2-05-744/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-744 (endine number 2/228-1925/05) Tsiviilasi T.G’i hagi A.V vastu 186 200,00 krooni saamiseks.. Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja: T.G Hageja lepinguline esindaja H.O Kostja: A.V Kostja esindaja advokaat R.B 16.03.2006.a. hageja T.G hageja lepinguline esindaja H.O kostja A.V kostja lepinguline esindaja advokaat R.B RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata T.G’i hagi A.V vastu 186 200,00 (ükssada kaheksakümmend kuus tuhat kakssada) krooni saamiseks.

Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.

Välja mõista T.G’ilt A.V kasuks menetluskulu, õigusabikulu summas 5900,00 (viis tuhat üheksasada) krooni Välja mõista T.G’ilt kohtukuluna postikulu 271,50 krooni (kakssada seitsekümmend üks krooni ja 50 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus 2-05-744, menetluskulu“. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2

Esitatud asjaolud 09.03.2005.a. esitas hageja T.G kohtule hagi kostja A.V vastu võlgnevuse summas 186 200 välja mõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 11 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 26.02.1996.a. kirjalik laenuleping, mille kohaselt hageja laenas kostjale 35 000 krooni 4 (neli) % kuu intressiga (1400 krooni) tähtajaga 10. aprill 1996.a. ning viivisega 0,5 (null koma viis) % tähtaegselt tagastamata põhisummalt päevas (175 krooni). Vaatamata aastate pikkustele korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlga kuni käesoleva ajani tasunud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhete, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a. enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 ja 2 kohaselt andis hageja kostja omandisse raha, laenaja aga kohustus laenajale raha tagastama, Pooled olid vabad leppima kokku laenuintressi ja viiviste suuruses. Vastavalt TsK § 173 lg 1 pidi kohustised täitma nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud.

Seisuga 26.02.2005.a. võlgneb kostja hagejale põhivõla 35 000 krooni, intresse 151 200 krooni (108 kuud x kuu intress 1400 krooni ) ja viiviseid 566 125 krooni ( 3235 päeva x päeva viivis 175 ) kokku 752 325 krooni. Hageja nõudeks on kostjalt kohtu korras välja nõuda põhivõlg ja intressid kokku summas 186 200 krooni. Kostja on pikka aega omavoliliselt kasutanud hagejale kuuluvat raha, mida hageja oleks iseseisvalt saanud investeerida ja kasvatada. Hagejal on samuti õigus viivistele summas 566 125 krooni, kuid selles osas hageja loobub oma nõudeõigusest, arvestades head tava.

Hageja juhindudes TsK § 162, 173, 174, 272, 273; TsÜS § 146 lg 4 ja TsMS § 60 palub tema kasuks kostjalt välja mõista võlg summas 186 200 krooni ja riigilõiv summas 11 000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel. 1996.a. veebruaris sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu, mille kohaselt pidi hageja kostjale laenama 35 000 krooni. Laenu intressiks lepiti kokku 4 % kuus tähtajaks tagastamata summalt ning laenu mitte õigeaegsel tagastamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% päevas laenu algsummalt. Hageja laenulepingus fikseeritud summat kostjale üle andnud ei ole.

TsK § 276 lg 2 sätestas, et neil juhtudel, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis (mis antud juhul on täidetud), ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütlustega lubatud.

Hageja on kohtule hagi aluse tõendamiseks esitanud küll poolte vahel sõlmitud laenulepingu, kuid sellest ei nähtu, et ta oleks kostjale laenusumma reaalselt üleandnud. Hageja ei ole hagile lisanud ka ühtegi muud tõendit (pangakonto väljavõte, kostja allkirja raha saamise kohta, võlakirja vmt), mis tõendaks raha saamist kostja poolt. TsMS § 91 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Siit tulenevalt oli hageja kohustuseks hagi esitamisel tõendada laenusumma üleandmist kostjale. Seda ta aga usaldusväärselt teinud ei ole. Kuna hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 272 lg-st 2 tulenevalt loetakse laenuleping kui reaalne leping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist, siis on kostja seisukohal, et vaidlusalune laenuleping ei ole jõustunud hageja poolse kohustuse täitmata, s.o. laenusumma üleandmata jätmise tõttu. Selle viitab ka hageja käitumine, kes pole rohkem kui 8 aasta jooksul laenu tagasi nõudnud.

3 Eeltoodu alusel palub hageja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud palub jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel 26. veebruaril 1996.a. sõlmitud lepingu kohaselt hageja annab kostjale 35 000.- krooni laenu. Samas ei nähtu eelmärgitud lepingust ega muudest tõenditest, et hageja oleks kostjale kokkulepitud 35 000.- krooni üle andnud. Kostja selline kinnitus puudub. Poolte vahel 26. veebruaril 1996.a. sõlmitud lepingu tagaküljel on küll M.K’i allkiri selle kohta, et ta on saanud 24.04.1996.a. 20 000.- krooni, kuid hageja ise kinnitab, et M.K’ile antud laenu ja kostjaga sõlmitud lepingu vahel puudub seos. Sama kinnitas tunnistajana ütlusi andnud M.K ise. Seega ei ole hageja kostjale 35 000.- krooni üleandmist tõendanud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhete, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Seega ei ole poolte vahel laenulepingut sõlmitud. Kui käsitada poolte vahelist lepingut konsensuaalse kahekülgse lepinguna, siis ka sellisel juhul ei ole hagi rahuldamiseks alust, sest hageja ei ole tõendanud raha kostjale üleandmist. TsK § 183 kohaselt tuleb lepingujärgsed vastastikused kohustused täita üheaegselt, kostjal on õigus keelduda oma lepingujärgseid kohustusi täitmast, kuna hageja ei ole talle lubatud laenu üle andnud.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja sellest tulenevalt jätta kõik kohtukulud hageja kanda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda. TsMS § 61 lg. 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud 5900, krooni, mis on alla 5 % hagi rahuldamata osast ehk 186 200 kroonist. Tulenevalt TsMS § 46 p. 2 ja § 52 p.5 kuuluvad hagejalt väljamõistmisele kohtukuluna riigituludesse asja läbivaatamiskulud 271.50 krooni, mis seisneb postikuludes ja kutsete kättetoimetamise kuludes.

Taimi Kollom Kohtunik