2-05-22665/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-05-22665

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-22665

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 03. mai 2006.a kell 15.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi O. G. hagi S. G.’i vastu abielu

lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg 13. aprill 2006.a.

Istungil osalenud isikud

Hageja – O. G. (isikukood X).

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada S. G.´i (isikukood X) ja O. G. (isikukood X) vahel 29. aprillil 1994.a sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 159). 3. Jätta alaealine K. G. (isikukood X) O. G. kasvatada. 4. Välja mõista O. G.´lt 60 (kuuskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Anda hagejale riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136) ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 15 päeva, alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud. 5. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale ning Kohtute Raamatupidamiskesskusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-05-22665

2 (3) ASJAOLUD 1. 19. detsembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 29.04.1994.a Ida-Viru Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud X.a tütar K. G.. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuameti kaudu. Hageja palus lahutada poolte abielu ning jätta alaealine tütar tema kasvatada.

KOSTJA VASTUS 2. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte antud 07.12.2005.a, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.

KOHTUISTUNG 3. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Seoses kostja kohtuistungile ilmumata jäämisega palus hageja tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada, lahutada poolte abielu ja jätta laps hageja kasvatada. Hageja seletuste kohaselt kostja ei tunne huvi pere ja lapse vastu. Kostja mängib raha maha kasiinodes ja hageja maksab tema võlad.. Poolte kooselu sisuliselt lõppes 2005.a augustikuus. Kostja ei tahtnud minna Perekonnaseisuosakonda abielu lahutamiseks. Laps elab hagejaga, ta ei taha kostjaga koos elada. Elatist lapsele maksab kostja vabatahtlikult 2 000 krooni kuus.

4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale isiklikult kätte antud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungilt puudumise tagajärjed on kostjale selgitatud. Et kohtuistungile mitteilmumiseks esines kostjal seaduslik takistus, pole kostja kohtule teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

7. Poolte abielu sõlmiti 29.04.1994.a. Perekonnaseaduse (PkS) § 26 ja § 27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. PkS § 29 lg 1 p 2 alusel kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada sama seaduse § 28 lg 4 nimetatud lapsesse puutuva vaidluse. Hageja esitas koos abielu lahutamise nõudega ka lapse elukoha kindlaks määramise kohta. Seega kohus on pädev abielu lahutama.

8. PkS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel

2-05-22665

3 (3) lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Oma hagiavalduses ja ka kohtuistungil selgelt väljendatud hageja tahteks oli abielu lahutamine. Hageja seletuste kohaselt alates 2005.a augustikuust pooled koos ei ela. Kuna kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole, siis leiab kohus, et ta on abielu lahutamisega nõus. Eeltoodud asjaolu välistab abielu jätkamist. Sellepärast tuleb abielu lahutada.

9. PkS § 29 lg 3 tulenevalt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Hageja soovib jätta poolte alaealine laps K. G. enda kasvatada. Hageja seletuste kohaselt laps on koguaeg elanud tema juures. Asjaolusid, mis välistaks lapse edaspidi hageja juurde elama ja hageja kasvatada jätmist, kohus pole tuvastanud. Kuivõrd vastuväiteid lapse hageja juurde elama jätmise vastu kostja ei esitanud, siis leiab kohus, et ta on ka selles osas hagiga nõus. Seega jätab kohus alaealise lapse K. G. hageja kasvatada.

10. Hageja pole hagi esitamisel lapsesse puutuva vaidluse lahendamise eest riigilõivu tasunud. TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud 19.12.2005.a. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2 teise lause kohaselt tuli hinnata hagilt tasuda riigilõivu kindlas suuruses. Kuni 31.12.2005.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt mittevaralise hagi esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Hageja ei soovinud riigilõivu väljamõistmist kostjalt ja lubas ise riigilõivu tasuda. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud RLS § 37 lg 3 kuulub hagejalt väljamõistmisele 60 krooni riigilõiv riigituludesse.

11. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik