud elektriliin, asjaõigusseaduse § 158 tähenduses ja eratee, teeseaduse § 4 lõike 3 tähenduses. Kaebuse esitaja leiab, et A.T.le Koheri-Otsa I maatüki tagastamise korraldus on õigusvastane põhjusel, et sellega on jäetud lahendamata juurdepääsu tagamine kaebuse esitaja maaüksusele katastritunnustega 67401:002:0109.. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus vastab maa tagastamise korraldusele ja haldusaktile üldiselt esitatavatele nõuetele. Seadusest tuleneva kohustusena , mis on vaja korralduses märkida, saab käsitleda seadusjärgset avalik-õiguslikku kohustust, mille hulka Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestatud eraõiguslik kitsendus ei kuulu.

2. Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul, samuti juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta välja andmata või juhul, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 4 kohaselt ei tohi vara tagastamiseks kehtestada täiendavaid piiranguid ega lisanõudeid, võrreldes seaduste ning nende alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrustega.

Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist, s.h maa tagastamise menetluse käigus katastriüksuse moodustamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kõrvaltingimustena kohaliku omavalitsuse poolt kinnisomandi eraõiguslike kitsenduste seadmist, samuti ei tulene õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise käigus katastriüksuse moodustamist reguleerivatest õigusaktidest kinnisomandi eraõiguslike kitsenduste määramist ja katastriüksuse plaanile kandmist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamisel.

ORAS § 12 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib enne vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Vara tagasi saanud isik on kohustatud täitma vara kohta kehtestatud kaitserežiimi. Kui kaitserežiim ei tulene seadusest või kaitsekohustuse teatisest, tagatakse nimetatud kohustuse täitmine pädeva riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse ja õigustatud subjekti vahel sõlmitava lepinguga.

Vara ei tagastata, kui õigustatud subjekt ei nõustu sihtotstarbelise kasutamise lepingu või kaitserežiimi täitmise tagamise lepingu sõlmimisega. MRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaanija kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaanija kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaanija kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine.

Planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab juhud, kui maad ei tagastata osaliselt või tervikuna, sealjuures MRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamuvõi garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

MRS § 6 lg 31 kohaselt teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. MRS § 6 lg 4 kohaselt tuleb maa osalise tagastamise võimalikkuse hindamisel alati arvestada planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maakorralduse peamised nõuded tulenevad Maakorraldusseaduse § 5 lg-st 2, mille punktide 5 ja 6 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel muuhulgas tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, looduslikke piire arvestavad lihtsad ja selged piirid ning vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust.

Maakorralduseseaduse § 2 kohaselt on maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Eespooltoodust tuleneb, et maakorraldustoiminguks on küll kinnisasja piiri kindlaksmääramine, ent seaduse kohaselt tagastatakse maa reeglina endistes piirides; käesoleval juhul puuduvad andmed ümberkruntimisest .

Maa tagastamata jätmise alusena ei ole MRS ega selle alusel ja täitmiseks antud määrustes märgitud maareformi käigus tagastatavale maale juurdepääsu puudumist avalikult kasutatavalt teelt, samas teede olemasolu tagastataval maal maa tagastamist takistavaks asjaoluks ei ole. Ülaltoodust tulenevalt maa tagastamise korraldusele kõrvaltingimuse sätestamist seaduse või määrusega ette nähtud ei ole, samuti ei ole antud juhul maa tagastamise korralduse näol tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, sest olid täidetud tingimused maa tagastamiseks , ka puudus antud juhul alus maa tagastamata jätmiseks kaebuses toodud põhjendusel. 3.Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel moodustatakse katastriüksus.

Katastriüksuse plaani koopia on maa tagastamise korralduse lahutamatuks lisaks. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määruse “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” p 56.3.kohaselt moodustatakse katastriüksus Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaanivõi kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast» juhindudes plaanivõi kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel. Ei viimatinimetatud korrast ega ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2003.a. määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korrast“ ei tulene, et moodustatavate katastriüksuste puhul peab sinna olema kantud juurdepääsutee.

Katastriüksuse moodustamise käigus teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koostatud plaanile tuleb kanda õigusaktidest tulenevaid kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektide asukoht (piirid). Eespoolviidatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 57 järelduvalt peab korralduses maa tagastamise kohta märkima muu hulgas seadustest ja kokkulepetest tulenevad kohustused . Seega saavad niisugusteks kohustusteks, mis seisnevad teatud piirangutes, olla seadusjärgsed avalik-õiguslikud kitsendused. Maakatastri kitsenduste kaardile kantakse kõik avalik-õiguslikke omandikitsendusi põhjustavad objektid, mis esinevad füüsiliste nähtustena.

Vastavalt kehtivale Maakatastriseadusele ja Maakatastri pidamise korrale on katastripidajal seaduslik kohustus registreerida kinnisomandi kitsendustega seotud andmed. Kitsenduste registreerimine maakatastris on informatiivse eesmärgiga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.

Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud korra p 18 kohaselt kantakse seadusjärgseid kitsendusi põhjustavate objektide olemasolul need plaani-või kaardialusele, millel katastriüksus moodustati .Vastava informatsiooni kannab maamõõtja katastriüksuse plaanile kitsenduste kaardi, katastri aluskaardi ja kohaliku omavalitsuse poolt esitatud andmete alusel. Eespooltoodust tulenevalt saavad vallavalitsuse korralduses olla märgitud avalik-õiguslikud seadusjärgsed kitsendused, s.t. kitsendused, mis peavad olema sätestatud seaduses ning kehtivad selliselt kõigi kinnisasja või teiste isikute suhtes vastavalt selle seaduse jõustumisest.

Nende kitsenduste registreerimine maakatastris ei ole aluseks kitsenduse tekkimisele. AÕS § 156 lg 1 sätestatud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus, mille sisus lepivad pooled ise kokku või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab eraõigusliku seadusjärgse kitsenduse sisu kohus. AÕS § 156 lg 1 sätestatud kitsendus tekib kas tehinguga või kohtuotsuse alusel. Vallavalitsus ei olnud õigustatud korralduses panema maa tagastamise tingimusena õigustatud subjektile kohustust tagada määratud marsruudil üle oma kinnisasja juurdepääs R.S.e kinnistule.

Maakatastriseaduse § 10 lg 1 kohaselt peavad katastriüksuse plaanile olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised ( hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Maakatastriseaduse § 10 lõike 3 kohaselt katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht( piirid) kantakse katastriüksuse plaanile.

Vaidlustatud korraldusega on seatud seadusjärgsed kitsendused tagastataval maal asuva tee osas tulenevalt teeseaduses sätestatud kitsendustest. Kaebaja viide Maakatastriseaduse § 10 lõikele 3 kui sättele, millele muu hulgas tugineb kaebaja nõue ,on ekslik ennekõike põhjusel, et juurdepääsuõiguse puhul ei ole tegemist seadusjärgse avalikõigusliku kitsendusega. Kinnisomandi kitsendused on seaduslikud omandi piirangud, mis ei ole eraldi asjaõigused ning mida seeläbi ei pea kinnistusraamatusse kandma kitsenduste tekkimiseks.Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendused seevastu kehtivad juhul kui need on kantud kinnistusraamatusse.

Kohus on seisukohal, et korralduses maa tagastamise kohta ning selle juurde kuuluval katastriüksuse plaani koopial juurdepääsutee võimaldamise kohustuse märkimise tingimus ei ole sätestatud seaduses või määruses, samuti puudus vallavalitsusel õigus jätta haldusakt välja andmata põhjusel, et ei ole täidetud vajalikud eeltingimused haldusakti andmiseks, ka puudus vallavalitsusel kaalutlusõigus otsustada, kas haldusakt anda või mitte. Kuna A.T.le maa tagastamise tingimused olid täidetud, oli vallavalitsus õigustatud vastu võtma maa tagastamise otsuse ilma lisapiiranguteta. 4.Käesoleval juhul ei toimunud kinnisasja moodustamist teenindamiseks vajaliku maa määramisega ja selle erastamist , vaid tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa.Kui maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb kinnisasja moodustamisel muuhulgas lähtuda ka sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee ning põhimõtteliselt ei vaidle keegi menetlusosalistest vastu sellele, et maareformi läbiviimisel peab püüdma vältida selliste kinnistute moodustamist, millel puudub ühendus avalikult kasutatava teega, siis käesoleval juhul tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa selle endistes piirides.

Õigusvastaselt võõrandatud vara, sealhulgas maa tagastamine on piisava üksikasjalikkusega reguleeritud ORAS, MRS ning selle täitmiseks antud haldusaktides, mistõttu kaebaja seisukoht õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses maa ostueesõigusega erastamise korra sätete kohaldumisest on põhjendamatu. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord, nagu ka maa ostueesõigusega erastamise kord ei anna kohaliku omavalitsuse täitevorganile volitust tuvastada asjaolusid, mille tuvastamine on kohtu pädevuses, samuti ei anna maa tagastamist reguleeriv kord kohalikule omavalitsusele volitust kohustada üht isikut teisega kokkulepet sõlmima.

AÕS § 156 sätestatud juurdepääsu nõudeõigust maa tagastamise tingimusena maa tagastamisel sätestada võimalik ei ole. AÕS §

156 lg 1 annab vaid õiguse nõuda kitsenduse seadmist vajaliku juurdepääsu puudumisel avalikult kasutatavalt teelt ja sätestab tingimused selle seadmiseks. Kui kinnisasja omanikud kokkuleppele ei jõua, seab juurdepääsu kohus.

6.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Selle sätte kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega on juurdepääsu nõude rahuldamise üheks ja esmaseks eelduseks see, et kinnisasjale puudub avalikult teelt vajalik juurdepääs kinnistule. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.09.2005.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-85-05 leidnud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsunõude rahuldamise eeldusteks AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Samuti on viidatud lahendis Riigikohus leidnud, et juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omaniku õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Sealjuures arvestatakse kummagi kinnisasja omaniku huvisid, tegemaks kindlaks kaalukama huvi, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust ja teisi olulisi asjaolusid. AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega ning selle kitsenduse seadmiseks puudus vallavalitsusel õigus. Kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsendus muudetakse kolmandatele isikutele kehtivaks vastavalt kinnistusraamatusse kantava märkusega.

7.. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on vallavalitsus püüdnud arvestada sellega, kuidas õigustatud subjekt saab maa lahustükkidena tagastamisel liikuda oma maale ning on fikseerinud R.S.ele maa tagastamise korralduse lisaks oleval plaanil ka juurdepääsuteed temale tagastatavatele maatükkidele. Kaebuse esitaja nimetatud korraldust juurdepääsuteede puudumise tõttu ei vaidlustanud. Nähtuvalt haldusasjas esitatud materjalidest ei ole vallavalitsus jätnud arvestamata sellega, kas ja kuidas pääseb kinnistu omanik temale kuuluvale maale. Vallavalitsus on leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik pääseda oma lahustükile katastritunnustega 67401:002:0109 avalikult teelt mööda oma kinnistu lahustükki tunnustega 67401:002:0108 ja sealt edasi mööda ajaloolist taludevahelist teed. Lähtuvalt kohalikul omavalitsusel lasuvast kohustusest igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest vallas on vallavalitsus püüdnud omalt poolt kaasa aidata kaebuse esitaja mittenõustumisel planeeritud juurdepääsuga kõiki osapooli rahuldavate kokkulepete sõlmimisele, mida aga saavutatud ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja väidet vallavalitsuse poolt isikute ebavõrdsest kohtlemisest põhjusel, et kaebuse esitajale tagastatud maad läbiva tee tõttu tagastati kaebuse esitajale maa lahustükkidena, vaidlustatud korraldusega aga on jäetud selle tee jätk erateeks. Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtub, et Koheri-Otsa tagastatavat maatükki I läbiv tee, mis ulatub Saaremetsa kinnistuni , on jäetud erateeks seoses avaliku huvi puudumisega, samuti ei tõenda haldusasjas esitatud dokumendid, et Koheri-Otsa lahustükki nr 1 läbivalt teelt oleks kaebuse esitaja lahusmaatüki suunas tee. Vallavalitsus on muu hulgas arvestanud ka Saaremetsa kinnistu omaniku soovidega. Kaebuse esitaja mittenõustumisel temale maa tagastamise korralduses tooduga oli tal õigus see vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa seoses maade tagastamisega liikuda viisil, mis oli tavapärane kaebajale varem oma maa lahustükile jõudmiseks, ei tähenda vallavalitsuse korralduse õigusvastasust .

8.HkMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, annab kohtukulud. HkMS §

93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna Ridala Vallavalitsus kohtukulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda kohtukulud. Eespooltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata kaebaja kantud kohtukulude põhjendatust.

Lea Kuuse kohtunik