3-06-250/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-250 Otsuse kuupäev 28.04.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr. 1-3.13-4/74 p. 133 tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX OÜ, esindaja Jüri Allikalt; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr. 1- 3.13-4/74 p. 133 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so.28.04.2006. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud

XXX OÜ on esitanud kaebuse , milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr. 1-3.13-4/74 p. 133. PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirjaga on jäetud rahuldamata põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus keskkonnasõbraliku tootmise eest. Tulenevalt vaidlustatud käskkirjast on toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolud, et toetust ei määrata massiivile, millel puudub kehtiv keskkonnasõbraliku tootmise kohustus, lähtutud on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja Põllumajandusministri 20.04.2004.a. määrusest nr. 51 (edaspidi Määrus nr. 51)

„Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ sätetest.(Määrus nr. 51 § 82 lg 7)

Kaebuse kohaselt on taotletud tühistada PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirja p. 133 ning teha ettekirjutus kaebajale maksta välja esitatud taotluse alusel keskkonnasõbraliku tootmise eest toetus. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjas viidatud Määruse nr. 51 § 82 lg 7 alusel temale keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse maksmata jätmine ei ole õiguspärane, kuna põllumajandusminister on Määruse nr. 51 § 82 lg 7 täiendamisega alates 01.05.2005 rikkunud Põhiseaduse § 11 ja 12 sätestatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, seega tuleb Määruse täiendust lg 7 näol lugeda põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Õigusriigis ei tohi käituda võim isikuga oma suva järgi ning isiku õigusi ja vabadusi võib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Kaebaja tugineb ka asjaolule, et Määruse 51 § 82 lg 7 ja Määruse 43 säte, millega täiendati Määruse nr. 51 § 82 lõikega 7, on vastuolus Põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja isikute ühetaolise kohtlemise põhimõttega, siis on kaebaja palunud halduskohtul käesoleva haldusasja lahendamisel eelnimetatud Määruse 51 ja Määruse 43 sätted jätta kohaldamata ning kohaldada üksnes Määruse nr. 51 enne 01.05.2005 kehtinud redaktsiooni, mille alusel saaks PRIA teha kaebaja suhtes positiivse otsustuse. Kohtuistungil lisab kaebaja esindaja, et kaebajal oli juba 2004.aastal varutud külvideks vajalikud seemned 2005. aasta kevadeks, seega oli ettevalmistus tehtud keskkonnasõbralikuks tootmiseks.

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on õige, et põllumajandusminister on muutnud määrusega 43/21.04.2005 Määrust nr. 51, kuid põllumajandusministri poolt määruse muutmine on õiguspärane ning tuleneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest ning on PRIA´le täitmiseks kohustuslik. Põllumajandusministri määrust on muudetud seoses rahaliste vahendite puudumisega uute keskkonnatoetuse taotlejate taotluste rahuldamiseks, kuna taotlejate ringi on lisatud ka isikud, kellel asus vähemalt üks põld Natura-2000 võrgustiku alal. Samas ei näe vastustaja põllumajandusministri määruse nr. 51 täiendamisel § 82 lõikega 7 vastuolu Põhiseadusega. Taotlus on rahuldamata jäetud otseselt Määruse nr. 51 § 82 lg 7 täiendusest, kuid arvutiprogramm on genereerinud haldusakti ka teised haldusaktis fikseeritud põhjused.

Kohtu seisukohad:

XXX on esitanud 27.05.2005 pindalatoetuse taotluse, millega taotleti ühtset pindalatoetust, põllukultuuride kasvatamise toetust ning keskkonnasõbraliku tootmise toetust. Vastavalt PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr. 1-3.13-4/74 lisa punktile 133 jäeti XXX OÜ taotlus keskkonnasõbraliku tootmise taotluse osas rahuldamata. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks on põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr.

51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 82 lg 7, mille kohaselt võib 2005. aastal keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetust taotleda, kui taotlejale on 2004. aastal tehtud keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetuse määramise otsus ning kui taotlejal on § 3 lg 1 p. 3 nimetatud kohustus või kui taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004- a. korraldusega nr. 615 määratletud NATURA 2000 võrgustiku alal ning kui taotleja on 2005. aastal taotlenud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel pindalapõhist toetust. Vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei vastanud nimetatud nõudele – kaebaja ei olnud 2004. aastal taotlenud keskkonnasõbraliku tootmise toetust ning tal ei olnud alanud ka vastav kohustus.

Nimetatud määruse § 3 sätestab nõuded toetuse saamiseks ning § 3 lg 1 p. 3 tuleneb kohustus täita punktides 1 ja 2 nõuded ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõudeid viis aastat alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala või loomade arvu või kiviaia meetrite osas, mille kohta taotleja taotleb toetust. Põllumajandusministri määrust 20.04.2004 nr. 51 on muudetud põllumajandusministri 21.04.2005 määrusega nr. 43, millega on kehtestatud arvates 01.05.2005 Määruse nr. 51 § 82 lg

7. Nimetatud säte on kehtestanud uue korra 2005. aasta taotlejatele võrreldes 2004. aasta taotlejatega. Kaebaja leiab, et seoses sellega on seatud 2004.a. keskkonnasõbraliku tootmise eest taotluse esitajad eelistatumasse olukorda võrreldes nende taotlejatega, kes 2004. aastal mingil põhjusel sellist taotlust ei ole esitanud või ei saanud esitada, kuid tahtsid seda teha 2005. aastal. Kaebaja arvates on selline kohtlemine ebavõrdne ja põhjendamatu ja ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga, mistõttu palub jätta kohtul Määruse muudatus kohaldamata.

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Lähtudes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Nimetatud seaduse § 44 lg 2 kohaselt kehtestab põllumajandusminister maaelu arengu toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning taotluse rahuldamata jätmise alused.

Nimetatud seaduse § 43 lg 2 kohaselt võib põllumajandusminister kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks täpsemad nõuded taotleja ja kavandatava tegevuse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta. Põllumajandusministri 20.04.2004.a. määrus nr. 51 preambulas nähtuvalt on Põllumajandusministri määrus nr. 51 koos määruse muudatustega kehtestatud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 43 lg 2 ja § 44 lg 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendusja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtestamise tunnistamise kohta Art. 44 lg 2 alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006, seega on põllumajandusministri määrusel olemas vastav delegatsiooninorm.

Juhindudes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lg 2 kohaselt otsustab põllumajandusminister millist liiki maaelu arengu toetust eelarveaastal antakse ning millist liiki tegevusi eelarveaastal toetatakse, seega on põllumajandusminister pädev andma määrusi ja määruse norme muutma , seega põllumajandusministri määrusega nr. 43 /21.04.2005 (jõustunud 01.05.05) kehtestatud Määruse nr. 51 § 82 lõikega 7 täiendamine, millega muutis põllumajandusminister toetuse maksmise korda, ei saa lugeda kaebaja õigusi kitsendavaks, kuigi see muutis kaebaja nõuded mittevastavaks toetuse saamiseks.

Nimetatud seaduse § 42 lg 3 kohaselt toetuse saamise õigust ei teki, kui selle tegevuse toetamist pole eelarveaastas ette nähtud. Kaebaja oli pindalatoetuse taotluse esitamise ajal, so. 27.05.2005, teadlik Määruse nr. 51 § 82 lg 7 olemasolust (kehtis alates 01.05.2005) ning seega ei saa rikkuda määruse muudatusega kaebaja suhtes õiguspärast ootust saada pindalatoetust. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et keelatud oleks mistahes seaduse või määruse muudatus, kuid üldreeglina ei tohi sellel olla tagasiulatuvat jõudu. PRIA on Määruse nr. 51 sätteid jälginud ja täitnud selle kehtivuse ajal ning lähtunud õigesti kaebaja taotluse mitterahuldamisel asjaolust, et kaebaja ei vastanud Määruse nr. 51 § 82 lg 7 nõudele – kaebaja ei olnud 2004. aastal taotlenud keskkonnasõbraliku tootmise toetust ning tal ei olnud alanud vastavat kohustust.

Seega 2005. aastal ei anta põllumajanduslikku keskkonnatoetust uutele taotlejatele, kellel ei ole kehtivat keskkonnasõbraliku tootmise kohustust 2004. aastast. Vastavalt eelarve võimalustele ei ole riigil olnud võimalik toetada uusi taotlejaid, kuid võimaldatud on määrata toetust nendele, kellel on vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr. 615 määratletud NATURA2000 võrgustiku alal ning kui taotleja 2005. aastal on taotlenud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel pindalapõhist toetust.

Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Samas, kohtuliku kontrolli tulemusena, ei ole kaebaja suhtes rikutud ka proportsionaalsuse , õiguspärase ootuse ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Proportsionaalsus tähendab, et rakendatav abinõu peab olema kohene ja vajalik eesmärkide saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et Määruse nr. 51 § 82 lg 7 lisamine on tingitud vastavalt vajadusele paigutada ümber rahalised vahendid. Taotlejatele, kellel oli vastav kehtiv kohustus juba olemas ning kes kohustust nõuetekohaselt täitsid ning kellele oli 2004.aastal toetus määratud, tuleb riigil kindlustada ka edaspidine toetuse saamise võimalus järgnevaks perioodiks ( neljaks aastaks) .

Uute ,2005. aasta taotlejate taotlused , on jäetud rahuldamata, kuna seda on tinginud uued asjaolud. Määruse nr. 51 § 82 lg 7 kehtestamine ei ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi kaebaja suhtes, sest võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega oleks kaebaja suhtes tegemist, kui teda ei koheldaks ühetaoliselt kõigi teistega ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt.

Antud asjas ei ole tuvastatud Põhiseaduslikku riivet kaebaja suhtes ning Määruse § 51 § 82 lg 7 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks saatmiseks puudub alus. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6.

Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks