2-05-17829/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17829 (endine number 2/25-24495/05) Tsiviilasi KÜhagi J.Mvastu 3 865,09 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ Kostja J.M RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista J.M 3 865,09 (kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend viis krooni 9 senti) KÜkasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta J.Mkanda. 2. Välja mõista J.M kohtukulu 318,65 (kolmsada kaheksateist krooni 65 senti) KÜkasuks. 3. Välja mõista J.M riigituludesse postikulu 33.50 (kolmkümmend kolm krooni 50 senti) ning kanda see ... arvelduskontole nr … ... või … ..., viitenumber … märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi …, postikulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda ... arvelduskontole kas … (konto nr … või … (konto nr …, viitenumber ….

2

Asjaolud … esitas KÜhagi J.Mvastu 3 865,09 krooni saamiseks.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud, mis on ka kostja Rahvastikuregistri, Maksuja Tolliameti ning Haigekassa andmebaasides sisalduv elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati menetlusdokumendid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Menetlusdokumendid on TsMS § 315 lg 1 kohaselt kätte toimetatud politseiasutuse vahendusel hagiavalduses märgitud aadressil. Kohus andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Korteriomandiseaduse § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele on eluruumi omanik kohustatud tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning tasuma maamaksu. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

KÜS § 7 lg 4 sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates.

Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et kostja on Tallinnas Punane 21-31 asuva korteriomandi kaasomanik. Hageja esitatud tõendist ning väljavõttest hooldustasu ja kommunaalteenuste määramisest ja laekumisest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees hoolduse ja kommunaalteenuste eest on 3 865,09 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

3 on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 865,09 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut.

Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna tasutud riigilõiv 280 krooni ja õigusabikulud 38,65 (3 865,09 x 1%) krooni, kokku 318,65 krooni hageja kasuks.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg-s 4 on sätestatud, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 33.50 krooni riigituludesse.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik