2-05-1317/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Ä r a k i r i K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-05-1317 Otsuse teinud kohtu nimi Viru Maakohus Otsuse kuupäev ja koht 02.05.2006 Narva Kohtumaja Kohtunik

Iris Kangur Sekretär

Anna Ditman Tõlk

Jekaterina Yakovleva Kohtuasi

N.I. hagi A. Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud ./ vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

avalik kohtuistung 11.04.2006.a Hageja

Resolutsioon Rahuldada hagi Lahutada N. I. ja A. I. abielu, mis sõlmiti 18.04.1981.a. ENSV Narva Linna Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 280. Niina Iljina perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääb ILJINA. Jagada korteriomand, reg nr 1563809, ./ ja jätta see N. I. omandusse. Jagada osa garaaziühistus, reg nr 80045123, Severnõi 8 jätta see Al. I.omandusse. Välja mõista N. I. enamsaadud ühisvara arvel N. I. kasuks 155 000 /ükssada viikümmend viis tuhat/ krooni. Välja mõista A. I. N. I. kasuks 500 /viissada/ krooni riigilõivu katteks. Välja mõista A. I.2 400 /kaks tuhat nelisada/ krooni riigituludesse riigilõivu katteks. Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 02.05.2006.a.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendus Hagiavalduse kohaselt on abielu registreeritud Perekonnaseisuameti Narva osakonnas 18 aprillil 1981. aastal. Kooselust sündis 06.12.1981.a. poeg R. I.. Kuna kostja ei soovi lahutada abielu Perekonnaseisuameti kaudu, siis pöördus hageja abielu lahutamiseks kohtu poole. Hageja palub lahutada abielu, kuna kostjaga suhted on lõpetatud. Korterikulutused ja kommunaalmaksud tasub hageja ise. Kostja alates 2003 kodus ei ela. Ühise abielu kestel pooled on soetanud privatiseeritud korteri aadressil . ja garaazi, mida hageja soovib jagada. Hageja palub jätta oma omandisse korter aadressil . linnas ja kostjale jätta garaaž asukohaga garaazikooperatiivis „Severnõi 8". Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta endale perekonnanimeks ,kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Täpsustatud hagi kohaselt on abielusuhted kostjaga on juba ammu lõppenud tema vääritu käitumise tõttu. Ta pole kaua aega kusagil töötanud, kuritarvitas narkootilisi aineid ja alkohoolseid jooke, oli minu ülalpidamisel. Alates 2003 a. kostja kodus ei ela, vaid elab teise naisterahva juures. Säilitada abielusuhteid on võimatu. Abielu ajal erastasid pooled kolmetoalise korteri, aadressil . hinnaga 19500 EEK. Käesoleval ajal on nimetatud korteri turuhind kinnisvarabüroo "Laguna" hinnangul 370000 krooni.. Samuti omandasid pooled abielu jooksul osa garaažiühistus Severnõi -8 (boks JV° 137). Käesoleval ajal on selle turuhind 60 000 krooni. Muu ühisvara ei ole väärtuslik, kuna kõik on väga vana ja omandatud kohe peale pulmi. Seega on poolte vara kogumaksumuseks 430 000 krooni ja kummagi osa selles varas on 215000 krooni. Arvestades seda, et kostja pole pika aja jooksul osalenud meie ühisvara ülalpidamises ja hageja on faktiliselt üksi omandit ülal pidanud 2003 a. aprillist kuni 2005 a. märtsini, palub hageja osade jagamisel arvestada hageja kantud kulutusi summas 16958 krooni. Kuna kostjal puudub tuluallikas ja ta ei saa maksta hagejale hüvitist talle vara mõistmise korral, teeb hageja ettepaneku vara jagada järgmise variandi kohaselt: korter määrata hagejale, aga kostjale osa garaažiühistus Severnõi -8 ja tema korteri osa hüvitis. Rahalise hüvitise suurus palub hageja määrata järgmiselt: 215000 krooni - 60000 krooni - 16958 krooni : 2 (osa kuludest, mida pidi kostja kandma poolte ühisvara ülalpidamisel)=146521 krooni. Hageja palub lahutada abielu hgeja ja kostja vahel, jätta hagejale pärast abielu perekonnanimi Iljina, jagada abikaasade ühisvara - korter aadressil: . osa garaažiühistus Severnõi -8, kohtukulud riigilõivu tasumise osas määrata kostjale. Kohtuuistungil hageja ei palu ühisvara jagamisel arvestada hageja poolt kantud kulutusi seoses ühisvara ülalpidamisega. Kostja vastuväted Kostja hagile vastuväiteid ei ole esitanud. 2

Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Hageja on kindlal veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna kohus on veendunud, et kui üks pool kindlalt ei soovi kooselu taastamist, siis ei ole abielu jätkamine võimalik ja hagi kuulub rahuldamisele abielulahutuse nõudes. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil säilib talle abiellumisel võetud perekonnanimi I.. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PkS § 14 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 18 lg 1 järgi võidakse abikaasade ühisvara jagada pärast abielu lahutamist. Ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PkS § 19 lg 3 järgi määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste Õiguste ja kohustustena. PkS § 19 lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pooled ei vaidle, et abielusuhted poolte vahel lõppesid 19.04.2005.a. kui hageja esitas kohutsse hagi abielu lahutamiseks. Pooled ei vaidle, et ühisvara nimekirja, mis tuleb kohtul jagada tuleb arvata korter aadressil uusküla 3-65 Narva ja osa garaažiühistus Severnõi 8. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteri hinnaks tuleb lugeda 430 000 krooni ja garaažiühistu osa hinnaks 60 000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ühisvara tuleb jagada niimoodi, et hagejale jääb korter ja kostjale osa garaažiühistus. Ühisvara kogumaksumuseks on seega 430 000 krooni, millest kummalegi poolele pool oleks 215 00 krooni väärtuses vara. Kostjale jääb vara 60 000 krooni väärtuses, hagejale 430 000 krooni väärtuses. Kuna kostjale jääv ühisvara osa on hageja omast väiksem 155 000 krooni 3

võrra (215 000 miinus 60 000 krooni), siis peab kohus põhjendatuks hagejalt välja mõista rahalise hüvitusena kostja kasuks 155 000 krooni. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ühisvara jagamise osas hageja näidatud viisil. Hagi on tõendatud abielutunnistusega nr I-LA 393663, korteri ostu-müügi leping, kinnistusraamatu väljavõte, garaažiühistu tõend. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg ljärgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 64 lg 1 alusel riigilÕivu,m iile tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja on hagi esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust osaliselt vabastatud ja maksnud riigituludesse 500 krooni, siis on hageja põhjendatud kohtukulu 500 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Ülejäänud tasumisele kuuluva riigilõivu 2400 krooni mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse. Hagi on rahuldatud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452-453, 456, 630. Kohtunik /allkiri/ Iris Kangur Ärakiri õige Anna Ditman kohtuistungisekretär 4