3-06-233/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-233 Otsuse kuupäev 4. mai 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi A. A. kaebus ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20. detsembri 2005.a otsuse nr 10882 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2006.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A. A; Vastustaja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni esindaja H. H. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja poolte kohtukulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsusega nr 6135 jäeti rahuldamata A. A. taotlus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks J. nr 182 talu osas.

Valga Maakohtu 15.02.1995.a kohtuotsusega tuvastati juriidiline fakt, et I. P. V. maakonnas, K. vallas, V. külas kuulunud „T. talu nr 41“ kinnistu nr 448 talu talumaade lahustükist läks 1,94 ha suuruse maavalduse omandiõigus üle P. A. ning 1939.a kevadel kuulus nimetatud maavaldus („J“ talu) P. A. isikliku omandiõiguse alusel.

Tartu Ringkonnakohtu 08.02.1996.a määrusega tühistati Valga Maakohtu 15.02.1995.a otsus ja jäeti A. A. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks läbi vaatamata.

Valga Maakohtu halduskohtuniku 15.11.1996.a kohtuotsusega jäeti rahuldamata A. A. kaebus ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni toimingute ja 27.05.1994.a otsuse nr 6135 peale.

2 Valga Maakohtu 27.03.1998.a kohtuotsusega jäeti rahuldamata A. A. hagi fakti tuvastamiseks I. P, M. P. ja R. P. Valga maakonnas K. vallas V. külas kuulunud T. nr 41 kinnistu nr 448 talu talumaade lahustükist 1,94 ha suuruse maavalduse omandiõiguse ülemineku kohta P. A. ning 1939.a nimetatud maavalduse (J. nr 182 talu) kuulumine P. A. isikliku omandiõiguse alusel.

Tartu Ringkonnakohtu 15.09.1998.a kohtuotsusega jäeti Valga Maakohtu 27.03.1998.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 05.04.1999.a otsusega nr 10776 jäeti muutmata komisjoni 27.05.1994.a otsus nr 6135 ja leiti, et T. 41 kinnistust endise popsikoha V. eraldamise lõpuleviimine enne 16.06.1940.a ei ole dokumentaalselt tõendatud.

ÕVVTK Keskkomisjoni 20.05.1999.a otsusega jäeti rahuldamata A. A. kaebus ja Valga maakomisjoni 05.04.1999.a otsus nr 10776 muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2000.a määrusega jäeti rahuldamata A. A. erikaebus ja Võru Maakohtu halduskohtuniku 03.03.2000.a määrus muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2000.a määrusega rahuldati A. A. erikaebus ja võeti A. A. poolt Valga Maakohtu halduskohtuniku 31.05..2000.a määruse peale esitatud erikaebus ringkonnakohtu menetlusse.

Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2000.a määrusega jäeti rahuldamata A. A. erikaebus ja Valga Maakohtu halduskohtuniku 31.05.2000.a määrus muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2001.a määrusega jäeti rahuldamata A. A. erikaebus ja Tartu Halduskohtu 21.03.2001.a määrus muutmata.

Valga maavanema 18.10.2001.a kirjaga keelduti A. A. avalduse alusel ÕVVTK komisjoni otsuste muutmisest Jõe nr 182 tagastamise küsimuses.

Valga maavanema 23.11.2001.a kirjaga keelduti A. A. avalduse alusel ÕVVTK komisjoni otsuste muutmisest J. nr 182 tagastamise küsimuses.

Valga maavanema 22.01.2002.a kirjaga keelduti A. A. avalduse alusel J. 182 toimiku edastamisest Antsla Vallavalitsusele.

A. A. esitas 19.10.2005.a ja 23.11.2005.a avaldused Valga Maavalitsuse ÕVVTK Valga maakonnakomisjonile komisjoni 27.05.1994.a otsuse nr 6135 muutmiseks ja A. A. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks J. nr 182 osas.

ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsusega nr 10082 jäeti muutmata ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsus nr 6135.

A. A. esitas 01.02.2006.a Tartu Halduskohtusse kaebuse ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsuse nr 10882 peale.

3 Tartu Halduskohtu 02.02.2006.a määrusega jäeti kaebus käiguta kaebuses esinevate puuduste tõttu. 09.02.2006.a kõrvaldas A. A. kaebuses esinevad puudused. A. A. taotleb kohtul kindlaks teha ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsuse nr 10882 õigusvastasus ja otsus tühistada.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

2.Kaebaja leiab, et ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsus nr 10882 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994 otsuse 6135 muutmine“, millega jäeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994 otsus nr 6135 muutmata, rikub tema õigusi.

Kaebaja on seisukohal, et A. A. tuleb tunnistada maaüksuse J. 182, A. vald, osas õigustatud subjektiks. A. A. leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud tema poolt esitatud faktilist materjali ja ei ole täitnud halduskohtu otsust 3-40/96.

A. A. esitas 19.10.2005.a ning 23.11.2005.a Valga Maavalitsuse ÕVVTK Valga maakonnakomisjonile taotluse muuta komisjoni 27.05.1994 otsust nr 6135 ning tunnistada teda J. nr 182 osas õigustatud subjektiks. Täiendavalt oli lisatud taotlusele 05.04.2005.a arhiiviteatis nr 18-7-3.6/2170/VÕ.

Kaebaja leiab, et Valga Maavalituse ÕVVTK Valga maakonnakomisjon on tema õigustatud subjektiks mittetunnistamisel rikkunud oluliselt seadusi, ei ole vaidlustatava otsuse tegemisel lähtunud esitatud dokumentidest, sh. arhiiviteatisest. J. 182 kohta ostu-müügilepingut ei saa olla kuna omandamine toimus riigi poolt sunni korras. J. 182 eraldati T. talust 1937 a., selle aluseks oli 1927.a akt, mille alusel Võru Maaamet võttis J. 182 eraldamise oma tööalasse. Enne sõda ei jõutud katastrist läbi kanda.

A. A. taotleb kohtul kindlaks teha ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsuse nr 10882 õigusvastasus ja otsus tühistada. Kohtukulude väljamõistmist kaebaja käesolevas asjas ei taotle.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3.Vastustaja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon ei nõustu esitatud kaebusega. 1994.a otsusega loeti kindlakstehtuks, et omandireformi objektiks on K. vallas V. külas asuv T. 41 maaüksus (kinnistu nr 448) suurusega 38,73 ha, võõrandamisaegseks omanikuks oli L. H. ning õigustatud subjektiks tunnistati L. H. vennatütar I. J. Otsuse tegemisel lähtus komisjon Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr 161 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” (edaspidi:Korra) punktist 21. Sellele vastavalt võttis komisjon otsuse aluseks notariaalselt tõendatud T. 41 kinnistu nr 448 talu avalikul enampakkumisel müümise otsuse, millest nähtub, et talu uueks omanikuks sai L. H. Komisjoni otsus T. nr 41 maaüksuse suuruse osas põhineb maksualuste maaüksuste nimekirja andmeil- 38,73 ha. A. A. taotlus T. 41 kinnistu koosseisust väidetavalt eraldatud popsikoha J. nr 182 kohta jäeti rahuldamata, kuna popsikoha eraldamine ei olnud dokumentaalselt tõendatud (puuduvad andmed eraldamise fakti, aja, suuruse ja omaniku kohta). Ka kohus on jõudnud seisukohale, et komisjon peab välja selgitama õigusvastaselt võõrandatud maa võõrandamisaegse omaniku eeskätt kinnistusraamatute ja notariaalselt tõendatud lepingute järgi.

4

1999.a esitas A. A. taotluse muuta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 27.04.1994.a. otsust nr 6135. Taotlus vaadati läbi ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni istungil 05.04.1999.a. Komisjoni istungil vaadati läbi A. A. poolt Riigiarhiivist väljastatud puudulik 3- osaline dokument, mille näol võis olla tegemist maakorralduskomisjoni mustandiga, kuna dokumendis on mahatõmbamisi ja sellel puuduvad komisjoni liikmete allkirjad ning koostajaks on maakorraldaja-maamõõtja. Samuti vaadati läbi Antsla Vallavalitsuse poolt esitatud piiriprotokoll 21.06.1937.a T. 41 maaüksusest eraldatava väikekoha piiride uuendamise kohta. A. A. poolt esitatud 22.09.1939.a sõlmitud kinkelepingu kohaselt kinkis P. A. oma pojale kõik rendi ja omandamisõigused T. 41 kinnistu koosseisu kuuluva J. 182 peale. Kingisaajale pandi kohustus tasuda igaaastane rent kuni selle koha eraldamiseni ja omandamiseni. P. A. avaldas nõusolekut, et lepingualune väikekoht võib saada vastava maa-ameti otsusega kinnistatud vahenditult J. A. nimele. See näitab seda, et P. A. polnud 22.09.1939.a s.o lepingu sõlmimise hetkel veel omanikuks saanud. Maakonnakomisjoni 05.04.1999.a otsusega nr 10776 jäeti A. A. taotlus rahuldamata, kuna popsikoha eraldamine ei olnud dokumentaalselt tõendatud. A. A. kaebuse alusel leidis keskkomisjon, et A. A. poolt esitatud täiendavate materjalide põhjal ei ole tõendatud omandiõiguse üleminek P. A. ja jättis 20.05.1999.a otsusega A. A. kaebuse rahuldamata ja Valga maakonnakomisjoni 05.04.1999.a otsuse nr 10776 muutmata.

A. A. poolt 2005.a. oktoobris esitatud taotlust ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsuse nr 6135 muutmiseks arutas maakonnakomisjon oma istungil 20.12.2005.a Korra punktist 36 tulenevalt vaatas komisjon A. A. poolt täiendavalt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a teatise nr 18-7- 3.62170/VÕ läbi. Arhiiviteatisest nähtub, et T. 41 talust on P. A. 1,42 ha suuruse väikemajapidamise eraldamine looduses täide viidud, kuid maakorralduse kava veel kinnitamata. Samas arhiiviteatises on märge, et Riigiarhiivi fondidest ei ole leitud maakoha J(O) nr 182 ostu-müügilepingut. Toimikus nr 7960 olevad varasemad dokumendid kinnitavad samu fakte. ÕVVTK Valga maakonnakomisjon jättis oma 20.12.2005.a otsusega nr 10882 A. A. taotluse rahuldamata ja maakonnakomisjoni 27.05.1994.a. otsuse nr 6135 muutmata, kuna A. A. poolt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a teatises nr 18-7-3.6/2170/VÕ puuduvad uued ning täiendavad faktid, mis tõestaksid dokumentaalselt J. nr 182 eraldamist T. nr 41 kinnistust.

A. A. on korduvalt Valga Maavalitsusele esitanud taotlusi uuesti läbi vaadata T. (T.) nr 41 kinnistust J(O) nr 182 väikemaakoha eraldamise kohta. Taotlustele on Valga Maavalitsus kirjalikult vastanud ning selgitanud asjaolusid, et ei ole tõendatud Jõe nr 182 eraldamine T. nr 41 kinnistust ja seetõttu ei ole olnud võimalik taotlust J. nr 182 osas rahuldada ja tunnistada teda õigustatud subjektiks. Kuigi A. A. on tõenditena esitanud 1939.a koostatud talundilehe ja Eesti Riigiarhiivist leidunud 1870.a koostatud T. talu kaardi, ei olnud need dokumendid piisavad, et tuvastada P. A. omandiõigust J. 182 koha osas. Eesti Riigiarhiivi 11.11.1992.a teatises nr 7-2/6689 on tehtud viide 1939.a koostatud talundilehele. Nimetatud teatises on märgitud, et talundilehe järgi pidas P. A. 1939.a väikest kohta, kus põllumaad oli 0,95 ha. Teatisest ei nähtu, et nimetatud koht oleks P.A. kuulunud omandiõiguse alusel. Viidatud talundileht ei saanudki olla eelnimetatud tõendiks, kuna sisuliselt oli talundileht statistiline küsitlusleht, kuhu kanti andmed maakasutaja ütluste järgi. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka Valga Maakohtu halduskohtunik 15.11.1996.a kohtuotsuses nr 3-40/96. Viimatinimetatud Riigiarhiiviteatises on samuti märgitud, et arhiivist ei leitud andmeid selle kohta, et 1938.a või 1939.a oleks T. nr 41 talust eraldatud P. või J. A. J. talu. Ka Eesti Ajalooarhiivi 20.06.1994.a teatises nr 41590 ei nähtu, et J. 182 oleks kuulunud P. A omandiõiguse alusel. Kohtuotsustest nähtub, et ka kohtus pole A. A. suutnud

5 tõendada, et P. A. oleks omandanud 1,94 ha suuruse J. nr 182 talu T. nr 41 kinnistu nr 448 omanikelt.

Vastustaja on seisukohal, et vale on kaebaja väide, et ÕVVTK Valga maakonnakomisjonil on tänaseni täitmata Valga Maakohtu 15.11.1996.a otsus haldusasjas nr 3-40/96. Nimetatud otsusega jäeti A. A. kaebus maakonnakomisjoni toimingute ja 27.05.1994.a. otsuse nr 6135 peale rahuldamata, kuna ei olnud tõendatud Jõe 182 võõrandamine ja selle omandamine P. A. poolt.

Valga Maakohtu 27.03.1998.a. otsusega jäeti rahuldamata A. A. hagi I. J. vastu fakti tuvastamiseks I. P, M. P. ja R. P. kuulunud “T. nr 41” kinnistu nr 448, talumaade lahustükist 1,94 hektari suuruse maavalduse omandiõiguse ülemineku kohta P. A. ning 1939.a. nimetatud maavalduse (Jõe nr 182) kuulumine P. A. isikliku omandiõiguse alusel. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud P. A. kinnisomandi (maa 1,94 ha) tekkimine ostu-müügilepingu alusel. Tartu Ringkonnakohutu 15.09.1998.a. otsusega jäeti Valga Maakohtu 27.03.1998.a. otsus muutmata ja A. A. apellatsioonikaebus rahuldamata. Riigikohtu loakogu 05.11.1998.a. A. A. kassatsioonikaebusele menetlusluba ei andnud, kuna kaebus oli põhjendamatu.

A. A. esitas 16.05.2000.a. Valga Maakohtu halduskohtunikule kaebuse ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a. otsuse nr 6135 tühistamiseks. Halduskohtunik lõpetas asja menetluse põhjendusel, et samas asjas on olemas kohtuotsus 15.11.1996.a., milline jõustus 29.11.1996.a. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2000 määrusega jäeti A. A. erikaebus rahuldamata ning Valga Maakohtu halduskohtuniku 31.05.2000 määrus muutmata. Halduskohtunik on õigesti lõpetanud asjas menetluse HMKS § 24 lg 1 p 4 alusel põhjendusel, et samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Riigikohtu loakogu otsustas 14.02.2001 HKMS § 60 lg 2 ja § 79 alusel jätta menetlusloa andmata.

Vastustaja leiab, et A. A. poolt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a. teatis nr 18-7- 3.6/2170/VÕ ei tõenda T. nr. 41 kinnistust J. nr 182 eraldamist ega ka ostu-müügilepingu sõlmimist. Nimetatud arhiiviteatises sisaldusid samad andmed, mis sisaldusid juba maakonnakomisjonile esitatud varasemates arhiiviteatistes ja dokumentides. Seega puudus ÕVVTK Valga Maakonnakomisjonil seaduslik alus muuta maakonnakomisjoni 27.05.1994 otsust nr 6135 ning komisjoni otsus on igati seaduslik.

Vastustaja palub jätta rahuldamata A. A. kaebus ja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a. otsus nr 10882 tühistamata, kohtukulud jätta kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

4.Kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlusalune haldusakt on antud 20.12.2005.a. Kaebus on kohtule esitatud 01.02.2006.a. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul sätestab seadus teisiti. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19 lõige 1 teine lause sätestab, et halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Seega on kaebus esitatud kahe kuulise vaidlustamistähtaja jooksul. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb komisjoni vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja

6 otsuse tühistamist. HKMS § 6 lõike 2 punktist 1 tuleneva tühistamiskaebusega on hõlmatud ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus, kuna kohus saab tühistada ainult õigusvastase haldusakti, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi, mille tõttu on tegemist kaebusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt, kui selle haldusaktiga rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratakse tema vabadusi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et komisjoni vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna komisjoni otsus põhineb kehtival õigusel ja on õigusega kooskõlas, mille tõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. 5.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lõike 1 punkt 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Analoogne regulatsioon on sätestatud Korra punkti 36 esimeses lõigus, mis sätestab, et kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms.), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kaebaja esitas 16.01.1992.a avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, mis jäeti ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsusega nr 6135 rahuldamata. 19.10.2005.a ja 23.11.2005.a taotles kaebaja seega haldusmenetluse uuendamist tema omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise haldusmenetluses ja selles menetluses antud haldusakti kehtetuks tunnistamist, milline taotlus jäeti aga komisjoni vaidlustatud otsusega (tl 7-8) rahuldamata. HMS § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesoleva haldusaja suhtes ei kohaldu seadust, mis kohustaks vastustajat 27.05.1994.a otsust nr 6135 kaebaja toodud motiividel kehtetuks tunnistama. Selle haldusakti suhtes ei kohaldu ka ühegi seaduse sätted, mis keelaks seda otsust kehtetuks tunnistamast. Vastustajal oli seega 20.12.2005.a otsust nr 10882 andes kaalutlusõiguse kohaldamise pädevus.

Vaidlustatud otsust on vastustaja põhjendanud kaalutlustega, et kaebaja poolt esitatud arhiiviteatis ei tõenda T. nr 41 kinnistust J. nr 182 eraldamist ja uusi andmeid võrreldes varasemate arhiiviteatistega ei ole komisjonile esitatud. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse andmisel järginud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebuse esitaja poolt 2005.aastal komisjonile esitatud tõendite alusel teinud õiguspärase otsuse. Kaebuse esitaja ei

7 ole võrreldes varasemates haldusvaidlustes ega halduskohtus ning tsiviilkohtus esitatud asjaoludega, esitanud uusi olulisi tõendeid, mille alusel vastustaja oleks saanud 1994.aasta otsuse tühistada. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse tema omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks endise J. nr 182 väikemaakoha suhtes. Asjaolu, et kaebuse esitaja leiab, et tema esivanemate omandiõigus ei saanudki tekkida ostumüügilepingu alusel, nagu on väidetud varasemates vaidlustes, vaid on tekkinud seaduse alusel, ei muuda olematuks tõsiasja, et puuduvad tõendid, mille alusel järeldada, et P. A. oleks omandanud J. talu T. nr 41 kinnistu nr 448 endistelt omanikelt või riigilt. Samuti ei ole tõendatud, et P. A. või J. A. omandiõigus oleks jäänud lõpuni vormistamata nende tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et vastustaja ei ole täitnud jõustunud kohtulahendeid, sealhulgas halduskohtu otsust. ORAS § 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et vara õigusvastane võõrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. Paraku ei ole kaebuse esitaja poolt vastustajale 2005.aastal esitatud kirjalike tõenditega tõendatud, et kaebuse esitaja isa J. A. oleks olnud 1940.aastal natsionaliseeritud maa omanikuks, mis annaks ORAS § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt aluse kaebuse esitaja tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks kui endise omaniku pärija. Valga maakonnakomisjon on pädev kaebuse esitaja taotluste menetlemiseks ja otsus ei saa kuuluda tühistamisele ka motiivil, et asja on pädev lahendama Võru maakonnakomisjon, nagu leiab kaebaja. Kaebaja sellesisuline seisukoht on ekslik ja ei tulene õigusaktidest. Neil asjaoludel on esimese astme halduskohus seisukohal, et vaidlusalune komisjoni otsus nr 10882 on õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätta rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik