2-05-16946/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

5. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16946 (endine number 2/230-23903/05) Tsiviilasi NKhagi AKvastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NK Kostja AK Kohtuistungi toimumise aeg

20. aprill 2006 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu . a otsust (tsiviilasi nr ) ja välja mõista AK elatis NK kasuks poja AK (sünd ) ülalpidamiseks järgmiselt:

2.1 945 (üheksasada nelikümmend viis) krooni kuus alates .a. kuni

2.2 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni kuus alates kuni ning

2.3 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates kuni AK täisealiseks saamiseni . a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta AKkanda.

2. Välja mõista AK riigilõiv 1 000 (üks tuhat) krooni riigituludesse ja kanda see arvelduskontole nr või nr , viitenumber . Maksekorraldusele märkida selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr , riigilõiv.

3. Välja mõista AK riigituludesse postikulu 93.30 (üheksakümmend kolm krooni 30 senti) ning kanda see arvelduskontole nr või , viitenumber , märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi , postikulu. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arvelduskontole kas (konto nr või (konto nr ), viitenumber .

Asjaolud

1. NK esitas hagi AK vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks elatis 400 krooni kuus …ülalpidamiseks alates . a märtsist kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja töötab käesoleval ajal AS-is , tema töötasu on 6 400 krooni kuus. Hageja palub muuta kohtuotsus tsiviilasjas nr ning mõista kostjalt välja elatis 1 345 krooni kuus, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kostja rahvastikuregistri ning Maksuja Tolliameti andmebaasis sisalduvale aadressile , . Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte töökoha OÜ kaudu ja andis vastamiseks tähtaja. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Kostjale on kohtukutse OÜ Servicom kaudu kätte toimetatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde, kuid vähendas hagisummat kostja tasutud elatise osas ja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

5. Tallinna Linnakohtu otsusega on kostjalt mõistetud välja elatis 400 krooni kuus alates lapse ülalpidamiseks (t lk 7).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

7. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks 1

500 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale.

8. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel on kostja maksnud elatist igakuiselt 400 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o . a. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu otsust ja suurendada kostjalt välja mõistetavat elatist. Arvestades kostja poolt juba makstud elatist ning kuupalga alammäära muutumist alates , tuleb kostjal maksta elatist järgnevalt:
ajavahemiku alates kuni eest 945 (1 345 - 400) krooni kuus
ajavahemiku alates kuni eest 1 100 (1 500 – 400) krooni kuus ning
alates kuni AK täisealiseks saamiseni . a 1 500 krooni kuus, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §

64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise suurendamise nõudes, hagi rahuldatud osa on 1 100 (1 500 – 400) krooni. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p-le 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hagihind antud asjas on

12 580 ([4 x 945] + [8 x 1 100]) krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 1 000 krooni riigituludesse.

10. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §

54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 93.30 krooni riigituludesse.

Viivi Villemson Kohtunik