3-05-526/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 03.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-526 Haldusasi A.K.`i kaebused Koeru Vallavolikogu 26.mai 2005 otsuse nr 29 ja 25.augusti 2005 otsuse nr 37 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.aprill 2006 Menetlusosalised A.K., Koeru Vallavolikogu ja kolmas isik OÜ X RESOLUTSIOON 1.Jätta A.K.`i kaebused rahuldamata. 2.Jätta kohtukulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsusega nr 29 tehti Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas maatüki nr 11 suurusega 60,06 ha, kasutusvaldusesse saajaks OÜ X, Koeru vald, kes on juriidilisest isikust ettevõtja, kes kasutab sama maatükki ja kelle põllumajandustootmine on jätkusuutlik. Koeru Vallavolikogu 25.08.2005 otsusega nr 37 täiendati ülalnimetatud otsuse preambulat.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja esitas Koeru Vallavolikogule taotluse Koeru vallas maatüki nr 11 suurusega 60,06 ha kasutusvaldusesse saamiseks.

26.05.2005 võttis Koeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 29, millega otsustati teha Järva maavanemale ettepanek kinnitada maatüki nr 11 kasutusvaldusesse saajaks OÜ X. Kaebaja leiab, et otsus nr 29 on ebaseaduslik järgmistel põhjustel: 1)vaidlustatud otsuses ega selle aluseks olevas istungi protokollis ei ole toodud ühtki põhjendust, mille alusel oli võimalik otsustada, et OÜ X tootmine on jätkusuutlikum kui kaebajal. Kummagi jätkusuutlikkust ei ole seatud kahtluse alla. Pealegi ei ole võimalik MRS §233 lg 6 rakendada selliselt, et kahe taotleja konkurentsi korral saab olla otsustavaks kriteeriumiks kahe taotleja jätkusuutlikkuse määr, vaid lisaks järkusuutlikkusele peab esinema taotletava maatüki kasutamine õiguslikul alusel või peab see maatükk asuma taotleja maatüki kõrval. OÜ X kasuks otsustades on volikogu toonud motiiviks temapoolse antud maatüki kasutamise fakti. Paraku OÜ X ei kasuta tegelikult ise taotletud maatükki nr 11, vaid on selle kasutada andnud OÜ-le Simuna Ivax. OÜ Simuna Ivax on 2002-2004.a. taotlenud põllumassiivile nr 61254003078 toetust; 2)vastavalt MRS §233 lg 6 saab otsustavaks olla üksnes kasutusõigus õiguslikul alusel. OÜ-l X puudub ajutise maakasutuse leping; 3)kuna OÜ X ei kasuta ise nimetatud maatükki, siis ei ole tegemist maatüki kasutamisega õiguslikul alusel. Järelikult tuleb igal juhul eelistada kaebajat kui FIE-t, sest MRS viidatud sättega on seadusandja pidanud silmas, et FIE-t tuleb igal juhul eelistada kui on konkurents teiste isikutega ja alles FIE-de omavahelise konkurentsi puhul saab kasutada esimesi aluseid.

Koeru Vallavolikogu 25.08.2005 otsusega nr 37 täiendati otsuse nr 29 preambula osa lisades sellesse uusi motiive. Otsuses märgitakse, et OÜ X on maatüki nr 11 pikaajaline faktiline kasutaja, et 2001.a. on volikogu andnud nimetatud maatüki üheks aastaks ajutisse kasutusse OÜ-le X, et maatüki kasutamine on edasiselt toimunud valla organite teadmisel ja nõusolekul, et OÜ X on tasunud maatüki eest maamaksu, et OÜ X kinnistu ja A.K.`i kinnistu piirnevad taotletava maatükiga, et OÜ X põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, seal töötab 52 täistööajaga ning 4 osalise tööajaga töötajat. Kaebaja leiab, et otsus nr 37 on õigusvastane järgmistel põhjustel: 1)kehtiv õigus ei näe ette võimalust, et vaba põllumajandusmaad kasutatakse suvaliselt, lihtsalt vallavalitsuse organite teadmisel. Kellegi teadmine või mitteteadmine ei saa olla maa kasutuse õiguslikuks aluseks. Vaba põllumajandusmaa kasutusse andmiseks on seadusandja näinud ette võimaluse Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kehtestatud Põllumajandusliku maa kasutada andmise korras. Nimetatud korra alusel on ette nähtud maakasutuse kirjaliku lepingu vorm; 2)kuna OÜ-l X puudub kasutusõigus õiguslikul alusel, siis puudub üldse vajadus tema jätkusuutlikkuse hindamiseks. Kuna kaebajat pole otsuse nr 37 alusel eelistatud, siis see ongi kaebaja õiguste rikkumine. Juhul, kui vastustaja oleks teinud seadusliku otsuse ja esitanud kaebaja maatüki nr 11 kasutusvaldusesse saajana kinnitamiseks, oleksid kaebaja subjektiivsed õigused realiseerunud. Kaebaja õigused on rikutud sellega, et otsused loovad kõik vajalikud eeldused antud maatükile OÜ- l X kasutusõiguse tekkimiseks ja edasise menetluse käigus maavanema juures ei ole kaebaja enam menetlusosaline, järelikult puudub tal edaspidi ka kaebeõigus.

Kaebaja palub kohut tühistada Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsus nr 29 ja 25.08.2005 otsus nr

37 ja välja mõista tema kasuks kohtukulud summas 12 547,50 krooni.

VASTUSTAJA SEISUKOHT Koeru Vallavolikogu vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused ei saa mingil viisil rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna otsuste näol on tegemist üksnes ettepanekuga vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsustab vastavalt MRS §233 lg 6 maavanem, kes ka kontrollib vallavolikogu otsuse seaduslikkust ja ei ole kohustatud seda aktsepteerima. Seda kinnitab omakorda asjaolu, et Järva maavanem asus oma 29.07.2005 kirjas seisukohale, et Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsus ei ole piisavalt motiveeritud, mistõttu saatis selle Koeru Vallavolikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega reaalsed õiguslikud tagajärjed kaebaja jaoks saavad tekkida üksnes maavanema otsusest. MRS §233 lg 6 ei tulene kohustust eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Nimetatud säte nimetab kolm võrdset kriteeriumi, millele vastavaid taotlejaid võib eelistada vaba põllumajandusmaa andmise ettepaneku tegemisel, kui taotlejaid on rohkem kui üks. Ükski nimetatud alustest ei ole teistest olulisem, kuivõrd need on eraldatud sõnaga „või“. Juhul, kui taotlejaid on mitu ja igaüks vastab mõnele MRS §233 lg 6 nimetatud tunnusele, siis ei anna nimetatud säte tegelikkuses mingit suunist, millist taotlejat eelistada. Seega on tegemist vallavolikogu kaalutlusotsusega. Samas võimaldab sätte ülesehitus väita, et kuna füüsilisest isikust ettevõtja eelistamise võimalus on nimetatud viimasena, tuleks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja määramisel lähtuda sellest kriteeriumist üksnes siis, kui kahele esimesele koosseisule vastavat taotlejat ei ole. OÜ X vastab MRS §233 lg 6 sätestatud tunnustele, s.o. tema põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, maatükk nr 11 piirneb OÜ X maaomandiga (Juurika kinnistu) ja OÜ X on maatüki nr

11 faktiline kasutaja ja kasutab seda õiguslikul alusel. Seejuures on viimased kaks tunnust alternatiivsed – OÜ X eelistamiseks piisas sellest, et tema tegevus on jätkusuutlik ja kõnealune maatükk nr 11 piirneb tema maaomandiga. Kuna antud juhul vastasid mõlemad taotlejad mõnele MRS §233 lg 6 sätestatud tunnusele, siis pidas Koeru Vallavolikogu 28.04., 26.05. ja 25.08.2005 istungi prtokollidest nähtuvalt olulisimaks kriteeriumiks asjaolu, et OÜ X on maatükki nr 11 pikka aega kasutanud ja harinud ning on tasunud selle eest maamaksu. Seega oleks maatüki kolmanda isiku kasutusse andmise näol sisuliselt tegemist maa äravõtmisega. Hääletusele pandud otsuse poolt teha ettepanek maavanemale maatüki nr 11 kasutusvaldusesse saajaks OÜ X hääletas 26.05.2005 istungil 10 volikogu liiget, samas kui kaebaja suhtes hääletas vaid 2 volikogu liiget. 25.08.2005 toimunud istungil hääletas 26.05.2005 otsuse täiendamise poolt 8 volikogu liiget ja vastu 2 liiget. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kaebaja ei saa esitada vastuväiteid OÜ X vastavuse osas taotlejatele esitatavatele kriteeriumidele. Selliseid vastuväiteid sai vastavalt MRS §233 lg 5 esitada üksnes 10 päeva jooksul arvates taotlejate nimekirja avalikustamise kuupäevast, s.o kuni 20.01.2005. Kuigi vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas OÜ X kasutas maatükki nr 11 õiguslikul alusel, siis soovib vastustaja selgitada, et OÜ X on kasutanud nimetatud maatükki Järva kolhoosi õigusjärglasena alates oma asutamisest 1993.a. Sellises olukorras on vastustaja arvates tegemist õiguspärase maa kasutamisega, hoolimata sellest, et maakasutust pole kirjalikult vormistatud. Vastustaja leiab, et kaebaja on teinud ülalviidatud määrusest nr 48 ekslikud järeldused. Määruse nr

48 p-dest 3, 8 ja 6 tuleneb, et maakasutus jätkub seni kehtiva kasutusõiguse alusel kuni selle maa üleandmiseni kellegi omandusse või maakasutuse ümbervormistamiseni maareformi käigus, et maakasutuse lepingut saab sõlmida siis, kui senise maakasutaja maakasutusõigus lõpetatakse ja et maakasutusõigust saab lõpetada üksnes volikogu otsusega. OÜ X maakasutust nr 11 osas ei ole kunagi lõpetatud. Antud juhul on reformimise lõplikuks etapiks tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine. OÜ X on maa õiguspärane kasutaja ka kuni 01.01.2000 kehtinud MRS §36 lg 2 mõistes ja alates 01.01.2000 kehtiva maamaksuseaduse §10 mõistes, olles tasunud alates 2000.a. vaidlusaluse maatüki eest maamaksu.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT OÜ X vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Kolmas isik kasutab kõnealust maad 1993.aastast kasvatades seal rohtu ja kulutades sellele koos maa harimisega ja kultuurseemne külvamisega ca 240 000 kr. Kolmas isik ei ole kõnealust maatükki kellelegi teisele kasutada andnud. Kuna tehnika on kallis, siis oli kolmandal isikul sõlmitud 2001.a. OÜ-ga Simuna Ivax töövõtuleping, mille kohaselt Simuna Ivax osutas neile viljakasvatamise teenust. Viimased kolm aastat ei ole kõnealusel maatükil vilja kasvatatud, vaid see on olnud rohumaa.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsusega nr 29 tehti Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas maatüki nr 11 suurusega 60,06 ha kasutusvaldusesse saajaks OÜ X, Koeru vald, kes on juriidilisest isikust ettevõtja, kes kasutab sama maatükki ja kelle põllumajandustootmine on jätkusuutlik. Otsuse õiguslikuks aluseks on MRS §233 lõiked 2-5 ja 6. Otsuse tegemisel on aluseks võetud OÜ Vao Põldur, OÜ X, Taur Põllumajanduse OÜ ja A.K.`i avaldused ja kogutud materjalid ning asjaolu, et nimetatud isikud ei saavutanud volikogu poolt ühe maatüki kasutusvaldusesse saamiseks avalduse esitanud isikutele määratud tähtajaks kokkulepet. Otsuses märgitakse, et OÜ X kasutab sama maatükki ning tema kinnistu, samuti FIE A.K.`i kinnistu piirneb taotletava maaga. Koeru Vallavolikogu 25.08.2005 otsusega nr 37 täiendati otsuse nr 29 preambula osa ja sõnastati see uues redaktsioonis. Otsuses märgitakse, et maatüki nr 11 pikaaegne faktiline kasutaja on OÜ X, et 2001.a. on volikogu andnud nimetatud maatüki 1 aastaks ajutisse kasutusse OÜ-le X, et edasiselt on maatüki kasutamine toimunud valla organite teadmisel ja nõusolekul, mille alusel on OÜ-le X esitatud maamaksuteateid.

2.HKMS §7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebaja väidetel rikuvad vaidlustatud haldusaktid tema õigusi sellega, et need kehtestavad sisulised ja motiveeritud alused maavanemale otsuse tegemiseks ja et maavanemal puudub sel juhul igasugune võimalus otsustada kaebaja kasuks. Kaebaja väidetel on tema subjektiivsete õiguste rikkumine juba realiseerunud tema mitte eelistamise näol ja et edasise menetluse käigus maavanema juures ei ole kaebaja enam menetlusosaline ja tal puudub edaspidi kaebeõigus.

Kohus kaebaja väidetega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi.

MRS §233 lg 6 kohaselt, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega on antud asjas vaidlustatud otsused eelhaldusaktid. Alles vaidlustatud eelhaldusaktide ja lõpliku akti (maavanema korralduse) koostoime tulemusena võib selguda, kas kaebaja õigusi rikutakse või tema vabadusi piiratakse. Eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu. Sellisel juhtumil peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud eelhaldusaktidega vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu. Arvestades MRS §233 lg 6 sätestatut, teeb lõpliku otsuse maa kasutusvaldusesse andmise kohta maavanem, kellel lasub kohustus kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse otsus on õiguspärane või mitte. Käesolevas asjas on Järva maavanem talle seadusega pandud kohustust ka täitnud asudes oma 29.07.2005 kirjas nr 2.1-1/1576 seisukohale, et Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsus nr 29 ei ole õiguspärane ja saatis selle Koeru Vallavolikogule tagasi uueks arutamiseks (tl 46).

Seega kontrollib Järva maavanem Koeru Vallavolikogu ettepaneku seaduslikkust ja reaalsed õiguslikud tagajärjed kaebaja jaoks saavad tekkida üksnes maavanema korraldusest. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajal puudub kaebeõigus maavanema korralduse vaidlustamiseks. Kuni kasutusvalduse lepingu sõlmimiseni on nii kaebaja kui ka kõik teised 26.05.2005 otsuses nr 29 nimetatud isikud haldusmenetluse subjektid, kellel on õigus vaidlustada Järva maavanema tulevikus tehtavat otsust.

3.Kaebaja viide piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamise võimalusele ja sellega kaasnevale isiku õiguste rikkumisele, on käesoleval juhul asjakohatu. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid määrab kindlaks kohalik omavalitsus, mitte aga maavanem, kes esindab maakonnas riigi huve. Piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamata jätmisel on vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu. Seetõttu ongi kohtupraktika asunud seisukohale, et piiride kulgemise ettepanekut kui oma sisult esimest etappi MRS §-9 lg 9 sätestatud erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis on võimalik halduskohtus vaidlustada. Käesolevas asjas ei otsusta maa kasutusvaldusesse andmist mitte kohalik omavalitsus, vaid maavanem ja kelle lõplikku haldusakti on menetlusosalistel õigus vaidlustada halduskohtus.

4.Kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea kohus kontrollima, kas vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt õigusvastased või mitte. Nimetatud seisukoht on välja öeldud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00.

5.HKMS §93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Koeru Vallavolikogu taotleb kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist. Koeru Vallavolikogule osutas õigusabi advokaadibüroo Raidla&Partnerid, kes esitas arveid kokku summas 11 083,70 krooni ning need arved on tasutud. HKMS §87 lg 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Riigikohtu halduskolleegium märgib oma lahendis nr 3-3-1-19- 01, et „… tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud.“ Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled – füüsiline isik ja avaliku võimu kandja – ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis. TsMS §175 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Oht, et haldusasja kaotanud kaebajalt võidakse välja mõista tarbetud või põhjendamatult suured avaliku võimu asutuse poolt kantud õigusabikulud, võib kahjustada Põhiseaduse §-s 15 ja HKMS §-s 7 lg 1 sätestatud kaebeõigust. Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud keeruline ja mahukas ning arvestades asjaoluga, et vaidlustatud haldusaktide näol on tegemist eelhaldusaktidega, pidi vastustaja neid olema suuteline kaitsma kohtus ise oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Eeltoodut arvestades tuleb Koeru Vallavolikogu taotlus kaebajalt õigusabikulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Marion Vakker Kohtunik