2-05-21035/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

02.mai 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-05-21035 Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu versus A.I. ja A.T. Hagi ese Võlgnevuse nõue Määruse tegemine eelmenetluses Määruse tegija Kohtunik Urmas Reinola Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu (aadress Põllu 1A, Tartu 50303) Hageja esindaja K. O. (aadress Põllu 1A, Tartu 50303) Kostja A.I. Kolmas isik A.T.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2.1 saata määruse koopia hagejale, kostjale ja kolmandale isikule; Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu; 3.2 TsMS § 661 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Viljandi Maakohtu 25.10.2001 a otsusega kriminaalasjas nr 1-391-01 mõisteti A.I.elt A.T. kasuks muuhulgas välja kuriteoga tekitatud heastamata kahju 3978 krooni.

18.06.2001a oli A.T. esitanud Tartu Pensioniametile taotluse hüvitise määramiseks kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse alusel. Tartu Pensioniameti direktori 14.08.2001a otsusega nr 14 taotlus rahuldati ning hüvitati kuriteoohvri matusteks tehtud kulutused summas 1089 krooni. Hüvitis kanti A.T. arvelduskontole üle 17.08.2001 a. Sealjuures esitas A.T. Viljandi Maakohtule tsiviilhagi matusekulude kandmise tõendamiseks koos samade dokumentidega, mis olid eelnevalt esitatud pensioniametile. Kooskõlas ohvriabi seaduse § 31 lõikega 1 läheb pärast nimetatud seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega antud juhul läheb kriminaalasjas A.T. kasuks välja mõistetud summast 3978 krooni riigile üle nõudeõigus 1089 krooni ulatuses. A.T. ei teavitanud pensioniametit tsiviilhagi esitamisest ning selle rahuldamisest täies ulatuses. Nimetatud asjaolust tulenevalt ja kooskõlas ohvriabi seaduse § 27 ja § 31 lõigetega 3 ja 4 on hüvitise saaja A.T. kohustatud maksma hüvitise pensioniametile tagasi hüvitise suuruse määramisel arvestatud ulatuses. A.T. on andnud 17.04.2006 a kirjaliku nõusoleku alusetult saadud hüvitise tagasimaksmiseks.

Kohtu põhjendused

Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 2).

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Urmas Reinola

Kohtunik