2-05-2262/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. mail 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-2262 (2/30-4342/05) Kohtuasi H.Ki hagi I.Ai vastu 1 146 064 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H.K, esindaja S.B, Kostja: I.A Kohtuistungi toimumise aeg 26. aprillil 2006 Resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista I.Ailt võlg 1 146 064 (üks miljon ükssada nelikümmend kuus tuhat kuuskümmend neli) krooni H.Ki kasuks. Kohtukulude jaotus 1. Välja mõista I.Ailt kohtukulu 52 000 (viiskümmend kaks tuhat) krooni H.Ki kasuks. 2. Välja mõista I.Ailt riigituludesse kohtukulu postikulu 155.20 (ükssada viiskümmend viis krooni ja 20 senti) Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 29.05.1995 10 000 USD, 26.06.1995 5000 USD, 26.07.1995 5000 USD, 12.11.1995 25 000 USD, 15.11.1995 25 000 USD ja 12.05.1996 40 000 USD, mille kohta andis võlakirjad. Laenusummat 110 000 USD, Eesti Panga 03.03.2005 kursi (11.93) kohaselt 1 312 300 krooni, kostja tagasi maksnud ei ole. 29.05.1995, 26.06.1995 ja 26.07.1995 laenude osas on esitatud varem kohtusse hagi 166 236 krooni nõudes, mistõttu hageja vähendas üldist võlasummat 166 236 krooni võrra. Esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 12.11.1995, 15.11.1995 ja 12.05.1996 võlakirjade alusel 1 146 064 krooni ja asjas tasutud riigilõivu 52 000 krooni. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole ta võlakirju rahasummade saamise kohta koostanud.

Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud ENSV TsK § 272 lg 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 272 lg 2 kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK § 273 kohaselt peab laenuleping üle viie krooni olema sõlmitud kirjalikus vormis. TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohtule esitatud võlakirjadega on tõendatud, et kostja laenas hagejalt üheks kuni kaheks kuuks 12. novembril 1995 25 000 USA dollarit, 15. novembril 1995 25 000 USA dollarit ja 12. mail 1996 40 000 USA dollarit, kokku 90 000 USA dollarit. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagi hind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagiavalduse esitamise ajal 01.06.2005 oli Eesti Panga valuutade päevakursitabeli kohaselt USA dollar 12.74 krooni, seega vastas 90 000 USA dollarile 1 146 600 Eesti krooni. Hageja on hagisumma arvutanud lähtudes 03.03.2005 Eesti Panga päevakursist, mis oli väiksem hagiavalduse esitamise aja päevakursist. Seega kuulub hagi rahuldamisele summas 1 146 064 krooni.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 52 000 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 155.20 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number.

Kohtunik: