2-06-1936/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-1936 Tsiviilasi KÜ Krivasoo hagi X vastu 27 725 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja KÜ Krivasoo, rk 80087110, asukoht Aardla 120, 50415 Tartu; - hageja esindaja adv Ingmar Lääts, AB Siigur, Kõrgesaar & Partnerid, Küüni 7, 50050 Tartu; - kostja X Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 452 lg 1 ja 3, 456 lg 1 ja 2, 632, kohus

o t s u s t a s:

Hagi rahuldada. 1. Välja mõista X KÜ Krivasoo kasuks 27 725 (kakskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni.

2. Kõik KÜ Krivasoo kohtukulud terves ulatuses tuleb kanda X sel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud KÜ Krivasoo sõlmis kostjaga 2004 a suuliselt postkastide ostu-müügilepingu. Lepingusumma 25 000 krooni tasus hageja kostja arve nr 1, 09.11.2004 alusel 10.11.2004.

Hageja nõue ja põhjendused

2 Hageja ei ole käesoleva ajani postkaste kätte saanud. Kuna tellimus on esitatud ja tasu on ette makstud juba 2004 a, siis on kostja oluliselt lepingut rikkunud. Hageja on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu ning on tellinud postkastid mujalt. Hageja on teatanud kostjale lepingust taganemisest suuliselt telefoni teel. Lepingust taganemise tõttu tuli kostjal tagastada hagejale 25 000 krooni. Hageja on arvutanud VÕS § 189 lg 1 alusel intressi 9 % võlgnetavalt summalt aastas alates kostjale raha üle kandmisest 10.11.2004. Seisuga 26.01.2006 on hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 2725 krooni.

Kostja vastuväited hagile Kostjal ei ole vastuväiteid hagile. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt võtab ta hagi õigeks terves ulatuses, so postkastide maksumuse ja hageja arvutatud intressi nõudes. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks ja leiab, et võlgnevuse küsimuse oleks saanud lahendada ka ilma kohtusse pöördumata. Kohtuväliseid läbirääkimisi toimunud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus määras asja menetlemise kirjalikus menetluses. Vastuväidete ja taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul, so 18. aprillini k.a ning ka hiljem ei ole kohtusse vastavaid nõudeid esitatud.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub terves ulatuses rahuldamisele. Hageja on maksnud kostjale suulise ostu-müügilepingu ja kostja poolt 09.11.2004 esitatud arve alusel 25 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on lepingust taganenud ning kostja ei ole lepingust taganemist vaidlustanud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist… Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostjalt tuleb eeltoodu alusel välja mõista 27 725 krooni hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et kõik hageja kohtukulud terves ulatuses tuleb kanda kostjal. Kohtu toimikus olevas revisjoniaruandes (tl 8) on KÜ Krivasoo revisjonikomisjon märkinud, et „Juhatuse esimehe selgitusel on tarnijaga (kostjaga kohtu märkus) olnud mitmeid telefonivestlusi ning tarnija on andnud suusõnalise lubaduse tagastada ettemakse.“ Kostja ei ole asunud võlga tagastama. Kohus on seisukohal, et võla tunnistamine kostja vastuses hagile ei võta hagejalt õigust nõuda menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kostja ei ole hagejat teavitanud lepingu täitmise võimatusest ning ei ole teinud enne kohtumenetluse algust ettepanekut hagejalt saadud raha tagastamiseks. Kostja on andnud hagejale ilmselt varemgi lubadusi raha tagasi maksta, kuid võlga reaalselt tasuma ei ole hakanud. TsMS §

3 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik