2-05-17371/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-17371 Tsiviilasi Tartu linna hagi U.K. , H.U. ja T.U. vastu üüri ja kommunaalteenuste võla 11 940.45 krooni väljamõistmiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu linn, Tartu Linnavalitsuse asukoht Raekoda, 51003 Tartu; hageja esindaja Kadi Kirves; kostja U.K. , kostja H.U. , kostja T.U. ,

Kohtuistungi aeg Protokollija

20. aprill 2006.a istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 452 lg 1 ja 3, 456 lg 1 ja 2, 632, kohus

o t s u s t a s: Rahuldada Tartu linna hagi U.K. ja H.U. vastu eluruumi asukohaga xxx Tartu linnas väljanõudmiseks nende ebaseaduslikust valdusest Tartu linna valdusesse. Tartu linna hagi T.U. vastu üüri ja kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks ja eluruumi väljanõudmiseks tema ebaseaduslikust valdusest jätta rahuldamata. Välja mõista U.K. lt üüri ja kommunaalteenuste võlg 4779 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) krooni 90 senti Tartu linna kasuks. Välja mõista U.K. lt ja H.U. solidaarselt üüri ja kommunaalteenuste võlg 7160 (seitse tuhat ükssada kuuskümmend) krooni 55 senti Tartu linna kasuks. Välja mõista eluruum asukohaga xxx Tartu linnas U.K. ja H.U. valdusest Tartu linna valdusesse. Eluruumi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta U.K. ja H.U. eluruumist välja Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista U.K. lt Tartu linna kasuks riigilõiv 770 (seitsesada seitsekümmend) krooni. Välja mõista H.U. Tartu linna kasuks riigilõiv 240 (kakssada nelikümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja U.K. ga 01.04.2004 sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1354, mille esemeks oli eluruum asukohaga xxx Tartus. Leping sõlmiti tähtajaga 1 aasta. Tähtaja möödumisel lepingut ei pikendatud, sest kostja oli võlgu hooldusja kommunaalteenuste eest. 30.03.2005 teatas U. K Tartu LV sotsiaalabi osakonnale, et tasub võla hiljemalt 15. maiks 2005. 17.05.2005 pöördus U. K uuesti sotsiaalabi osakonda, kinnitades, et maksab 5. juuniks 2005 üürivõlast 1000 krooni ning koostab ülejäänud summa osas maksegraafiku. Hoolimata korduvatest lubadustest ei ole U. K tasunud võlga, sõlminud maksegraafikut või vabastanud eluruumi. Kohtuistungil jäi hageja esindaja kõigi nõuete juurde. 01.04.2004 sõlmitud üürileping on lõppenud. Kostjatel puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Kohtumenetluse käigus suurenes üüri ja kommunaalteenuste võlg veelgi, sest kostjad ei tasu jätkuvalt nende kasutuses oleva eluruumi eest.

Kostjate vastuväited Kostjad U. K ja H. U ei ole hagile kirjalikult vastanud. 24.01.2006 toimunud kohtuistungil võtsid nad kõik hageja nõuded õigeks ning lubasid koheselt hakata uut eluruumi otsima ja võlga tasuma. Hilisematele istungitele kostjad U. K ja H. U enam ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest ei teatanud. Kostja T.U. oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Ta on küll sisse kirjutatud xxx korterisse, kuid ei ole seal tegelikult kunagi elanud. Ta ei ole põhjustanud üürivõlga ning ei ole kasutanud kommunaalteenuseid. Samuti ei ole nimetatud eluruumis tema isiklikke asju.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb rahuldada U.K. ja H.U. osas ning jätta täielikult rahuldamata T.U. osas. Kohtule ei ole tõendatud, et T.U. elab korteris Tartus. T.U. on märkinud oma elukohaks Muksi talu Kõrvekülas, seletades, et ta elab seal koos vanaemaga. Ta ei ole kasutanud eluruumi, seega ka kommunaalteenuseid. Kui T. U kinnitusel ei ole vaidlusaluses eluruumis tema isiklikke asju, siis puudub kohtul alus otsustada tema väljatõstmist eluruumist, mida ta tegelikult ei kasuta. Hageja esindaja ei ole ümber lükanud T.U. poolt esitatud väiteid, mistõttu kohus võtab need aluseks T.U. vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisele. Kohus on seisukohal, et U.K. ga sõlmitud üürileping nr 1354 eluruumi kasutamiseks asukohaga xxx on lõppenud tähtaja saabumise tõttu 31.03.2005 ning üürilepingut ei ole pikendatud. VÕS §

309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tartu linnal on õigus nõuda U.K. lt ja temaga koos elavalt perekonnaliikmelt H.U. eluruumi vabastamist, vabatahtlikult eluruumist lahkumisest keeldumise korral on hagejal õigus nõuda kostjate väljatõstmist vaidlusalusest eluruumist Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et hagi üüri ja kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada terves ulatuses, kuid mõista U.K. lt välja üürija kommunaalteenuste võlg üürilepingu kehtivuse aja eest, so kuni aprill 2005 summas 4779.90 krooni (võla arvestus tl 11).VÕS § 271 kohaselt on üürnikul üürileandjale tasu (üüri) maksmise kohustus. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid. Alates 01.04.2005, kui üürileping oli lõppenud ning hageja ei olnud seda pikendanud, kasutasid U.K. ja H.U. hagejale kuuluvat eluruumi hageja nõusolekuta, st puudus hageja pädeva organi otsus eluruumi üürilepingu pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. U. K ja H. U, kasutades ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta hagejale kuuluvat eluruumi ning sellega kaasnevaid kommunaalteenuseid, peavad hagejale hüvitama selle hariliku väärtuse. Kohus on seisukohal, et tl 32 oleva võlaarvestuse kohaselt üür koos eluruumi haldamise kuludega kokku mitte üle 541 krooni kuus on eluruumi üürimise harilik väärtus, samuti ei ole ebamõistlikult suured kulutused kaasnevatele kommunaalteenustele – maksimaalselt 187.65 krooni kuus. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra…U. K ja H. U on rikkunud hageja omandit korteris elamisega ilma hageja nõusolekuta. Seega on mõlemal korteris elaval isikul kohustus hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Võlasumma perioodi eest alates 01.04.2005 kuni jaanuar 2006 on 7160.55 krooni ning tuleb U.K. lt ja H.U. välja mõista solidaarselt.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja hageja esindaja taotlusele tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulude katteks riigilõiv summas 1010 krooni. Arvestades üürilepingu lõppemise vaidluse puutumist ainult U.K. sse (riigilõiv lepingut puudutavalt nõudelt on 200 krooni) ja võlanõude rahuldamist 70 % ulatuses U.K. vastu ning 30 % ulatuses H U vastu jagab kohus väljamõistetava riigilõivu kostjate vahel selliselt, et mõistab U.K. lt välja 770 krooni riigilõivu katteks ning H.U. 240 krooni riigilõivu katteks.

Kohtunik