2-05-1103/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-103 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. april 206, Jõhvi Kohus Viru M akohus Kohtunik Peter Pälin Kohtuasi A S hagi A valla vastu omandiõiguse tunnustamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 31. märts 206 Hageja: A S (IK) Kostja: Alajõe vald (Alajõe Valavalitsuse kaudu) Menetlusosalised Kostja esindaja: M K

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Tunnustada A S omandiõigust puurkaevule, mis piirneb maaüksustega V 18 ja V 18a V külas Alajõe vallas. 3. Välja mõista puurkaev Alajõe valla valdusest A S valdusse. 4. Määrata advokaat N R tasu suuruseks 5976,70 krooni. 5. Sisse nõuda Alajõe vallalt õigusabikulu 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni 70 senti riigituludesse. Edasikaebe kord

Poltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apelatsionkaebus Viru Ringkonakohtule 30 päeva joksul alates otsuse apelandile kätetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apelatsionkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonakohtul õigus lahendada apelatsionkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

23. novembril 206 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt kulub hagejale elumaja asukohaga V 18a. Hagejale eraldatud matükile ehitas hageja 35 astat tagasi sauna, W C, prügihoidla, tööristakuri, pukuri, heitvete ja fekalide utilisatsioniks etenähtud puhastuseadmed ja puraugu ve võtmiseks. Alajõe Valavalitsus tunistas 28. januaril 205 purkaevu peremehetuks. Hageja palub tunistada tema omandiõigust purkaevule ning välja nõuda purkaev Alajõe vala valdusest, samuti välja mõista kostjalt moralne kahju 20 0 kroni.

2(3) 10. januaril 206 lobus hageja moralse kahju nõudest.

Eelnevas menetluses toiminus järgmine. 05. aprilil 205 esitatud hagiavalduses palus hageja kaitsta teda Alajõe vala ja Ida-Viru Projektibüro omavoli est, tunistada kehtetuks firma Viru Geologia polt teostatud puraugu pasistamine ja hüvitada hagejale tekitatud kahju.

07. julil 205 palus kohus hagejal oma nõuet täpsustada ja esitada us hagiavalduse terviktekst (tl 24). 14. septembril 205 esitas hageja hagi täpsustuse, miles palus tunistada Alajõe vala 25. januari 205 otsus nr 4 kehtetuks ja tagastada se omanikule kos ma erastamisega, kelustada purkaevu üldine kasutamine, jagada põiktänav-läbikäik majade 18a ja 20 vahel poleks ja hüvitada projektibüro, firma Viru Geologia ja Alajõe vala tekitatud moralne kahju 30 0 kroni.

19. septembril 205 palus kohus velkordselt hagejal nõuet täpsustada ja esitada hagiavalduse terviktekst (tl 57). 26. septembril 205 esitas hageja hagiavalduse ue tervikteksti, miles palus tühistada Alajõe vala 28. januari 205 otsus ja 20. vebruari 203 valavalitsuse koraldus ning välja mõista Alajõe valalt moralne kahju 20 0 kroni.

Eelistungil 1. novembril 205 palus kohus hagejal oma nõuet velkord täpsustada ning esitada us hagiavalduse terviktekst (tl 79-80). Hageja esitas hagiavalduse vimase tervikteksti 23. novembril 205.

Kohtuistungil 31. märtsil 206 kulas kohus üle tunistajad F, K, K,

Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu ja leidis, et kaevu omandiõigus ei ole tõendatud. Puduvad dokumentalsed tõendid kaevu ehitamise ja ehituse finantserimise kohta ning pudub õiguslik alus kaevu ehitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega ning tsivilasja toimikus olevaid dokumentalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hagejale eraldati 35 astat tagasi matük asukohaga Alajõe vald V küla 18a, milele hageja ehitas sauna, W C, prügihoidla, tööristakuri, pukuri ning heitvete ja fekalide utilisatsioniks etenähtud puhastuseadmed. Hageja ehitiste kõrval paikneb purkaev, mis pirneb maüksustega V 18 ja V 18a, mida kasutab hageja kos teiste külaelanikega (planil tl 14). Ni hageja ehitiste al asuv, kui ka kaevu al asuv ma on hetkel erastamata ning kaevu ala asuv ma on kinistusramatuse kandmata. Alajõe vald keldus kaevu aluse ma erastamisest hagejale (tl 16, 17). Alajõe vald tunistas 28. januaril 206 purkaevu peremehetuks (tl 56). Hageja palub tunustada oma omandiõigust kaevule ja välja nõuda kaev vala valdusest.

Asjaõiguseaduse (AÕS) § 68 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt lg-le 2 omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Rigikohus täpsustas tsivilasjas nr 3-2-1-62-05, et omandiõiguse tuvastamise (tunustamise) hagi rahuldamine eldab muhulgas sele tuvastamist, et hageja on omanik. Sega peab hageja tõendama ja kohus tuvastama, milal ja milisel visil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekis. Omand tekib kas üleandmisega või originarselt ehk asja valmistamisega. Antud juhul väidab hageja, et ta on omanikuks sanud asja valmistamisega.

Tunistaja F kinitas kohtule, et juba 30 astat on kaevu holdanud hageja ja tunistaja vanemate jutu järgi on kaevu ehitanud hageja. Tunistaja K kinitas kohtule, et vähemalt alates 1972 astast on kaev olemas olnud ja seda kutsuti hageja kaevuks, vanemate jutu järgi ehitas kaevu hageja. Tunistaja K kinitas kohtule, et nägi ise, kuidas hageja telis kaevu ehituse ja kutsus purmasina ning maksis sele est. Tunistajate ütlustest järeldab kohus, et kaevu ehitas hageja 1970 astal ning sai ehitamisega kaevu omanikuks.

Rikliku vastuvõtukomisjoni aktist (tl 13) nähtub, et hiljemalt 1987 astal on kaevu dokumentides märgitud. Sama kinitab garaži ehitustööde projekt 190 astast (tl 14), kus on kaevu olemasolu kinitatud. Kuigi tõendid kaevu olemasolu kohta ei näita kaevu kuluvust otseselt, sis kaudselt kinitavad ned hageja väiteid.

3(3) Nimetatud tõendeid hinates leiab kohus, et ned on pisavad kaevu omandiõiguse tuvastamiseks, seda eriti arvestades, et puduvad igasugused teised andmed ja tõendid kaevu tekimisvisi kohta ning kaev ei sanud oma kohta tekida isenesest.

Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kuna rajatisealune ma ei ole kostja esindaja väitel hetkel kantud kinistusramatuse, sis AÕSrakS § 14 lg 1 kohaselt juhul, kui peaks ilmnema, et rajatis on püstitatud õigusliku aluseta, on võimalik sele hilisem seadustamine. Samas nähtub garaži ehitustööde projektist 190 astast (tl 14), et seles on kaevu olemasolu kinitatud, mis anab alust järeldada, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel koskõlas AÕSrakS § 14 lg 11. Sega igal juhul on kaevu omandiõiguse tuvastamine hetkel võimalik sõltumata selest, kas kaev on püstitatud õiguslikul alusel või mite.

Menetluskulud

Koskõlas tsivilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsM TRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Ene 01. januari 206 kehtinud TsM S (TsM Svana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukulu väljamõistmist palunud ei ole.

TsM Svana § 61 lg 2 sätestab, et kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse.

Vastavalt (TsM Svana) § 59 riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Vastavalt rigi õigusabi seaduse (RÕaS) § 2 lg 1 riigi õigusabi andmise otsustanud kohus /---/ määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Vandeadvokat Nikolai Rõžov on taotlenud rigi õigusabi tasu määramist sumas 5976,70 kroni (kos käibemaksuga). Kohus leiab, et advokadi taotlus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele ning advokaditasu tuleb sise nõuda kostjalt rigituludese.

Peter Pälin Kohtunik