3-06-537/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-537

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-537 Haldusasi M.K.i kaebus Nissi Vallavalitsuse (NVV) kohustamise nõudes kaebaja poolt taotletud toetuste maksmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2006 Menetlusosalised M.K. – kaebuse esitaja; Kaie Saar – vastustaja NVV volitatud esindaja RESOLUTSIOON Jätta M.K.i kaebus Nissi Vallavalitsuse kohustamise nõudes kaebaja poolt taotletud toetuste maksmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 04.05.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul, arvates 04.05.2006.

ASJAOLUD

09.01.2006 esitas M.K. NVV-le avalduse, milles palus Nissi Vallavolikogu 14.02.2002 määruse nr 48 p 3.6 alusel määrata talle invavahendite kompensatsiooni kahekordse toimetulekupiiri ulatuses, pesupesemise kompensatsiooni summas 25 krooni ja 319 krooni ja

80 senti kompensatsiooni elektrikütte eest tasumiseks. 02.02.2006 korraldusega nr 32 keeldus NVV M.K.ile sotsiaaltoetuste maksmisest, kuivõrd M.K.i poolt OÜ-st Quelle tellitud kaubad ei ole invavahendid. NVV 02.02.2006 korralduse nr

32 peale esitas halduskohtule kaebuse M.K..

Kaebuse sisu ja taotlus Kaebaja on vanaduspensionär, kellele on tähtajatult määratud keskmine puue. Kaebajal on keskmiselt väljendunud hingamisfunktsioonihäire ja mõõdukad liigesehäired, mistõttu on OÜ- st Quelle tellitud kaubad talle vajalikud (pika varrega hari ja kühvel, termopadjad, komfortpadi koos kattega, shiatsu massaažiaparaat, termosokid ja inhalaatorikomplekt). Kaebaja arvates on invavahendite ja ravimite kompensatsiooni nimekirjad lootusetult aegunud. Kaebaja palub kohtul kohustada NVV-st tasuma kaebajale invavahendite kompensatsiooni 2006. aasta kahekordse toimetulekupiiri ulatuses ja jaanuari kuu toetust summas 319 krooni ja 80 senti elektrienergia eest tasumiseks.

Vastustaja NVV vastulause ja taotlus Invavahendite kompenseerimist valla eelarvest reguleeris kuni 1. märtsini 2006 Nissi Vallavolikogu 14.02.2002 määrus nr 8 “Nissi valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra” (Kord) p 3.6. Selle kohaselt makstakse invavahendi või rehabilitatsiooniteenuse kompenseerimiseks rehabilitatsioonitoetust. Seejuures oli täiskasvanule makstava toetuse suurus eelarveaastas kuni 50% invavahendi või rehabilitatsiooniteenuse hinnast, kuid mitte rohkem kui kahekordne toimetulekupiir. Korras ei ole antud invavahendite määratlust ega loetelu, kuid NVV on selles osas juhindunud sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 79 “Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” lisas 1 antud tehniliste väikeabivahendite loetelust.

M.K. käsitles invavahenditena Quelle OÜ-st tellitud kaupa. Quelle OÜ vastavad arved, milles sisaldub ka maksegraafik kuni 15.12.2006, on M.K. oma avaldusele lisanud. Kuna M.K.i poolt tellitud kaubad ei sisaldu sotsiaalministri poolt antud tehniliste väikeabivahendite loetelus, asus NVV seisukohale, et tegemist ei ole invavahenditega, ja keeldus oma 02.02.2006 korraldusega nr 32 M.K.ile sotsiaaltoetuse (rehabilitatsioonitoetuse) maksmisest. NVV on jätkuvalt seisukohal, et M.K.ile rehabilitatsioonitoetuse maksmiseks puudus alus. Pesupesemistoetuse kui täiendava sotsiaaltoetuse maksmist ei ole Nissi vallas ette nähtud.

Mis puutub elektrikütte kulutuste kompenseerimisse, siis saab neid kulusid teatud juhtudel võtta arvesse toimetulekutoetuse määramisel eluruumi normpinna ulatuses. Nissi Vallavolikogu 17.01.2002 määruse nr 3 “Toimetulekutoetuse arvestamiseks alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärade kehtestamine” p 4.4 kohaselt võetakse elektrienergia kulu eluruumi elektriküttele toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui ainus eluruumi kütmiseks kasutatav kütteviis on statsionaarne elektriküte. Antud juhul on elamus, milles asub M.K.ile kuuluv eluruum, kasutatavaks kütteviisiks kaugküte.

M.K. on aga radiaatorid korterist omavoliliselt eemaldanud ja seetõttu kasutab korteri kütmiseks elektrienergiat. Seda arvestades ei näe NVV võimalust eluruumi elektrikütte kulude kompenseerimiseks toimetulekutoetuse kaudu. Toimetulekutoetuse taotlemine toimub sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 22-223 sätestatud korras. Kui M.K. soovib saada toimetulekutoetust, peab ta esitama SHS §-s 221 kehtestatud nõuetele vastava avalduse.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

09.01.2006 esitas M.K. NVV-le avalduse kolme erineva toetuse maksmiseks:

1) Nissi Vallavolikogu 14.02.2002 määruse nr 48 p 3.6 alusel invavahendite kompensatsioon kahekordse toimetulekupiiri ulatuses; 2) pesupesemise kompensatsioon summas 25 krooni; 3) kompensatsioon elektrikütte eest tasumiseks 319 krooni ja 80 senti. Kaebuses halduskohtule vaidlustab kaebaja üksnes invavahendite ja nn elektrikompensatsiooni tasumata jätmise NVV poolt. Seetõttu ei pea kohus käesolevas otsuses käsitlema pesupesemise kompensatsiooni maksmisest keeldumist, kuivõrd sellest küsimuses haldusasjas vaidlust pole.

Invavahendite kompensatsiooni maksmisest keeldumine Kaebuses halduskohtule on kaebaja nimetanud vahenditena, mida ta peab invavahenditeks ja mille kompenseerimist ta NVV-lt ootab, järgimiseid esemeid - pika varrega hari ja kühvel, termopadjad, komfortpadi koos kattega, shiatsu massaažiaparaat, termosokid ja inhalaatorikomplekt. Korra p 3.6. kohaselt makstakse invavahendi või rehabilitatsiooniteenuse kompenseerimiseks rehabilitatsioonitoetust. Täiskasvanule makstava toetuse suurus on eelarveaastas kuni 50% invavahendi või rehabilitatsiooniteenuse hinnast, kuid mitte rohkem kui kahekordne toimetulekupiir. Korras ei ole antud invavahendite määratlust ega loetelu ning NVV on selles osas juhindunud sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 79 “Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” lisas 1 antud tehniliste väikeabivahendite loetelust. Rehabilitatsiooniteenuse ja –vahendite taotlemise ja määramise alused sätestab SHS. SHS §

111 kohaselt on rehabilitatsiooniteenus isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat; osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid ning juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 112 lg 1 p

1 kohaselt on õigus riigi osutatavale rehabilitatsiooniteenusele teiste hulgas isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses. Kaebuse esitaja M.K.il on 03.06.2006 Tallinna AEK Tallinna koosseisu arstliku ekspertiisi otsusega nr 251259 (tl 28) tuvastatud keskmine puue tähtajatult, kuivõrd ta vajab regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas (ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja liikumisega) ja puue põhjustab lisakulutusi transpordile ja individuaalsetele abivahenditele. Vastavalt SHS § 113 lg-le 1 tagab rehabilitatsiooniteenuse osutamise Sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse. Taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister (§ 116 lg 1). Vastavalt SHS § 1112 lg-le koostatakse isikule rehabilitatsioonimeeskonna poolt rehabilitatsiooniplaan. Lisaks rehabilitatsiooniteenustele nähakse rehabilitatsiooniplaanis ette ka abivahendid, mille abil saab isik oma eluga iseseisvalt toime tulla. SHS § 12 kohaselt on haiguse, kõrge ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist ja muud abivahendit vajaval isikul õigus saada vastav abivahend. Soodustingimustel antavate proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite loetelu ning nende saamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister. Sotsiaalminister on oma 14.12.2000 määrusega nr 79 kehtestanud „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja korra“, mille § 1 lg 2 sätestab, mida mõistetakse „tehniliste abivahendite“ ehk invavahendite, nagu oma taotluses märkis M.K., all. Nimetatud sätte kohaselt on tehnilised abivahendid (proteesid, ortoosid jm abivahendid) tooted, instrumendid, varustus või tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Vastavalt määruse § 2 lg-le 2 määrab tehniliste abivahendite kasutamise vajaduse tehniliste väikeabivahendite korral perearst või eriarst ning keerulisemate tehniliste abivahendite korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus. Määruse lisa 1 toob ära tehniliste väikeabivahendite loetelu.

Eeltoodust nähtuvalt tuleb tehnilise abivahendi (invavahendi) vajadus kindlaks määrata arsti poolt või rehabilitatsiooniplaaniga. M.K.i puhul ei ole selliste vahendite vajadust tuvastanud arst ning samuti puudub M.K.il rehabilitatsiooniplaan. Otsusega, millega tuvastati M.K.il keskmine puue, on tuvastatud, et M.K. vajab kõrvalabi väljaspool oma elukohta, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja liikumisega ning sellega seoses on isikul põhjendatud lisakulutused transpordile ja individuaalsetele abivahenditele. Nimetatud vajadust individuaalsetele abivahenditele tuleb vaadelda seoses otsuses tuvastatud puude määramise põhjusega – isik ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja liikumisega. Kui vaadelda, mida M.K. on ise pidanud endale vajalikeks abivahenditeks - varrega hari ja kühvel, termopadjad, komfortpadi koos kattega, shiatsu massaažiaparaat, termosokid ja inhalaatorikomplekti – siis need vahendid ei aita tal ei liikuda ega ka toimetada hügieenitoiminguid, mistõttu ei saa neid vahendeid pidada sellisteks abivahenditeks, mis oleksid seoses tema puudega ja kvalifitseeritavad kui abivahendid SHS ja sotsiaalministri määruse tähenduses (ka määruse lisas 1 toodud loetelu vaikib sellistest abivahenditest). Kohus ei kahtle, et M.K.i poolt tellitud kaubad aitavad tal elu meeldivamaks ja mugavamaks muuta, kuid sellest ei tulene NVV-le kohustust neid kaupu M.K.ile hüvitada. Kui kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid võimaldavad M.K.ile toetust maksta valla vastutuleku korras (hoolimata sellest, et otsest kohustust pole), nagu see toimus 2005. aastal, kui vald toetas erakorralise toetuse maksmisega M.K.i 750.- krooniga, on see loomulikult väga teretulnud. Kuid kohus ei saa valda selleks kohustada.

Elektrikulude hüvitamisest keeldumine Kulutusi elektrile on võimalik isikul saada hüvitatud osana toimetulekutoetusest. SHS § 221 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlejal esitada jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avaldus hiljemalt 20. kuupäevaks vallavõi linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel; 2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust; 3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid kooskõlas SHS-s sätestatud ulatuse ja struktuuriga; 4) kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed: kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid; sõidukid liiklusseaduse tähenduses ning väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole nõuetekohast taotlust toimetulekutoetuse saamiseks NVV-le esitanud. Veelgi enam, NVV esindaja väitel käis ta isiklikult M.K.i juures kodus, sooviga teda teavitada erinevate toetuste taotlemise võimalustest, kuid M.K. ei soovinud temaga suhelda ning teatas, et tema sotsiaalabi ei vaja (kohtuistungi protokoll tl 31). M.K. ei lükanud kohtuistungil vastustaja vastavasisulisi väiteid ümber. Seega puudus NVV-l kohustus hüvitada kaebajale tema kulutused elektri tarbimisele, kuivõrd kaebaja ei ole selleks seaduses ette nähtud taotlust esitanud.

Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtukulude jagamine Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Maret Altnurme Kohtunik