2-06-823/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-823

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

05 mai 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-823

Tsiviilasi Türi Valla hagi T S vastu vanema õiguste äravõtmise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA Türi Vald, reg.kood 75033460, asukoht Kohtu 2, 72213, Türi; lepinguline esindaja vandeadvokaat E L , Viljandi Vabaduse Plats 6.

KOSTJA T S , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

28.04 2006.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Võtta ära vanema õigused T S `ilt xxxx. (sünniakt nr. xxxxa. xxxx poolt) sündinud poeg M S suhtes. Jätta M S edaspidine elu eestkoste asutuse korraldada.

Kohtuotsus tehakse kohtukantselei kaudu teatavaks 05.05.2006.a.

Kõik hageja menetluskulud jäävad kostja T S kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on kostjal sündinud xxxx.a. seitsmenda lapsena poeg M S . Algul elas kostja koos lapsega xxxx, mis on veel tänagi kostja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks. Tegelikult ei ole kostja seal elanud vähemalt 2000. aastast ja on alates sellest ajast rännanud koos lapsega mööda Eesti erinevaid kohti, omamata kindlat elu-ja töökohta.

2005.a. juulikuu paiku asus kostja koos lapsega elama xxxx E E juurde. Viimast iseloomustatakse naabrite poolt alkoholilembese leskmehena. Majas on täheldatud teiste kohalike joodikute kogunemist koos pidevate joomingute toimumisega. Majas ei ole maksmata elektriarvete tõttu elektrit ega ka vett. Vett tuuakse eemalolevast kraavist. Suvel elas kostja koos alkohoolikust meesterahvaga vanas autofurgoonis. Laps hulkus päev läbi tänaval, oli järelevalveta ning söömata. Vaatamata ilmaoludele, mängis laps sageli üksi teepervel, elamute vahel või lasteaia juures.

Laps seletas, et kui ema pole kodus, ei või ta toas olla. M nähti hulkuvat õues varastest hommikutundidest alates kuni hilisõhtuni. Laps otsis seltsi teiste laste juures. Roela lasteaed võimaldas poisil lasteaias mängida ning lõunat süüa, naabrid võtsid üksiku lapse vahetevahel enda juurde, pakkusid süüa ning vestlesid lapsega. Poiss oli hoolitsemata, riided mustad ja katkised. Lapse ema nähti tihit odekolonni ostmas, ta oli alkoholilõhnaline, kusjuures lapse suhtes hoolimatu. Kostja ei ole suutnud lapsele püsivat kodu tagada, kostja ei käinud tööl ega ka otsinud seda, vaid rändas koos lapsega hääletades mööda Eestit ringi.

Peatuti lühemat või pikemat aega tuttavate pool. Ema hoolimatuse tõttu on jäänud täitmata poja koolikohustus. M sai 2004. maikuus 7.aastaseks, kuid ei käi koolis. 19.12.2005 viidi laps Vinni valla politseijaoskonda, kust ta toodi xxxx. Türi Vallavalitsuse 29.12.2005 korraldusega otsustati laps eraldada perekonnast. Varasemalt on kostjalt ära võetud vanema õigused laste K , K , I ja I suhtes. Hageja on esitanud politseile taotluse, kas M suhtes on toimunud väärkohtlemist, päringu tulemustest teavitab hageja edaspidise menetluse käigus.

Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1-4 alusel esitatud hagi kohaselt on tuvastatav, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel. Ema ei ole võimaldanud lapsele normaalset kodu. Lapsel puudub kindel eluase, laps peab hulkuma õues või rändama emaga ringi, peatudes tihti lapsele ebasobivas seltskonnas. Lapsel puuduvad pesemivõimalused, ta on must ja hooldamata. Laps ei ole saanud regulaarselt toitu, poissi on toitnud teised isikud, ema on jätnud lapse kooli panemata, rikkudes lapse õigust haridusele. Kostja asotsiaalne eluviis, alkoholi(odekolonni ehk surrogaatide) tarbimine ning suhtlemine peamiselt alkoholilembeste meesisikutega, avaldab lapse arengule ilmselt kahjulikku mõju.

Kostja vastuväited

Kostjale on saadetud hagimaterjal kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 09.02.2006. Kostja ei ole vastust esitanud. Vastuse nõude on kätte saanud 18.01.2006. Kohtuistungile, mille toimumisest on isiklikult teadlik, ei ole ilmunud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1-4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb last julmalt ja avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Perekonnaseaduse § 54 lg.2 kohaselt vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisele kaasab kohus eestkosteasutuse arvamuse andmiseks Kohus leiab, et eestkosteasutuse kaasamine ei ole antud asjas menetluslikult otstarbekas, kuivõrd hagi on esitatud eestkoste asutuse funktsioone täitva riigiasutuse poolt., kes seeläbi on ka oma arvamuse juba andnud. Põhjendatud on eestkosteasutuse kaasamine eelkõige neis hagides, mida on perekonnaseaduse § 54 lg.1 alusel esitanud üks vanematest või eestkostja.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus nõustub suures osas, neid üle kordamata, hageja poolt hagis esitatud asjaoludega, märkides eraldi ära need materiaalõiguslikud alused, mis jäävad kohtu hinnangul ebapiisavalt põhjendatuks

Lisaks hagis esitatud väidetele ja hagile lisatud tõenditele, on hageja täiendanud kohtulikus menetluses argumente sellega, et lastekodus on laps hästi kohanenud, ta on peale normaalsesse kasvukeskkonda sattumist hästi arenenud, mis omakorda tõendab seda, et lapsele on selline turvaline ümbruskond ja temast hoolimine vajalik. Ema käis teda küll paar korda ka vaatamas ja helistas jaanuaris 2006, kuid sellega tema huvi piirdus. Kostjaga on vesteldud ka sellel teemal, et tal on varasemalt vanema õigusi ära võetud ja et selliste eluviiside jätkumisel võetakse õigused ära ka M suhtes. Kostja sellest järeldusi ei teinud. Kostjal puuduvad põhjused lapse eest hooiltsemata jätmiseks,. Ta ei ole invaliid, ta on töövõimeline ja tööealine, seega puudub põhjendus, miks ei saaks leida endale nii kindlat elukui ka tööpaika. Tema praeguse elukohajärgne kohalik omavalitsus on leidnud ka tööandja, kes pakuks talle elamispinna võimaluse, kuid kostja ei olnud sellest tõsiselt huvitatud. Kostja käis töökohal vaatamas pool päeva ja lahkus siis. Hagi rahuldamise korral saaks tubli ja sõbralik poiss arenemisvõimaluse, sest senisesse keskkonda jäämisel lapse areng takerdub. Praegu on lastekodus laps hoolitsetud, toidetud, tervislikud probleemid, leidmaks endale sobivat kasuperet, puuduvad.

Tunnistaja A K ütluste kohaselt hakkas M mängima õues tema lapselapsega ja talle tundus kummaline, et M väga varastel hommikutundidel oli juba platsis ja ei läinud koju ka siis kui kõik teised lapsed olid juba toas. Lapse seletuse kohaselt ei olevat ema tal lubanud veel koju minna, sest ta teeb onu juures tööd. Tunnistaja hinnangul sai selleks onuks olla vaid seesama vanur, kelle juures kostja elas. Päris kindlasti oli laps pidevas näljas, sest tema lapselaps hakkas toast viima sellele lapsele süüa, mis ka isukalt ära söödi. Hiljem tegi tunnistaja ise talle süüa. Riiete poolest ei tundunud esialgui olevat väga suurt probleemi, kuid sügise poole oli ka selge, et riietus ei vasta ilmastikutingimustele, märgi riideid ta kju vahetama ei läinud, leides, et küll kuivavad seljas ka ära. Tunnistaja nägi ka poes, kuidas ema ostis endale odekolonni, kuid lapsele ei ostnud midagi. On näinud kostjat ebakaines olekus. Laps ütles talle, et ta on vähe koolis käinud.

Tunnistaja K P ütluste kohaselt hakkas poiss käima lasteaia juures, talle anti süüa, ta võeti tuppa sooja. Laps selgitas, et on käinud nii xxxxGümnaasiumis kui ka xxxx, kuivõrd see aga tundus kahtlane, siis asja uurimisel selgus, et tegelikult ei olnud ta kuskil koolis käinud. Tunnistaja läks koos lapsega ka ema otsima, kuid nn. koduni ei jõutud, sest alkoholilõhnadega ema tuli enne vastu. Ema vastas, et laps ei käi sellepärast koolis, et talle anti koolipikendus, ajas aga selles osas seosetut juttu mingist xxxx toimunud komisjonist. Tunnistaja ütles, et laps saab neil käia, toogu ema vaid sünnitunnistus, selle peale kadusid nii ema kui laps vahepeal ära. Lapse riietus ei olnud ilmastikukohane, riided oli pesemata. Oma kodustest asjadest laps ilmselt ei tohtinud rääkida, kasvatajad rääkisid, et ema oli last ka löönud vastu nägu. Lasteaias toimuvast kooliõppest oli poiss väga huvitatud. Tunnistaja teada selles majas, kus laps elama pidi, ei olnud elektrit, seega ei saanud ka vett olla, vesi toodi majja kraavist, ehk ka seetõttu oli laps pesemata. Laps rääkis et magab põrandal. Päris näljas ta ei olnud, kuid pakutud sööki sõi alati väga isukalt. Lõpuni ei saadud last enam lasteaias pidada, sest ta läks üleni täiu täis. Laps nimetas väga paljusid erinevaid paiku Eestis, kus nad käinud olid, kohanimed olid tal selged, rääkis, et rännati hääletades. Nende elukohaks oli koht, kus võiks olla kena, kui see maja korras oleks ja kui seal ei koguneks kohalikud alkohoolikud, kes sinna ka surevad.

Tunnistaja M D ütluste kohaselt on tema oma ametikoha tõttu selle lapse saatusega tegelenud ja seetõttu tegi ka ettepaneku toimikus olevate seletuskirjade kogumiseks. Temani jõudis info, et lasteaia juures hulgub ringi võõras poiss, kelle kohta ema väitvat, et tal on koolipikendus. Nimetatu ei saa vastata tõele. Lapse praegusest asukohast Türi vallast on pärast lapse sinna paigutamist tulnud positiivne tagasiside. Ema ise tuli aga last otsima alles 5 päeva pärast lapse ärapaigutamist. On üsna kummaline, et ema ei tunne viis päeva lapse asukoha vastu huvi. Ema saanuks lapse vastu huvi tunda ka temaga naabermajas elava valla konstaabli kaudu või ükskõik millise naabri käest küsides. Kuna kostja seda ei olnud teinud, ei ole ka usutuv tema väide, et ta oli hullumas lapse otsimisest. Laps oskas nende ringirändamisest anda päris hea ülevaate, rääkides ka ööbimisest suvalistes putkades. Tundus, et kogu tema riidetagavara oli tal korraga kiht-kihilt seljas. Laps oli söömata, talle pakutud söögihulgast piisanuks suurele mehele. Lapsele ei olnud selgitatud, et ta peab koolis käima. Emale pakuti farmis tööd, kuid seal ta oli vaid pool päeva. Tundus, et töökohustuse täitmine käib emal üle jõu. Nende elamiskoht oli tuntud joodikute kogunemiskohana, elekter oli välja lülitatud, torud jääs, vett ei olnud.

Hageja poolt esitatud Kesk-Eesti Noortekeskuse tõendi kohaselt on psühholoog vestelnud lapsega, et välja selgitada tema võimalik väärkohtlemine. Laps oli rahulik, rõõmsas meeleolus ja avatud suhtlemisega. Hirmu võõra täiskasvanuga suhtlemisel ei täheldatud. Vastused olid adekvaatsed ja mõistlikud, millest võib järeldada, et lapse emotsonaalne ja intellektuaalne areng on eakohane. Koduse õhkkona ja seal valitsevate suhete kohta esitatud küsimustele vastas laps julgelt ja kõhklemata, positiivsetes toonides. Vestlusest ei selgunud, et last oleks kodus füüsiliselt väärkoheldud. Saadud info põhjal tegi psühholoog järelduse, et peres oli tegemist lapse hooletussejätmisega, sest olenemata oma vanusest, ei käinud lapse veel koolis, kuigi tema füüsiline ja vaimne areng oleks seda lubanud.

Seega, esitatud tõendit hinnates leiab kohus, et ehkki ema eluviisid ilmselt ei ole takistanud lapsel olemast rõõmsameelne, on selles kirjalikus tõendis toodud järeldus lapse hooletusse jätmisest piisav alus, et lugeda ema poolt tema vanemlike kohustuste täitmata jätmine tõendatuks. Lapsele ei olnud ema käitumisest tulenevalt tagatud võimalus ja õigus omandada haridust.

Hageja poolt esitatud Järvamaa Lasteabikeskuse iseloomustuses lapse kohta väidetakse, et laps kohanes kiiresti, oli sõbralik, seltsiv ja võttis omaks lastekodu pere kodukorra. Kooliks ettevalmistus ehk alusharidus puudus täielikult. Ei osanud lugeda, ei tundud tähti. Lapse suuline väljendusoskus ei olnud eakohane, sõnavara oli kasin, ei osanud käsitseda õigesti kirjutusja töövahendeid, liitmine lahutamine olid raskendatud. Ei teadnud nimetada aastaaegu, kuude nimetusi, nädalapäevi ja nende järjestust. Laps ei suutunud keskenduda ja ei olnud suuteline kestvaks tahtepingutuseks. Alates 01.01.2006 võeti tööle kasvataja, kes iga päev lapsega tegeles, tema kooliks ettevalmistamisel. Hetkel on M koolivalmiduse osas väga palju arenenud. Oskab käituda vastavalt üldtunnustatud käitumisnormidele.

Toodud tõendist teeb kohus järelduse, et kõik see kooliks ettevalmistus, mida lapsevanem pidanuks tegema, oli tegemata. Asjaolu, et laps turvalises ja temast hoolivas keskkonnas väga kiiresti on arenenud, näitab aga, et ka ema saanuks sellega hakkama ilma suuremaid pingutusi tegemata. Seega, emal puudub vähimgi mõistlik põhjendus või seletus, miks ta ei ole saanud täita oma kohustust tagada lapsele igakülgne eakohane areng.

Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on ka tõendatud kostja ebakained olekud ning surrogaatide tarbimine.

Kohus leiab, et hagi materiaalõiguslike alustena esitatud Perekonnaseaduse § -st 54 lg.1 on tõendatud punktides.1 ja 4 esitatud asjaolud, ehk vanema poolt vanema kohustuste täitmata jätmine alkohoolsete jookide tõttu ning muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks ning lapsele muul viisil kahjuliku mõju avaldamine. Sealjuures kahjuliku mõju avaldamisena peab kohus silmas lapse hoidmist arenguks ebasobivas keskkonnas ning väikse lapsega mööda Eestit ringi rändamist, mis kostja poolt valitud rändamisviisilööbimine suvalistes kohtades, hääletamine suvaliste autode pealekindlasti ei saa olla lapse suhtes turvaline ning tema õigusi ja huve kaitsev.

Kohhus leiab, et kostja,lapsevanemana ei ole taganud lapsele võimalust elada turvalises elukohas, õigust saada hoolitsetud väljanägemist, õigust saada piisavalt toitu ja õigust saada haridust.

Lisaks eelnimetatud kahele kirjalikule tõendile ning tunnistajate ütlustele on hagi tõendatud ka: 1) koopiaga lapse sünniaktist, 2) Allika naabrivalvesektori seletuskirjaga, mille kohaselt kostja elukohaks olnud elamu on aastaid olnud viinalembeste iskute kogunemiskohaks, kuhu aeg-ajalt ilmub uusi kindla koduta asotsiaalseid isikuid. 2005 suvel ilmus sinna keskealine asotsiaalse välimusega naisterahvas oma pojaga. Laps hulkus alevikus ringi, vaatamata ilmale mängis sageli üksi teeperves, kippus sageli võõrastele tuppa, laps oli kasimata, riided räpased ja katki. Kõik söögiks pakutu võttis meeleldi vastu. Ema nähti poes pidevalt odekolonni ostmas, laps käekõrval. Emaga suhtlemisel oli tunda alkoholilõhna; 3) kostja elukoha naabrite seletuskirjaga, mille kohaselt hakkas naabrusesse elama saabunud laps neil käima. Kui pere oma laps läks kooli, jäi M ikka teda ootama, ehkki sai talle seletatud, et kui laps koolist saabub, tuleb hakata õppima. Kui M küsiti, et millega ema ja mehed tegelevad, vastas ta ikka, et mida neil teha, joovad. Hommikuks oli ta söönud tüki saia. Lapsele pakuti süüa ja riideid. Kostja jutud töökoha ja elamispinna ssamisest osutusid valeks, nii nagu ka jutud lapse koolipanemisest. Seletuskirja esitaja Ü P kinnitab ka kostja ebakaineid olekuid; 4) kostja elukohajärgse teise naabri S P seletuskirjaga, mille kohaselt lapse riided olid viletsas seisus, poiss ise oli kasimata ja söömata. Laps väljus jooksuga igal hommilkul 8.30 paiku ja ilmus tagasi hilja õhtul. Mõnikord tõid võõrad inimesed poisi tagasi. Aeg-ajalt õhtuti kella 23 ajal ja 6-7 ajal hommikul laps karjusai-ai mul on valus; 5) 30.12.2005 Türi Vallavalitsuse poolt antud pere iseloomustusega, mille kohaselt laps kannatas tihit tühja kõhtu ja alati ei võetud neid ka hääletamistel peale; 6) kostja venna M K seletuskirjaga, mille kohaselt vennale on teada, et T S ei oma kindlat elukohta ja rändab mööda Eestit ringi.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha TsMS § 4141 lg.1 alusel sisuline lahend, kuivõrd kostja, kellel on isiklikult käes nii hagimaterjal kui ka kohtukutse, ei ole kirjalikku vastust esitanud, ei ole istungile ilmunud ja ei ole ka teatanud mitteilmumise põhjustest Samas on hagis esitatud asjaolud otsuse tegemiseks piisavaalt välja selgitatud.

TsMS § 146 lg.1 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.l kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlussosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohtunik /allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 12. oktoobril 2006.a Nooremreferent

I.Golubev