2-05-16951/1 · 2-05-16951/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-16591 (endine nr 2-3135/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi L G hagi V G vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: L G (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: V G (IK)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 08. juuli 1991 kohtumäärusega V G L G kasuks poja D G (xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista V G L G kasuks poja D G ülalpidamiseks igakuine elatusraha alates 14. septembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja alates 01. jaanuarist 2006 kuni poja D G täisealiseks saamiseni summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta menetluskulud V G kanda ja välja mõista V G riigituludesse 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni.

5. Kohtuotsus kuulub elatise suurendamise osas täitmisele viivitamatult.

6. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

7. Saata kohtulahendi ärakiri teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele

Edasikaebe kord

2(4) Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Ida-Viru Maakohtule 14. septembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 14. jaanuaril 1989 ning lahutati 19. novembril 1991. Poolte abielust on sündinud poeg D G. Kohtla- Järve Linnakohtu 08. juuli 1991 kohtumäärusega mõisteti kostjalt välja elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana määras ¼ kõikidest kostja sissetulekutest. Hagiavalduse kohaselt oli elatusraha reaalne suurus rahalises väärtuses 540 krooni.

Hageja palub muuta väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt igakuine elatusraha summas 1345 krooni.

Kostja vastus

Kirjaliku vastuse nõudega 07. novembrist 2005 kohustas kohus kostjat vastama kohtule kirjalikult hiljemalt 03. veebruariks 2006. Kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale 21. novembril 2005. Kostja määratud tähtajaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele ei vastanud ning seega tuleb hageja esitatud väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 kohaselt, poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. /---/. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagiavalduses palub hageja suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist alaealise lapse ülalpidamiseks ning välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1345 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Kooskõlas PKS § 61 lg 2 ja lg 4 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt PKS § 31 lg 3, vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

3(4) PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1345 krooni. Alates 2006 aastast on kuupalga alammääraks 3 000 krooni, seega moodustab elatise suurus 1 500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

Eelpooltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning suurendab Kohtla-Järve Linnakohtu 08. juuli 1991 kohtumäärusega kostjalt hageja kasuks poja Dmitri Golubi ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatusraha hagiavalduse esitamisest kuni 31. detsembrini 2005 summas 1345 krooni ja edasi alates 01. jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/.

Hagi on esitatud kohtule 14. septembril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest.

Kohtla-Järve Linnakohtu 08. juuli 1991 kohtumäärusega mõisteti kostjalt välja elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana määras ¼ kõikidest kostja sissetulekutest ning mille reaalne suurus rahalises väärtuses oli hagiavalduse kohaselt 540 krooni. Aasta elatusraha suurenemine moodustab 14. septembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2005, s.o. kolme kuu ja 15 päeva eest 3,5 x (1345 – 540) = 2817,50 krooni ning alates 01. jaanuarist 2006 ülejäänud kaheksa kuu ja 15 päeva eest 8,5 x (1500 – 540) = 8160, kokku 10 977,50 krooni.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 37 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni tasuda riigilõiv 1050 krooni.

4(4)

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv summas 1050 krooni riigituludesse.

Peeter Pällin Kohtunik