3-04-196/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-04-196 (endine 3-1880/04) Haldusasi K.T. kaebus Eesti Töötuskassa 11.06.04.a. otsuse nr 1009033 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 13.04.06.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja K.T.; Vastustaja Eesti Töötuskassa esindaja Ira Songisepp RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Jätta kaebus rahuldamata

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006.a. kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi esitamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.

KAEBUSE ASJAOLUD

Kaebuse esitaja vaidlustas Võrumaa Tööhõiveameti 08.07.04.a. ettekirjutuse ja toimingud töötu staatuse lõpetamisel. Tartu Halduskohus tegi otsuse 01.12.04.a. ja jättis kaebuse rahuldamata. K.T. vaidlustas kohtuotsuse ja Tartu Ringkonnakohus 24.03.05.a. jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Riigikohus 15.06.05.a. otsustas kassatsioonkaebust mitte menetleda. Tallinna HK oli 08.10.04.a. määrusega peatanud K.T.a kaebuse menetluse ja 09.01.06.a. uuendas haldusasja menetluse.

Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa on lähtunud valest informatsioonist, nagu oleks ta kantud Äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana. Kaebaja leiab, et ta ei ole teinud ühtegi notariaalset toimingut, mis võinuks olla aluseks tema kandmiseks äriregistrisse ettevõtjana. Töötukassa tühistas 11.06.04 a otsusega nr 1009033 tagasiulatuvalt oma varasema 26.08.03.a. otsuse nr 1006707 kaebajale töötuskindlustushüvitise määramise kohta ja vaidetähtaja jooksul esitas nõude hüvitise tagasimaksmiseks tähtajaga 14.07.04.a. Töölepingu lõpetamisel ta soovis töötada füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid ei suutnud ettevõtlust käivitada. Ta võttis end arvele Maksuametis ja teatas ettevõtlusega mittetegelemisest. Maksuametis selgitati võimalust ettevõtjana tegutsemise peatamisest. Kuna ta omal käel tööd ei leidnud, siis pöördus ta Võrumaa Tööhõiveametisse tööturuteenuse saamiseks ja võttis end arvele tööotsijana. Võrumaa Tööhõiveameti töötuks tunnistamise ja andmeedastuse alusel määras Eesti Töötukassa otsusega 1006707 pärast etteantud ooteaega talle töötuskindlustushüvitise. Kaebaja leiab, et tema tahtest ja teadmisest sõltumatult aktiveerus kanne Maksu-ja Tolliameti maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 2 kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. MKS alusel peab ettevõtja teatama maksuametile, kui ta ettevõtlusega ei tegele ja kaebaja leiab, et ta teatas sellest. Uuesti ta ettevõtjana tööle ei asunud, osales tööturukoolituses. MTA maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris maksukohuslasena arvelolek ei ole samatähenduslik tegutsemisega füüsilisest isikust ettevõtjana ning ei saa välistada muudel alustel saadud õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötu kaardi pöördel olevas meelespeas ja Tööturuameti blankett ei kajasta, et maksuameti registrikande muutus oleks asjakohane töötu staatuse tühistamiseks. Töötuskindlustusseaduse § 14 toodud teatamiskohustus ei rakendu kaebaja suhtes, sest Töötuskindlustuse andmekogu põhimääruse § 8 lg 1 kohaselt on andemete esitajaks Maksuamet ja Tööhõiveamet ja ta ei olnud kande muudatustest teadlik ning vastutav ühetasandilise andmekogu vastuolu eest. Taotleb 11.06.04.a. otsuse 1009033 tühistamist.

Töötukassa juhatuse liige on allkirjastanud sisult arusaamatu ja vormilt vale otsuse. Saadetud koopiast selgub, et asi vormistati otsusena, ei selgu, missugune struktuuriüksus tegi otsuse. Dokumendil puudub iseseisev kirjanumber, saatmise kuupäev, mis raskendab menetlustähtaegade jälgimist. Dokument peaks kandma tegelikult nr-it 1006707, kuna muudab selle kehtivuspiire. Otsust ei ole allkirjastanud struktuurüksuse juht. E.Aas oleks õigustatud allkirjastama juhatuse koosoleku protokolle, dokument ei ole väljavõte protokollilisest otsusest ega ka selle kaaskiri. Vastustaja ei ole tegelikult taganud menetluse avalikkust, ei taganud ka huvitatud poolte seletuste arvestamist. Haldusakti saab tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui see on vastuolus seadusega. Haldusakti täitmise õiguslike aluste äralangemisel tohib haldusakti tagasiulatuvalt muuta haldusmenetluse samade sätete kohaselt, kuid see on otsuse muutmine, mitte tühistamine ja sellega kaasneb enammakstud summa tagasinõue, mitte võlg ehk viivitus avalik-õiguslike suhete rahaliste kohustuste täitmisel. Juhatuse liige on ületanud oma pädevust esindades ainuisikuliselt Eesti Töötukassat. Raha tagasimakseks määrati ebamõistlikult lühike tähtaeg.

Kaebuse esitajale osutati õigusabi ja kaebuse esitaja peale kaebuse käiguta jätmist esitas 30.08.04.a. kaebuse, milles palub Eesti Töötukassa 11.06.04.a. otsuse nr 1009033 tühistada. Kohus võttis märgitud nõudes kaebuse menetlusse määrusega 30.08.04.a.

K.T. jäi seisukohale, et otsus on vastuolus Töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja töötukassa seadusega. Ta leiab, et vastustaja lähtus ebaõigetest faktilistest alustest ja hindas mõisteid vääralt. Ta leiab, et ta ei tegutsenud ettevõtjana, sest „tegutsema“ tähendab üldtunnustatud semantilises tähenduses isiku aktiivset tegevust ehk tegutsemist ettevõtjana ja tulu saamist. TSKS § 3 lg 4 p 2 ei sätesta töötuna arvelevõtmist välistava asjaoluna pelgalt registreerimise kriteeriumit vaid tegutsemise kriteeriumit. Tõlgendus võtab võimaluse saada PS § 28 kohast riigi abi puuduse korral. Töötukindlustushüvitis on avaldaja ainsaks sissetulekuks. Seega peab saama isik reaalse abi ja lähtuda ei saanud seaduse formaalsest kriteeriumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

K.T. võttis end arvele töötuna 22.08.03.a. ja esitas avalduse töötuskindlustuse taotlemiseks. Töötuskindlustuse seaduse ( TKS) § 6 lg 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötanud arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt ja kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt on kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul, ent mitte kauem kui 180 kalendripäeva kuni viieaastase töötuskindlustusstaaži korral. Eesti Töötukassa 26.08.03.a. otsusega nr 1006707 määrati K.T.le töötuskindlustushüvitis 180 päevaks perioodis 29.08.2003- 24.02.2004.a.

TKS § 13 lg 1 p 1 tulenevalt lõpetatakse hüvitise maksmine enne perioodi lõppemist juhul, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 4 alusel. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse (TSKS) § 4 p 6 kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek sama seaduse § 3 lg 4 p-des 1-4 loetletud juhtudel, sh juhul, kui isik tegutseb ettevõtjana. TSKS § 3 lg 2 kohaselt on isiku töötuna arvele võtmise ja arveloleku lõpetamise otsustamise õigus tööhõiveametil.

TKS § 14 lg kohustab teatama tööhõiveametile viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise ja lg 2 kohaselt on amet kohustatud teatama töötukassale kõigist teatavaks saanud asjaoludest, mis toovad kaasa kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

Kaebaja ei teatanud, et ta on MTA piirkondlikus maksukeskuses alates 01.10.03.a. registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Tööhõiveamet sai asjaolust teada 25.05.04 ning lõpetas K.T. töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 01.10.03.a. ja teatas sellest töötukassale 10.06.04.a. Kuna hüvitise maksmise periood oli uute asjaolude ilmnemise ajaks juba lõppenud, siis ei olnud hüvitise maksmise lõpetamine asjaolude muutumisest alates võimalik.

HMS § 66 lg 4 lubab isiku kahjuks haldusakti tunnistada kehtetuks ja Eesti Töötukassa oma otsusega 11.06.04 nr 1009033 1006707 tunnistas kehtetuks tagasiulatuvalt 26.08.03 otsuse nr 1006707 alates 01.10.03.a. seoses Võrumaa Tööhõiveameti poolt kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisega samast kuupäevast. Töötukassa sai elektroonilise infosüsteemi kaudu töötukassale saabunud Võrumaa Tööhõiveameti otsuse ja kirjaliku selgituse 10.06.04.a. nr 1- 7.6/233 ning lisatud MTA 31.05.04.a. tõendi nr 9-7/1985.

Võrumaa Tööhõiveameti otsus töötuna arveloleku lõpetamise kohta oli Eesti Töötukassa otsuse tegemisel pädeva asutuse antud eelhaldusakt, mis on töötukassale õiguslikult siduv ja töötukassal puudub pädevus hinnata töötuskindlustushüvitise maksmisega seotud otsuse tegemisel tööhõiveameti otsuse õiguspärasust.

TKS § 46 lg 1 ja Eesti Töötukassa 11.06.04.a. otsuse nr 1009033 alusel koostas ja väljastas töötukassa kaebajale 30.06.04.a. nõude nr 6-1/8229 õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitise summas 6187, 10 kr tagasinõudmiseks. Nõudes oli valesti märgitud, et kaebaja oli ettevõtjaks registreeritud Äriregistris; tegelikult oli ta registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana MTA piirkondlikus maksukeskuses. Nõue sellest alusetuks ei muutunud, sest nõude aluseks oli töötukassa 11.06.04.a. otsus nr 1009033, milles on õiged faktilised asjaolud.

Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et TSKS ja TKS eesmärk on abi tagamine puuduse korral ning esineb vastuolu PS § -ga 28. PS § 28 eesmärk saavutatakse Sotsiaalhoolekande seaduse kaudu. Töötuskindlustushüvitise maksmine ei sõltu isiku majanduslikust olukorrast. Vaidlustatud Eesti Töötukassa 30.06.04.a. nõue nr 6-1/8229 on õiguspärane, kuna vastustaja vaidlusalune otsus vastab seaduse nõuetele ega kuulu tühistamisele.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

1) Kaebuse esitaja täpsustatud kaebusest (tlk 22-24) ja kaebaja selgitustest lähtuvalt kaotas K.T. töökoha ja registreeris ennast 01.04.03.a. Maksuameti Kagu osakonnas füüsilisest isikust ettevõtjana. Kaebaja leidis, et ta ei suutnud ettevõtlust käivitada ja maksuameti soovitusel esitas ta 21.05.03.a. osakonnale avalduse, milles teatas, et ta ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul 01.06.03- 01.10.03.a. Kaebaja jääb seisuskohale, et ta ei tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ega saanud tulu enne peatamise avalduses märgitud perioodi ega ka peale seda. 30.06.04.a. sai ta Eesti Töötukassalt kirja nr 6-1/8229, mis selgitab 11.06.04.a. otsust nr 1009033 ja teeb ettepaneku tagastada töötuskindlustushüvitise summas 6187, 10 kr, so perioodi oktoober 2003 kuni veebruar 2004 eest. Kaebaja leiab, et ta ei tegutsenud ettevõtjana, sest „tegutsema“ tähendab üldtunnustatud semantilises tähenduses isiku aktiivset tegevust ehk tegutsemist ettevõtjana ja tulu saamist. TSKS § 3 lg 4 p 2 ei sätesta töötuna arvelevõtmist välistava asjaoluna pelgalt registreerimise kriteeriumit vaid tegutsemise kriteeriumit. Tõlgendus võtab võimaluse saada PS § 28 kohast riigi abi puuduse korral. Istungil rõhutas kaebaja, et tal puudus tahtlus viia ametiorganit eksitusse või esitada teadlikult ebaõigeid andmeid. 2) Eesti Töötukassa 11.06.04.a. otsuse nr 1009033 aluseks oli elektroonilisel teel väljastatud Võrumaa Tööhõiveameti otsus 31.05.04 K.T. töötuna arveloleku lõpetamise kohta, lisatud kirjalik seletus nr 1-7.6/233 ja MTA tõend nr 9-7/1985 31.05.04.a. Eesti Töötukassa otsuse vaidlustuse menetlus oli kohtu poolt peatatud, kuna selle kehtivus loeti sõltuvaks Võrumaa Tööhõiveameti vastava tegevuse õiguspärasusest. Võrumaa Tööhõiveameti otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebus vaadati läbi Tartu Halduskohtus otsusega 01.12.04.a. ja Tartu Ringkonnakohtus otsusega 24.03.05.a. jäeti halduskohtu otsus muutmata. Tartu HK otsusega leiti, et

Võrumaa Tööhõiveameti otsuse ja töötuna arveloleku lõpetamine toimus õiguspäraselt. Seega on vastustaja otsuse aluseks olnud otsustused jõus ja muutmata.

3) Kaebaja leiab jätkuvalt, et Eesti Töötukassa otsuse ja kirja põhistustes samastatakse ekslikult mõisted „ettevõtjana tegutsemine“ ja „füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimine“. Ta leiab, et lähtuda ei saa üksnes formaalsest kriteeriumist. TSKS § 3 lg 4 p 2 sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele kui ta tegutseb ettevõtjana. Väljend „tegutsema“ tähendab aktiivset ettevõtlusega tegelemist ja tulu saamist. Füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist ei saa samastada ettevõtjana tegutsemise mõistega.

Kaebaja ei tegutsenud ettevõtjana ega saanud tulu. Ta esitas 2003.a. kohta residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni koopia ( tlk 25), milles märgitakse, et tegevust ei toimu, tõendi MTA Lõuna Maksukeskuselt 25.08.04.a. (tlk 27) Eesti Töötukassa väljamaksete andmed 2003.a. septembrist kuni 2004.a. märts; töötu kaardi (tlk 6-7); Tööraamatu vahelehe (tlk 8-9), Eesti Töötukassa otsuse (tlk10); Eesti Töötukassa nõude 30.06.04.a. (tlk 11) töötuskindlustushüvitise perioodil 01.10.03- 24.02.04 tagastamiseks summas 6187, 10 kr.

Ta palub kaebuse lahendamisel aluseks võtta advokaadi korrigeeritud kaebuse, mille kohaselt kohus võttis menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 11.06.04.a. otsuse nr 1009033 täies ulatuses tühistamise nõudes (tlk 24 ja protokoll tlk 96).

4) TSKS § 3 lg 1 märgib ära, keda loetakse töötuks ja et töötuna ei võeta arvele isikut, kes tegutseb ettevõtjana. TSKS § 4 p 6 tulenevalt isiku töötuna arvelolek lõpetatakse siis, kui isik tegutseb ettevõtjana. Vastustaja on möönnud, et ta märkis ekslikult kaebaja suhtes, et ta on Äriregistris registreeritud ettevõtjana, tegelikult on kaebaja registreeritud FIE-na maksuametis. TSKS § 4 p 6 märgib seega ära, et kui isik tegutseb ettevõtjana, siis teda ei loeta töötuks. Kaebaja oli registreerinud end FIE-na maksuametis. ÄS § -st 1 on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ja ÄS §-st 3 lg 1 kohaselt FIE võib olla iga füüsiline isik.

Kaebaja on registreerituse tõttu ettevõtja ÄS, TSKS ja MKS tulenevalt sõltumata kas ta sai tulu või kui palju ta tulu sai. K.T. oli MKS § 18 lg 1 p 3 järgi FIE, keda Äriregistrisse ei kanta, siis ekslik otsuse väide ei põhjustanud tema õiguste rikkumist. FIE-na tegutses kaebaja 2001-2002; 01.04.2003-01.06.2003 ja 01.10.03.a. Kaebaja selgituste kohaselt ta on maksuametnikele esitanud avalduse, et 01.06.03 kuni 01.10.03 ta FIE-na tegutsemise peatab. Maksuhaldur selliselt tema avaldust ka käsitles ja K.T. ei esitanud peale tähtaja lõppemist avaldust FIE-na tegutsemise lõpetamise kohta.

Kaebuse esitaja ei väida, et ta oleks sellise avalduse esitanud ja tal ei olegi kohtule esitatud tõendina sellekohast avaldust. Kaebaja ei esitanud ka Tööhõiveametile avaldust, mis märgiks, et ta lõpetas või soovib lõpetada tegutsemise FIE-na. Tööhõiveametile esitas ta hoopis

22.08.03 avalduse töötuna arvele võtmiseks ja selles küsimuses vaidlust ei ole. Kaebaja kinnitab, et vastavad tõele ka andmed, et ta esitas 25.02.04.a. avalduse töötu abiraha saamiseks ning 05.04.04 avalduse ettevõtlusega alustamiseks tööturutoetuse saamiseks. Märgitud asjaoludel lõpetati TSKS § 15 järgi tema töötuna arvel olek ning nõuti tagasi 15.03.04- 18.05.04 temale välja makstud töötu abiraha. Kaebuse esitaja seisukoht, et tema ei ole selles süüdi, et tema tahtest ja teadmisest sõltumatult aktiveerus kanne Maksu-ja Tolliameti maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris, ei ole asjakohane.

Kaebuse esitaja oli ise teadlik, et ta esitas avalduse, milles märkis tegevuse peatamise teatud tähtajaks, seega ta pidi arvestama, et avalduse muutmata jätmisel loetakse ta FIE-na registreeritud isikuks, seega seaduse mõttes ettevõtjaks ja tal ei ole õigus lugeda end töötuks tööotsijaks TSKS § 3 lg 1 tähenduses, tal ei ole ka õigus tööturutoetusele. Kaebaja kirjutades avaldust FIE-na tegevuse peatamiseks sai täiendavalt uurida, mis tähendab tegevuse peatamine ja missugune vahe on tegevuse lõpetamisel. Kui kaebuse esitaja oleks olnud eksituses, siis ei oleks ta määranud avalduse kirjutamisel mittetegutsemise aega kindla perioodina.

Tegevuse lõpetamise soovi korral ei märgita perioodi vaid näidatakse soovitav tegutsemise lõppemise aeg. Kohus leiab, et K.T. ei ole nimetanud uusi asjaolusid, mis võiksid põhjustada vastustaja otsuse muutmise. Kaebaja suhtes on tuvastatud, et ta ei olnud eksituses maksuhalduri soovitusest ja et ta esitas teadvalt valeandmeid; Tartu Ringkonnakohus on selgitanud kaebuse esitajale 24.03.05.a. otsuses lk 4, miks kohtud leidsid, et K.T. esitas teadlikult ebaõigeid andmeid ja et TSKS § 15 ei kasuta mõisteid eksimus, pettus. Ka leidis otsuses (lk 4) hinnangu tegutsemine FIE-na, mis selgitab, et vaidlusaluse otsuse aluseks olnud asjaolud on üksikasjaliselt leidnud lahenduse kahe eelnevalt märgitud kohtuotsuse seisukohtades ja otsuse jõustumisega ei ole ära langenud Eesti Töötukassa vaidlusaluses otsuses arvesse võetud Võrumaa Tööhõiveameti otsus kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta.

Et vaidlusaluses otsuses viidatakse tõendile, mitte otsusele, ei tähenda, et vastustaja seda otsust arvesse ei saanud võtta. Vastustaja kinnitas, et ta toetus Võrumaa Tööhõiveameti otsusele töötuna arveloleku lõpetamise kohta ja kohus nõustub, et see otsus on õiguslikult siduv. Käesoleva ajani ei ole Võrumaa Tööhõiveameti tegevust ja otsust tunnistatud õigusvastaseks, mistõttu ei ole vastustajal võimalust astuda kaebaja heaks samme, mis tooksid kaasa kokkuleppe. Kui vastustaja ei saa seadusest tulenevalt asjas tehtud otsust muuta, siis ei ole tal võimalust astuda kaebajaga läbirääkimistesse vaidlusaluse otsuse muutmiseks.

Võrumaa Tööhõiveameti tegevuse seaduslikkus on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega ja see on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele – HKMS § 97 lg 1. Seega Võrumaa Tööhõiveameti tehtud otsustused ei saa enam muutuda ja kaebaja nimetatud põhjused ei ole uued asjaolud. Võrumaa Tööhõiveamet on seotud jõustunud kohtuotsusega; vastustaja peab arvestama ka jõustunud kohtuotsuse suunistega ja see kohustus ei tulene HKMS § 17 ega § 97 lg

2. Ettekirjutuse ja suuniste näol ei ole tegemist faktiliste asjaolude tuvastamisega, kuid jõustunud kohtuotsust tuleb haldusorganil täita § 97 –st lg 1 tulenevalt sõltumata, et tekib iseseisev vaidlus uute protsessiosalistega. Vastustaja ei saaks anda uut haldusakti vastuolus tehtud kohtulahendi motiividega. Seega on kaebuse esitajale selgitatud õigesti, et vastustaja ei saa astuda nn läbirääkimistesse vaidlusaluse otsuse muutmiseks. Kaebuse esitajale on selgitatud, et ta ei pea kogu tagasinõutud summat tasuma korraga ja et on olemas leevendavad viisid tagasimakse tegemiseks, mis säästavad kaebajat. 30.06.2004.a. on Eesti Töötuskassa teatanud (tlk 11), et TKS § 46 lg 1 kohaselt on õigus Eesti Töötukassal nõuda isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised tagasi kas korraga või maksegraafiku alusel. See on ainus seaduslik kokkulepe, mida vastustaja saab antud juhul tunnustada, kuna tema otsuse asjaolud ja alused ei ole ära langenud. 5) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu kaebuse esitajale hüvitamisele tema kantud kohtukulud ning tasutud riigilõiv 10 kr (maksekorraldusega 09.07.04.a. tlk 2) HKMS § 92 lg 1. Vastustaja kohtukulu nõuet ei esitanud.

Karin Kalmiste Kohtunik