3-05-200/3 · Tallinna Ringkonnakohus

3-05-200

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-200 Haldusasi AS * kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 16.12.2004 otsuse nr 7270 tühistamiseks ja Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskusele ettekirjutuse tegemiseks üksikjuhtumi kontrolli käigus AS-le * tulumaksu määramiseks maksuhaldurile tasutud intressidelt. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-373/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. aprill 2006 Menetlusosalised Kaebaja: AS *, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Andi Liblikman RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 kohtuotsus haldusasjas nr 3-373/2005 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest 28.aprillil 2006 arvates. Kassatsioonkaebus peab tähtaja viimaseks päevaks olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62).

3-05-200

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 10.08.2004 korraldusega nr 15.2.1/9240 kohustati AS * tasuma maksuvõlg 1 607 327 krooni (ettevõtte tulumaksu intressivõlg ning maamaksu võlg koos maamaksu intressivõlaga). AS * vaidlustas nimetatud korralduse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-2224/2004). Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 27.08.2004 korraldusega nr 15-2.2/9944 arestiti AS * pangakontod 1 586 854 krooni ulatuses AS-s Hansapank. AS * vaidlustas korralduse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-2146/2004). Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 05.11.2004 otsusega nr 5165 tunnistati Põhja maksukeskuse 10.08.2004 korraldus nr. 15-2.1/9240 kehtetuks osas, millega kohustati AS * tasuma ettevõtte tulumaksu intressi summas 423 755 krooni. Muus osas jäeti korraldus muutmata.

2. AS * tasus intressivõla vastavalt korraldusele, kuid ei deklareerinud tuludeklaratsioonis nimetatud summat ega tasunud ka tulumaksu, sest pidas maksuhalduri korraldust õigusvastaseks. 03.11.2004 tegi AS * taotluse Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskusele üksikjuhtumi kontrolli käigus AS-le * tulumaksu määramiseks maksuhaldurile tasutud intressidelt.

16.12.2004 M aksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsusega nr 7270 jäeti maksumenetlus AS * suhtes algatamata. Otsuse kohaselt ei alga haldusmenetlus automaatselt igasuguse taotluse esitamise korral. Menetlus algab üksnes sellise taotluse korral, mille esitamise õigus tuleneb otsesõnu seadusest või taotluse esitamine on tuletatav menetlusosalisele seadusega antud õigustest. MKS ei näe ette kontrollmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust, samuti taotluse esitamisel kontrollmenetluse kohest algust. MKS § 10 sätestatud ülesannete täitmiseks algatab maksuhaldur maksumenetluse omal initsiatiivil. Olukorras, kus taotleja on intressi tasumise kohtus vaidlustanud, ei pea maksuhaldur otstarbekaks maksuotsusega tasutud intressidelt tulumaksu määramist.

23.02.2005 Maksuja Tolliameti vaideotsusega nr 20-1 jäeti AS * vaie eelnimetatud otsuse peale rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole maksuhalduril maksu määramise (määramata jätmise) osas valikuõigust. Samas on vastava menetluse algatamise (ja seega ka hilisema maksu määramise) hetke valimine maksuhalduri kaalutlusõigus. Täiendava kontrolli alustamine tulumaksu määramiseks olukorras, kus tulumaksu arvutamise aluseks oleva intressinõude õiguspärasuse osas on pooleli kohtuvaidlus, oleks menetluslikult otstarbetu.

3. AS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 16.12.2004 otsus nr 7270 ja teha ettekirjutus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskusele üksikjuhtumi kontrolli käigus AS-le * tulumaksu määramiseks maksuhaldurile tasutud intressidelt. Maksuhaldur peaks alustama haldusmenetlust, kui esinevad täitmata maksukohustusele viitavad asjaolud. Antud juhul on selleks tasutud intressisumma ja maksumaksja avaldus täitmata võimalikust maksukohustusest. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada riigilt õiglast ja seaduses ettenähtud hüvitist, kui kohus taotluses osundatud maksuvaidluse kaebuse

3-05-200

3 esitaja kasuks lahendab. Kaebuse esitaja ei ole ise maksukohustust täitnud, kuna: 1) ta ei pea õigeks intresside sissenõudmist; 2) see kahjustaks kaebuse esitaja positsiooni kohtus; 3) hilisemalt puudub võimalus nõuda kahju hüvitamist, kuna maksuhalduri teos puudub õigusvastasus (maksumaksja on summa ise deklareerinud). Maksuotsuse tegemine oleks käesoleval juhul nii maksuhalduri kui maksumaksja huvides – maksuhaldur saab maksusumma, kuna maksuhalduri arvates esineb vastav teokoosseis (otsuses maksuhaldur rõhutab, et esineb maksukohustus, mida maksumaksja eirab), maksumaksja positsioon kohtus ei ole vasturääkiv, positiivse lahendi korral on maksumaksja õigustatud nõudma kahju ja negatiivse lahendi puhul tema kahjud ei suurene, kuna ta on valmis maksuotsuse koheselt täitma.

4. Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Maksuhalduri tegevusetus, mida maksuhaldur on põhjendanud kaevatava otsusega, ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Maksusumma määramisega viivitamine olukorras, kus maksukohustuse aluseks oleva asjaolu eksisteerimise või selle puudumise üle toimub iseseisev kohtuvaidlus, on proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest tulenevalt igati põhjendatud. Maksumenetluse läbiviimine on kulukas nii riigile kui maksukohustuslasele ning olukorras, kus esineb konkreetsest menetlusest sõltumatu asjaolu, millest sõltub samas käsitletava menetluse seaduslikkus, on põhjendatud ja seadusega kooskõlas menetlusest hoidumine (selle algatamise edasilükkamine). Menetlusosalise õigused on sealjuures tagatud, kui isikule on teada, et maksuvõlg eksisteerib sõltumata maksukohustuse deklareerimisest või määramisest ning intressi arvestatakse alates maksuvõla tekkimisest kuni tasumiseni, st. maksuvõla tasumise hetkest intressiarvestus lõpeb. AS * kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajal nimetatud asjaolude suhtes piisav selgus. Ükski norm ei sea maksuhaldurile piiranguid menetluse läbiviimise aja valikul, niikaua, kui see mahub seadusest tuleneva aegumistähtaja piiresse.

5. Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vastustaja keeldumine maksumenetluse algatamisest haldusakti andmiseks, millega määrataks kaebuse esitajale tasumiseks tulumaks maksuhaldurile tasutud intressidelt, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebuse esitaja poolt taotletud haldusakti näol on tegemist tema suhtes koormava haldusaktiga. Taotletud ha ldusakti seaduslikkus sõltub Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 10.08.2004 korralduse nr 15.2.1/9240, millega kohustati kaebuse esitajat tasuma maksuvõlga, seaduslikkusest. Eeltoodud korralduse õiguspärasuse üle peetavas kohtuvaidluses lahend veel puudub. Kui kohus peaks korralduse õigusvastasuse tõttu tühistama, oleks õigusvastane ka haldusakt, mille andmiseks menetluse algatamisest on vastustaja käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega keeldunud. Kohtuistungil on kaebuse esitaja selgitanud, et taotletud maksuotsuse tegemisel tasub ta nõutud summa ja esitab kohtusse kaebuse otsuse tühistamiseks. Kaebajal oleks sellisel juhul maksuotsuse tühistamise korral võimalik nõuda maksuhalduri õigusvastase otsuse alusel tasutud maksusumma tagastamist koos intressidega. Seega on kaebuse eesmärgiks saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Käesolevas haldusasjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja on maksukohustuse suurusest teadlik ning puuduvad takistused tulumaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Samuti on kaebuse esitajal võimalik viivitamata tulumaksu deklareerimise ja tasumisega vältida

3-05-200

4 maksukohustuse suurenemist ning kahju tekkimist. Eeltoodud kaebuse esitaja kohustuste täitmist ei saa häirida maksumenetluse algatamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna kaebuse esitajale õigust pöörduda kohtusse ärilise kasu eesmärgil. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15 tulenevalt, millele tugineb ka HKMS § 7 lg 1, on kohtusse pöördumise eelduseks vaid isiku õiguste ja vabaduste rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AS * apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsus ja teha uus otsus, millega AS * kaebus rahuldada. Kohtu järeldus, et kaebaja õigusi ei rikuta, on väär. Kohus ei ole käsitlenud asja kogumis. Kaebaja selgitas, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et maksuotsust tegemata kannab ta kahju. Kui maksuotsust ei tehta ja kaebaja deklareerib maksusumma ning võidab kohtuasja intressivaidluses, siis ei ole tal võimalik nõuda kahju hüvitamist, kuna maksuhalduri teos puudub õigusvastasus. Kui maksuotsust ei tehta ja apellant ei deklareeri tulumaksu ning kaotab intresside üle peetava kohtuvaidluse, tuleb täiendavalt viivitatud aja eest kaebajal intresse tasuda. Väär ja tõenditele mitterajanev on kohtu seisukoht, et käesoleva kaebuse esitamise eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja rikutud õiguste kaitse ega ka võimaliku tulevase õiguste rikkumise ärahoidmine, vaid vastupidi, kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise esilekutsumine, eesmärgiga saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Kohtu järeldusele räägib vastu asjaolu, et kaebaja omakapitali keskmine tootlus oli 2004. aastal 23,4%, mis ületab maksuintressi (22% aastas) määra, st. kaebaja võiks lisaks tema kasuks makstavatele intressidele nõuda veel kahju hüvitamist 1,4% aastas tagastamata tulumaksu summalt. AS * palub võtta materjalide juurde 2004. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande, mis eeltoodud asjaolu tõendab ja lükkab ümber kohtu paljasõnalise väite. Kui kaebaja kasumlikkus ei ületaks aastast intressimäära, siis oleks tal ikkagi õigus saada intressi, kuna see tuleneb otseselt seadusest (MKS § 116 lg 1). Kas seadusest tuleneva intressiga korvatakse kahju üksnes otseste kulutuste näol või hüvitatakse ka saamata jäänud kasu, ei ole antud juhul asjasse puutuv. Kohus ei viita ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on oma maksukohustuse suurusest teadlik. Kuigi kohus märgib, et kaebaja saab maksusumma deklareerimisega ja selle tasumisega vältida kahju suurenemist, ei põhjenda kohus, kuidas hüvitatakse kaebajale endale tekkinud kahju, kui deklareerimine osutub hiljem vääraks. MKS § 116 lg 1 ei näe ette võimalust maksumaksjale intressi tasumiseks, kui ta ise on deklareerinud ja tasunud maksu seaduses ettenähtust rohkem. Kohtu järeldused ärilistel eesmärkidel kohtumenetluse pidamisest on meelevaldsed ja kohatud. Apellant palub vastustajalt välja mõista ka kohtukulud.

7. Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitamise eesmärgiks on kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise esilekutsumine, et saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused

3-05-200

5 mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Sellisel viisil paremate tingimuste loomine hüvituse saamiseks (kui kaebaja jaoks laheneb soodsalt paralleelselt toimuv kohtuvaidlus, millest sõltub maksukohustuse olemasolu) on vastuolus hea usu põhimõttega ning ei saa olla halduskohtusse pöördumise esemeks kaebaja õiguste rikkumise motiivil. MKS § 10 lg 3 nimetatud põhimõttega on kooskõlas tasutud intressidelt tulumaksu määramisest hoidumine olukorras, kus intresside tasumise kohustuse osas on kohtuvaidlus pooleli. Antud juhul tähendaks tulumaksu määramine AS-le * automaatselt uue kohtuvaidluse tekkimist, kuna maksukohustuse aluseks oleva intressikohustuse osas on vaidlus pooleli ning on selge, et AS * ei aktsepteeriks ilma vaidluseta maksuotsust, mille seaduslikkus on sõltuvuses teise kohtuvaidluse tulemusest. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kohus ei viita ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on oma maksukohustuse suurusest teadlik, jääb arusaamatuks. Apellant möönab, et on intressi tasunud, samuti tuleb eeldada, et isik on teadlik TuMS § 4 lg 1, § 34 p 3 ja § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 sisust, seega on isikule teada nii kohustuse olemasolu kui ka selle suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Esitatud kaebuses on taotletud maksuhalduri menetluse algatamisest keelduva otsuse tühistamist ja maksuhalduri kohustamist üksikjuhtumi kontrolli käigus maksuotsuse tegemiseks. Seega on sisuliselt tegemist kohustamisnõudega HKMS § 6 lg 2 p 2 mõttes. Kaebajal on nõudeõigus maksumenetluse algatamiseks ja maksuotsuse andmiseks kohustamiseks juhul, kui seadus sellise kohustuse maksuhaldurile paneb ja kaebajale vastava subjektiivse õiguse annab. Kaebaja tugineb oma kaebuses asjaolule, et maksuhaldur peab MKS § 10 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3 tulenevalt maksumenetlust alustama, kui esinevad täitmata maksukohustusele viitavad asjaolud. Selles, et kaebaja peab tasutud intressidelt tulumaksu maksma, pooled ei vaidle. Maksuhalduri arvates on tal õigus valida maksumenetluse algatamiseks sobiv ajahetk ning seda õigust piirab eelkõige maksukohustuse aegumine. Käesoleval juhul ei pidanud maksuhaldur menetluse algatamist otstarbekaks enne seotud maksuvaidluse lahendamist.

9. MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad maksuhalduri ülesandena küll maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise ja tasumisele kuuluva maksusumma määramise, kuid nimetatud sätetest ei tulene kaebaja subjektiivne õigus nõuda enda suhtes maksumenetluse läbiviimist ja maksuotsuse tegemist. Selleks, et kaebajale tuleneks nimetatud sätetest subjektiivne õigus maksumenetluse algatamise nõudmiseks, peaks ta eristuma ülejäänud isikutest, kelle kontrollimise kohustus maksuhalduril samuti on. Kaebaja on küll selles mõttes eriline, et on ise andnud teada maksuvõla olemasolust ja taotlenud maksu määramist, kuid MKS §-st 10 ei tulene sellisel juhul mingeid erisusi kontrollimenetluse läbiviimiseks. MKS § 10 kaitseb avalikku huvi ja normi eesmärgiks ei ole maksumaksjale eeliste loomine. Seega ei ole võimalik rahuldada kaebaja nõuet maksuhalduri kohustamiseks üksikjuhtumi kontrolli läbiviimiseks ja maksuotsuse tegemiseks.

10. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur maksumenetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures

3-05-200

6 haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kuna seadus ei näe ette maksumenetluse algatamise ning läbiviimise osas konkreetseid vorminõudeid ja menetluskorda, määrab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel muuhulgas ka selle, millal ja kelle suhtes kontrollimenetlust läbi viia.

11. Maksuhaldur on maksumenetluse algatamise otsustamisel õigesti lähtunud MKS § 10 lg 3 viidatud põhimõtetest. Asjaolu, et kohtuvaidlus intressinõude õiguspärasuse üle pole lõppenud, on piisav põhjus, et mitte alustada selle vaidluse lõpptulemusest sõltuvat maksumenetlust.

Kohtunikud

Lauri Madise Lilianne Aasma

Viive Ligi