2-05-19338/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mail 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19338 (endine nr 2/31-25497/05) Tsiviilasi H.Ku avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja H.K Asjast puudutatud isik H.K

Asjast puudutatud isik K.K

Asjast puudutatud isik M.K

Eestkosteasutus Tallinna linn Kristiine Linnosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu

Resolutsioon

Rahuldada H.Ku avaldus ja määrata kindlaks avaldajal tema alaealiste lastega

K. Kullerkupuga, sündinud 07.02.1997.a., ja Martin Kullerkupu, sündinud 25.05.2004.a., suhtlemise kord järgmiselt:

1. Lubada H.Kul suhelda oma lastega igal tööpäeva õhtul kell 18.00- 22.15.

2. Lubada H.Kul suhelda oma lastega ühel nädalavahetusel kuus, kuid seda tingimusel, et lapsed ööbivad oma kodus.

3. Lubada lastel käia nende nõusolekul oma isa ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevadel, kusjuures lapsed viib kodust ja toob koju H.K.

4. Lubada H.Kul käia koos lastega nende eakohastel üritustel s.o. kinos, teatris vmt. selleks varem lastega ja Helen Kullerkupuga kokku leppides. Laste kodust viimise ja koju toomise kindlustab H.K.

5. Lubada H.Kul suhelda lastega telefoni teel vähemalt ühel korral päevas.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub selle menetlusosalisele teatavaks tegemise päeval

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avalduse sisu.

1. H.Ku ja Helen Kullerkupu abielust, mis on registreeritud 05.10.1996.a., sündisid 07.02.1997.a. tütar K.K ja 25.05.2004.a. poeg M.K.

2. Kuni 2005.a. maikuuni elasid pooled koos Tallinnas, Tuisu tn 18-31. Alates maist 2005.a. elab H.K oma vanemate majas Tallinnas, Sihi tn 24 ja H.K koos abielust sündinud lastega Tuisu tänaval.

3. Kohtusse esitatud avalduses palub H.K määrata tal kindlaks lastega suhtlemise kord kuna H.K teeb talle lastega suhtlemiseks takistusi.

4. Kohus kuulas avaldaja 8.märtsil 2006.a. TsMS § 559 lg 1 alusel isiklikult kohturuumides ära ja avaldaja, olles teada saanud ka Helen Kullerkupu kirjalikult esitatud seisukohad tema avalduse suhtes, palus määrata lastega suhtlemise korra kindlaks järgmiselt :lubada tal kohtuda lastega ja hoolitseda nende eest tööpäevadel õhtuti kella 18.00 kuni 22.15, mil H.K seoses õpingutega kodust eemal viibib, lubada tal kohtuda lastega ka nädalavahetustel ning, lubada lastel käia nii tema kui ka vanavanemate sünnipäevadel. Lisaks eelpoolnimetatud kordadele sooviks avaldaja veel käia koos lastega nende eakohastel üritustel. Ka palub avaldaja lubada tal lastega suhelda telefoni teel.

Helen Kullerkupu seisukoht.

5. H.K nõustus H.Ku seisukohaga, et isa peab saama lastega suhelda ka siis kui vanemad koos ei ela ja seletas 8. märtsil 2006.a. kohtus ärakuulmaise käigus, et temale sobib hästi kui laste isa külastab ja hoolitseb laste eest argipäeva õhtuti kui tema koolis on. Kuid avaldaja väidetel peab ta kodust ära minema hiljemalt kell 17.30, et õigeks ajaks kooli jõuda.

6. H.K ei olnud aga nõus sellega, et lapsed ööseks kodust ära jääksid ja põhjendas seda sellega, et poeg Martin on selleks veel liiga väike ning tütar K. ei taha ise väljaspool kodu ööbida.

7. H.K ei vaielnud ka vastu sellele, et laste isa käiks aegajalt lastega nende eakohastel üritustel, kuid seda tingimusel, et lapsed muidugi ise nõus on, ning, et isa saaks lastega telefoni teel suhelda.

K. Kullerkupu seisukoht.

8. K.K, kelle kohus samuti 8. märtsil 2006.a. kohturuumides ära kuulas, soovis samuti, et isa tuleks nende juurde kui ema õhtuti koolis on. Samuti oli ta nõus käima vanaema ja vanaisa sünnipäevadel Sihi tänaval, kuid väitis samas, et ta ei sooviks ööseks kodust ära jääda. Isaga teatrisse, kinno või mujale üritustele oli ta heameelega nõus minema, kuid soovis, et isa ei segaks end tema ja ta sõprade suhetesse ja mängudesse ega sunniks teda endaga kaasa minema just siis kui ta sõpradega midagi muud kokku leppinud on.

Eestkosteasutuse arvamus

9. Eestkosteasutus andis kohtu korraldusel käesolevas hagita perekonnaasjas oma arvamuse ning asus seisukohale, et lastega suhtlemise kord tuleks määrata avaldajal kindlaks selliselt, et H.K kohtuks lastega igal tööpäeval kell 18.00 – 22.15, H.Ku elukohas viibivad lapsed vaid nende nõusolekul, isa ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevadel käivad lapsed nende enda nõusolekul ning lapsed viib ja toob kodust sel juhul isa, Helen Kullerkupu ja tema lähisugulaste sünnipäevad veedavad lapsed koos emaga. Laste isal on õigus teada saada laste asukohta, aadressi ja telefoninumbreid ja nendega telefoni teel ühendust võtta, lapsed võivad helistada ema juures olles isale koju või tööle vähemalt kord päevas ning teavitada isa nendele olulistest asjadest. Samuti palub eestkosteasutus kohustada lapsevanemaid kasutama laste eest suhtlemise ja nende eest hoolitsemise eest vastutamise küsimuses perenõustaja abi.

Kohtumääruse põhjendus ja resolutsioon

10. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seisukohad esitatud avalduse suhtes, samuti eestkosteasutuse arvamuse, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, § 550-553 ja § 558 kohaselt.

12 Asjas ei ole vaidlust laste ja laste isa suhtlemise lubatavuse üle, vaid selle üle kui sageli ja kus lubada laste isal kui lastega koos mitteelaval vanemal oma lastega suhelda. Kohus asub seisukohale, et avaldajal on õigus osaleda laste kasvatamisel ning suhelda lastega ka pärast tema ja Helen Kullerkupu kooselu lõppemist, et tagada laste ja isa kontakti piisav säilimine. Samas tuleb lastega suhtlemise lähtuda eelkõige laste huvidest.

13. Perekonnaseaduse (PerekS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PerekS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige

2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PerekS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Eeltoodu alusel ning ära kuulanud laste vanemate ja K. Kullerkupu seisukohad, peab kohus põhjendatuks lubada avaldajal suhelda lastega iga tööpäeva õhtul ja ka ühel l nädalavahetusel kuus, kuid arvestades Martin Kullerkupu vanust ja K. Kullerkupu soovi, ei pea kohus põhjendatuks lubada lastel jääda isa juurde ööbima. Kohus peab põhjendatuks lubada lastel käia ka oma isa ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevadel ning koos isaga ka lastele eakohastel muudel üritustel, kuid kohus leiab, et selleks peab H.K lastega ja laste emaga varem kokku leppima, et mitte takistada lastel tegemast muid plaane või suhelda oma sõpradega. Laste kodust viimise ja koju toomise kindlustab H.K. Lisaks eeltoodule on avaldajal õigus teada saada oma laste asukohta ning telefoninumbrit ning suhelda lastega igapäevaselt telefoni teel vähemalt ühel korral päevas.

14. Kohus peab põhjendatuks soovitada H.Kul ja Helen Kullerkupul kasutada laste eest suhtlemise ja nende eest hoolitsemise eest vastutamise küsimustes perenõustaja abi, kuid kohus ei pea põhjendatuks kohustada lapsevanemaid perenõustaja abi kasutama.

Kohtunik