2-04-699/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-04-699

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-699 (endine 2/583-5541/04) Tsiviilasi EA’i hagiavaldus AS ja RBi vastu au teotavate andmete ümberlükkamise nõudes ja AS vastu mittevaralise kahju 100 000 krooni hüvitamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EA Hageja lepinguline esindaja: YK Kostja: RB-ilmumata; Kostja: AS Kostja lepinguline esindaja: adv volik alusel IL Kohtuistungi toimumise aeg 10. aprill 2006. a

RESOLUTSIOON 1. Hagi mitte rahuldada. Kohtukulude jaotus 2. Välja mõista EA’ilt (IK ) õigusabikulud 5 000 (viis tuhat) krooni AS kasuks. 3. Välja mõista EA’ilt riigilõiv 3 000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse. 4. Välja mõista EA’ilt menetluskulu 92 (üheksakümmend kaks) krooni ja 40 senti riigituludesse. Riigilõiv kuulub tasumisele . Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt avaldati . a ajalehes AS ajakirjanik RB poolt artikkel ”…”, milles on hageja levitanud tegelikkusele mittevastavaid, au ja väärikust laimavaid andmeid selle kohta, et EA ”varastab keskklassi autosid ja müüb neid omanikele tagasi” ja kõrval on hageja foto. Selles artiklis nimetati hagejat teiste süüdistuste kõrval ”…”.

Hageja leiab, et artikliga on kostjad teotanud tema au ja väärikust, tekitades sellega hagejale mittevaralist kahju. Isiku nimetamine avalikkuse ees seaduserikkujaks halvendab oluliselt ühiskonna liikmete suhtumist hagejasse.

Ajakirjanik Risto Berenson rikkus ajakirjanduseetika koodeksi p 4, mille kohaselt ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Sellest sättest mittekinnipidamist loetakse jämedaks rikkumiseks, kuna on esitatud süüdistus inimesele, kes ei sooritanud kuritegu, mida tõendab hageja suhtes . a tehtud kriminaalasja osalise lõpetamise määrus.

Ajalehe AS tiraaž on 144 000, ajalehe lugeja ei tee mingit vahet terminitel ”süüdistatav” ja ”süüdimõistetu”. Artiklis on hageja foto, mille järgi võib teda ära tunda ning tekitab suurt huvi hageja isiku vastu.

EV põhiseaduse § 22 järgi, kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Au teotamine põhjustas negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses ja tema suhetes teiste isikutega. Kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Hageja on sunnitud taluma solvanguid ja etteheiteid. Mõnikord on hageja kuulnud, et teda nimetatakse tänaval ”…”, ”kurjategijaks”, ”…”. Hageja väike … kannatab samuti selle all, et teda kutsutakse …, mõnikord on ta isegi nuttes koju tulnud.

Kohtule . a esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt ei vasta tegelikkusele: ”Kümmekond päeva tagasi juures järjekordse autovarguse ettevalmistamiselt tabatud A süüdistab politsei viies kuriteos”. Hageja ei varastanud ega kavatsenud varastada ühtegi autot. Tegelikkusele ei vasta: ”Näiteks kasutas ta varastatud autot ja pidas autode ümberehitamiseks põrandaalust töökoda”. Hageja rõhutab, et ta kunagi ei varastanud ühtegi autot ja kunagi ei pidanud autode ümberehitamiseks põrandaalust töökoda. Tegelikkusele ei vasta: ”Varastab keskklassi autosid ja müüb neid omanikele tagasi. Polisei esitas süüdistuse viies kuriteoepisoodis”. Hageja ei varastanud ühtegi autot ja politsei ei ole kunagi esitanud hagejale süüdistust viies kuriteoepisoodis.

Kohtule . a esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis seoses valeandmeid sisaldava artikli ilmumisega hagejal depressioon ja ta oli sunnitud pöörduma psühhiaatri poole.

Hageja palub EV põhiseaduse § 22 ja § 25, VÕS § 1047 lg 1, 2, 4 alusel kohustada AS ja RB avaldama nende kulul sama formaadiga artiklis ajalehes AS järgev tekst: ” . a avaldatud ajalehes AS artiklis pealkirjaga ”…” laused ”EA varastab keskklassi autosid ja müüb neid omanikele tagasi. Politsei esitas süüdistuse EAile viies kuriteoepisoodis” ja ”Näiteks kasutas ta varastatud autot ja pidas autode ümberehitamiseks põrandaalust töökoda” – ei vasta tõele. Hageja palub mõista välja AS-lt mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 000 krooni.

3

Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses kostja AS hagi ei tunnista. Hageja toob artiklis esile kaks väidet, mille väidab olevat valed ja tema au teotavad. Kuna hageja kasutab hagis sõna ”andmed”, siis järelikult on hageja meelest tema au kahjustatud faktiväidetega. Selle järelduse õigsust kinnitab ka see, et hageja viitab hagiavalduses VÕS § 1047 lg 1,2 ja 4.

Esiteks väide ”varastab keskklassi autosid ja müüb neid omanikele tagasi”. Kostja nõustub, et tegemist on faktiväitega, mistõttu tuleb seda kontrollida kui faktiväidet. Kostja leiab, et nimetatud väidet ei tohi välja rebida artikli üldisest kontekstist. Artikli esimene lause on järgmine: ”… väidetav autovaras EA oli viimane piisk politsei autojälitusgrupi karikas, sest möödunud kaheksa kuu jooksul on kohus niisama kergelt vahi alt vabastanud … autovarast”.

Eelnevast tuleneb selgelt see, et artikli autor ei taha artklis öelda, et hageja on autovarguste toimepanemise eest kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Seepärast ongi ajakirjanik kasutanud väljendit väidetav autovaras. Artikli alguses on lause, et kohus on vabastanud enamiku tabatud autovarastest. See viitab sellele, et kohtud on vabastanud isikud, keda süüdistati autovarguste toimepanemises. Artiklis on väga selgelt öeldud, et hageja tabati …. juures järjekordse autovarguse ettevalmistamiselt ning et teda süüdistatakse viies kuriteos. Artiklis on märgitud, et valvekohtunik leidis varem kriminaalkorras karistamata Amirovit vabastades, et puudub täielik kindlus, et just tema on kuriteod toime pannud.

Artikli juures olevate piltide kohal on suures kirjas tekst, et tegemist on vabaduses viibivate autovargustes süüdistatavatega. Piltide juures olevaid üksikuid väiteid tuleb tõlgendada koostoimes sellega. Ajakirjanik on oma artiklis üldsust teavitanud sellest, et hageja ja teised isikud on autovargustes süüdistatavad, kelle puhul kohus ei ole pidanud vajalikuks vahistamist.

Teisena toob hageja esile artiklis kasutatud väidet ”elukutseline autovaras”. Kostja ei ole nimetatud väljendit kasutanud hageja suhtes. Artikli esimeses lauses märgitakse, et möödunud kaheksa kuu jooksul oli kohus niisama kergelt vabastanud 12 elukutselist autovarast. Hageja kohta käiks see siis, kui lauses oleks öeldud, et möödunud kaheksa kuu jooksul oli vabastatud niisama kergelt … või teist …. autovarast. Ajakirjanik on artiklis märkinud, et hageja on kriminaalkorras karistamata.

Kostja leiab, et käesoleval juhul tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka sellega, et vastavalt VÕS § 1047 lg 3 ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele.

AS põhiseaduslikuks õiguseks ja kohustuseks on levitada avalikkusele informatsiooni küsimustes, mis on aktuaalsed. Kuritegevus on selline küsimus, mis on alati aktuaalne. Kostja poolt artikli avaldamine ei olnud õigusvastane, mistõttu on alusetu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Kohtule . a esitatud vastuses on kostja seisukohal, et konkreetselt selliseid väiteid, mille ümberlükkamist taotletakse hagis, ei ole kostja esitanud. Hageja ei saa taotleda millegi enama ümberlükkamist võrreldes sellega, mis artiklis avaldati.

Kohtule . a esitatud vastuse kohaselt jääb kostjale arusaamatuks, mida tähendab sama formaadiga artikkel. Hageja poolt haginõudes toodud teksti on hulga vähem kui algses artiklis.

4 Hageja ei saa nõuda selle ümberlükkamist, mida pole väidetud. Hageja saab nõuda kostja poolt esitatud faktiväite ümberlükkamist.

Kohtuistung Kohtuistungil . a hageja jääb . a esitatud hagitäpsustuse juurde. Hageja ei ole autovaras, mis on ka tõendatud. Artikliga on teotatud hageja au ja väärikust. Need laused ei ole neutraalsed ja on mõistetavad üksnes au teotamisena. See põhjustas hagejale ebamugavusi isiklikus elus. Hageja perekond oli sunnitud taluma solvanguid ja etteheiteid. Hageja neiu jättis ta maha. Kõik see mõjus halvasti hageja psüühilisele tervisele, hageja oli sunnitud pöörduma psühhiaatri poole. Hageja oli pikka aega töötu.

Hageja seletuse kohaselt tundub talle, et siiamaani inimesed vaatavad teda kui kurjategijat. Pärast artikli ilmumist ei suhtle hageja kellegagi. Hageja ema on invaliid, tema tervis on halvenenud. Hageja enesekindlus kadus, hageja oli sunnitud pöörduma arsti poole. Hagejal on suur perekond, kuus … käivad koolis ja klassikaaslased küsivad, et kas su ….. Isaga ei saa hageja siiani suhelda. Kriminaalasja lõpetamise määrus ei ütle talle midagi. Sõbrad arvavad, et hageja on süüdi ja isa ei muuda oma arvamust. Hageja jaoks on see oluline, et ümberlükkamine toimuks ajalehes, võib- olla paranevad siis suhted isaga. Hagejal on tõsiseid raskusi alalise töökoha leidmisega. Hageja tahtis taksojuhina tööle hakata, kuid AS ütles hagejale ära, kuna ta on mustas nimekirjas. Hagejat süüdistati tegelikult kahes episoodis. Hageja hinnangul on tema poolt hiljem toime pandud kuriteod samuti seotud selle artikliga. Kuna hageja ei leidnud Tallinnas tööd, oli ta sunnitud tööle minema. Hagejat süüdistati ka kütuse ebaseaduslikus käitlemises. on leidnud, et hageja pole süüdi. Teine kriminaalasi hagejale ebamugavusi ei põhjustanud, selle kohta pole ka artikleid.

Kostja esindaja vastuväite kohaselt ei ole selliseid faktiväiteid esitatud nagu hageja kostjale süüks paneb. Hageja on need kontekstist välja rebinud. Piltide kohal on pealkiri ”…”. See lause on mitu korda suuremas formaadis ja see on trükitähtedes. Ajakirjanik on seda rohkem rõhutanud kui seda, mis piltide kõrval väikselt on kirjutatud. Ajakirjanik on kõigepealt öelnud, et isikuid süüdistatakse autovarguses ning seejärel väikselt ära trükkinud, mis on süüdistuse sisu. Ajakirjanikku saaks süüdistada kui ta oleks teinud vastupidi. Artiklis on väited, kus öeldakse, et tegemist on alles uurimisega. Otsesõnu on kirjutatud, et valvekohtunik leidis varem karistamata Amirovit vabastades, et puudub täielik kindlus, et just tema on kuriteo toime pannud. Kostja esindaja leiab, et kahjunõue on alusetu seetõttu, et hageja poolt esitatud faktiväiteid pole esitatud ja isegi kui need väited oleks esitatud ei oleks õigust kahjunõude rahuldamiseks. Hageja saab taotleda andmete ümberlükkamist. Isegi kui kohus leiab, et andmed olid ebaõigeid võib nende avaldamine olla õiguspärane tulenevalt VÕS § 1047 lg 3. Hageja püüab selle kohtuasjaga lihtsalt raha teenida. Pole võimalik väita, et ühes kuriteos süüdistamine põhjustab rohkem ebamugavusi kui teises kuriteos süüdistamine. Hageja ei ole laitmatu minevikuga isik, kohtusüsteemis on ka muid süüdistusi tema vastu. Isik, kelle suhtes on algatatud rohkem kui üks kriminaalasi, ei saa tugineda sellele, et tema kuriteos süüdistamine ja selle kajastamine ajakirjanduses tekitab talle sellist hingelist valu, mis võiks kaasa tuua moraalse kahju rahalise hüvitamise kohustuse.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ning kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.

. a avaldati ajalehes ”…” ajakirjanik RB poolt artikkel ”…”. Hagiavalduse kohaselt ei vasta tegelikkusele faktiväide selle kohta, et EA varastab keskklassi autosid ja müüb neid omanikele

5 tagasi. Samuti ei vasta tegelikkusele, et politsei esitas süüdistuse EAile viies kuriteoepisoodis ning faktiväide selle kohta, et näiteks kasutas ta varastatud autot ja pidas autode ümberehitamiseks põrandaalust töökoda.

Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduse (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada ning § 19 järgi igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on … halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Põhiseaduse § 22 kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hageja väitel ei ole ta kunagi ühtegi autot varastanud ega ole pidanud autode ümberehitamiseks põrandaalust töökoda. Samuti ei ole hageja väitel politsei esitanud talle süüdistust viies kuriteoepisoodis. Kostja vastuväite kohaselt on hageja kostja poolt esitatud väited rebinud välja artikli üldisest kontekstist, kostja ei ole esitanud esitanud hageja kohta selliseid faktiväiteid nagu hageja hagiavalduses välja on toonud.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 1047 lg-le 4 ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Kohus tutvunud artikliga nõustub kostja esindajaga selles, et artikli üksikuid väiteid ei saa vaadelda lahus artikli üldisest kontekstist. Artiklist selgub, et EA on …, mida ta artikli ilmumise ajal ka oli. Hageja väide selle kohta, et lugeja ei tee vahet süüdistatava ja süüdimõistetu vahel on meelevaldne. Hageja väitel esitati talle süüdistus kahes kuriteoepisoodis – ärandamises ja ärandamise katses, seega on ajakirjanik esitanud artiklis valeandmeid selle kohta, et süüdistus on esitatud viies kuriteoepisoodis. Kohtule esitatud kriminaalasja menetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt (tl 16-17) lõpetati EAi suhtes kriminaalmentlus asja omavolilise kasutamise katse eest grupi poolt ning varguse toime panemise eest grupis sõiduautode ja osas. Kriminaalmenetlust jätkati dokumendi võltsimise või võltsimisele kaasaaitamise ning ametialase lohakuse süüdistuses. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et ajakirjanik ei esitanud . a artiklis valeandmeid, küll aga esitas hageja valeandmeid kohtule. Kohtuistungil ei teadnud hageja öelda, milles teda süüdistati või mitmes episoodis teda süüdistati. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.

Kostja vastuväite kohaselt on kuritegevus aktuaalne teema ning kostja õiguseks ja kohustuseks on levitada avalikkusele informatsiooni. Kohtu arvates tuleb eristada, kas artikkel annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majandusalases või

6 sotsiaalses küsimuses, või peab silmas eranditult väljaandja huvisid. Kostja . a artikkel kajastas kuritegevust ja ka õigusemõistmist, mille kohta avalikkusel on õigus informatsiooni saada.

EV põhiseaduse § 45 alusel on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 p 1 sätestab, et sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjaniku sõnavabaduse põhimõte on demokraatliku ühiskonnakorralduse vältimatu tagatis ning seeläbi üks olulisemaid väärtusi. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjadusvabaduse piiranguna.

Kostja vastuväite kohaselt tugines kostja oma artiklis uurija määrusele, millega EA tunnistati süüdistatavaks. Hageja hinnangul on kostja rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi p 4, mille kohaselt ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Kohtu arvates on artiklist selgesti arusaadav, et EAi suhtes ei ole kohus otsust teinud, vaid tegemist on kriminaalkorras karistamata isikuga ning tegemist on alles uurimisega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hageja suhtes ajakirjanduseetika koodeksi eelpool nimetatud reeglit ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 toodud põhimõtet rikkunud.

Võlaõigusseadus § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus on seisukohal, et kostja tugines allikale, mille usaldusväärsuses polnud ajakirjanikul põhjust kahelda.

Kohtule on esitatud SA regionaalhaigla . a konsultatsiooni otsus, mille kohaselt on hagejal psühhogeense depressiooni sümptomid (tl 71). Hageja hinnangul on see kostja poolt avaldatud artikli tulemus. Kohus on seisukohal, et . a tõendist, ei saa usaldusväärselt järeldada hageja tervise halvenemist. Kohtule esitatud tõend sisaldab küll kirjeldavat osa, kuid puudub diagnoos. Konsultatsiooni otsusest selgub, et hagejal on meeleolu languse tunnused poolteist aastat pärast artikli ilmumist. Kohtu arvates ei saa hageja meeleolu langust seostada . a artikliga, samuti ei riku artikkel hageja isiklikke õigusi, seega ei ole hagejal tekkinud mittevaralist kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Kostjad ei ole avaldanud hageja au teotavaid andmeid, seega ei ole kohtul alust rahuldada hageja nõuet au teotavate andmete ümberlükkamiseks.

Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli Tallinna Linnakohtu . a määrusega osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 64 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 3 000 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 5 000 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni.

7
Karin Sonntak Kohtunik