3-05-1357/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus:

Tallinna Halduskohus Kohtunik:

Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

27.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number: 3-05-1357

Haldusasi: G.S. kaebus Tallinna notar Ragne Tehver’i toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes Kohtuistungi toimumise

aeg: 11.04.2006

Menetlusosalised: Kaebuse esitaja G.S. ja tema lepinguline esindaja K.Koitver. Vastustaja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, soovis asja arutamist ilma tema osavõtuta.

RESOLUTSIOON Jätta G.S. kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Asjaolud

22.01.2005 suri B. R., ik xxxxxxxxxx, kellest jäi pärandvarana maha korteriomand asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 247-88, mis on registreeritud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistris nr 178077 all. 22.01.2005 allkirjastatud koduse testamendiga jättis B.R. Tallinnas, Sõpruse pst 247-88 asuva korteri koos sisustusega kaebuse esitajale G.S.le. 15.02.2005 esitas G.S. notarile pärandi vastuvõtmise avalduse, mis on registreeritud Tallinna notari Ragne Tehveri ametitoimingute raamatu registris numbri 1417 all. 22.11.2005 koostas notar R.Tehver pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumise akti nr 6928. Pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumist põhjendas notar järgmiste asjaoludega: Vastavalt pärimisõiguse §-le 24 võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega. Võrreldes G.S. poolt esitatud koduses testamendis pärandaja

2 allkirja ja ülejäänud teksti (kaasa arvatud kuupäev), võib järeldada, et see ei ole pärandaja poolt omakäeliselt koostatud. Samuti, kui võrrelda kodusele testamendile ja B. R. pärimistoimikus sisalduvale notariaalsele testamendile, mis on tõestatud 05.12.2003 Tallinna notari Sirje Orman’i asendaja Mari-Liis Lipu poolt ja on registreeritud notari ametitoimingute raamatus reg nr 9929 all, antud allkirju, ei ole võimalik veenduda, et tegemist on sama isikuga.

Kaebuse motiivid ja nõue

Kaebuse esitaja möönab, et koduse testamendi teksti ei kirjutanud pärandaja ise, vaid ta dikteeris selle kaebuse esitajale, kes selle kirja pani. Pärandaja kirjutas ise tekstile allkirja. Pärandaja põdes raskekujulist maksatsirroosi, mis ei võimaldanud tal endal pikka teksti kirjutada. Oma tahet korter kaebuse esitajale jätta oli pärandaja avaldanud juba varem, haiglas olles. Kaebaja poolt kirjapandud tekst koosnes suures osas muust jutust, kuid muuhulgas avaldas B.R. soovi pärandada korter kaebuse esitajale G.S.. Kaebaja arvates oli soov tingitud sellest, et nad olid aastaid olnud head tuttavad. Kui B.R. vajas abi, siis kaebaja abistas teda ja ajas vajaduse korral tema asju (pensioniasjad, ravimite ostmine jms). 2003.a. oli B.R. teinud notariaalse testamendi oma tuttava Georgi Volkovi kasuks, kes tõi B.R. alkoholi ja viimase sõnul sundis teda võlgade katteks tegema enda kasuks testamenti.

Kaebaja väitel oli tema sooviks kinkida B.R. päranduseks saadav korter tema lapselapsele, kes vanaemaga ei suhelnud viimase eluviiside (liigse alkoholitarvitamise) tõttu.

Kaebaja väitel ei teadnud ei tema ega B.R., et kodune testament peab algusest lõpuni olema omakäeliselt kirjutatud. B.R. olevat kaebajale selgitanud, et võib kodus testamendi teha, kirjutades sellele ise vaid alla. Kaebaja ei ole kunagi notarile väitnud, et koduse testamendi tekst on pärandaja kirjutatud, küll aga on sellel B.R. enda allkiri. Kaebaja leiab, et asjaolu, et testamendi kogu tekst ei olnud tervikuna omakäeliselt kirjutatud, ei saa olla aluseks pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks. Keeldumisega on notar rikkunud kaebuse esitaja õigust saada B.R. järelejäänud pärandvara. B.R. soov oli pärandada oma vara kaebuse esitajale.

Kaebuse esitaja palub tuvastada Tallinna notar Ragne Tehveri pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumise 22.11.2005 akti nr 6928 õigusvastasus ning kohustada notarit väljastama kaebuse esitajale

Vastustaja seisukoht

Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitas vastustaja notar R.Tehver järgmist:

15.02.2005 pöördus notar R.Tehveri poole kaebuse esitaja G.S. sooviga pärida vastavalt 22.01.2005 allkirjastatud kodusele testamendile 22.01.2005 surnud B. R. poolt testamendiga määratud vara. Märtsis 2005.a. sai vastustaja Tallinna notar Sirje Ormanilt pärandi vastuvõtmise avalduse, milles avaldab Georgi Volkov, et soovib pärida vastavalt Tallinna notar Sirje Ormani asendaja Mari-Liis Lipu poolt 05.12.2003 tõestatud testamendile (reg nr 9939). Mõlemad testamendid on tehtud korteriomandile asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 247- 88. Kuna vastavalt pärimisseaduse §-le 86 kehtib hiljem tehtud testament, siis saatis notar

3 14.03.2005 G.Volkovile kirja, milles teatas, et pärandaja on oma surmapäeval teinud koduse testamendi ning et pärimisasi kuulub lahendamisele viimase testamendi alusel. Samas tekkis notaril kahte testamenti võrreldes kahtlus. Vastavalt pärimisseaduse §-le 24 võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega. Selle nõude eesmärgiks on tagada, et testamendi ehtsust saab hiljem kindlaks teha käekirja analüüsides, et muuta võimalikult raskeks testamendi võltsimine. Võrreldes pärandaja allkirja G.S. poolt esitatud koduses testamendis ja ülejäänud teksti (k.a. kuupäev), võib järeldada, et see ei ole pärandaja poolt omakäeliselt koostatud. Samuti, kui võrrelda kodusele testamendile ja B.R. pärimistoimikus sisalduvale notariaalsele testamendile antud allkirju, ei ole võimalik veenduda, et tegemist on sama isikuga. Seoses asjaoluga, et B.R. surma põhjusena on tema surmatunnistusele märgitud „alkohoolne maksatsirroos“, ei ole notar veendunud ka selles, et viimane oma surma päeval, mil ta allkirjastas koduse testamendi, oli otsusevõimeline, millele viitab ka kahel testamendil olevate allkirjade erinevus. 31.05.2005 esitas G.Volkov kohtusse hagiavalduse koduse testamendi kehtetuks tunnistamise kohta. 24.08.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/34-4308/05 keeldus kohus G.Volkovi hagi menetlusse võtmast, kuna viimane ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagiavalduses esinevaid puudusi. Pärast nimetatud kohtumääruse jõustumist pöördus G.S. notari poole sooviga saada pärimisõiguse tunnistust. 22.11.2005 koostas notar pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumise akti nr 6928 eelpool kirjeldatud põhjustel. Vastustaja leiab, et pärimisõiguse küsimus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja seletuse ja uurinud haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et G.S. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Testamendiga teeb pärandaja oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Oma vormilt võivad testamendid olla notariaalsed või kodused. Pärimisseadus (PärS) tunneb kahte liiki kodust testamenti: tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23) ja omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 24). Pärimisõiguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud. Käesolevas asjas on tuvastatud, et 22.01.2005 surnud B. R. tegi oma surmapäeval koduse testamendi PärS § 24 mõttes. PärS § 24 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Antud juhul ei kirjutanud testaator kodust testamenti ise, vaid seda tegi tema eest kaebuse esitaja (pärandi saaja), mida viimane on ka ise tunnistanud. Kaebaja väitel kirjutas testaator kaebaja poolt tema sõnade järgi kirjutatud kodusele testamendile küll ise alla, kuid samas peab kohus põhjendatuks notar R.Tehveri poolt väljendatud kahtlusi nimetatud väite paikapidavuse suhtes, arvestades testamendi tegemise aega (vahetult enne B.R. surma), testaatori tervislikku seisundit ja surmatunnistusele märgitud surma põhjust. Isegi juhul, kui eeldada, et testaator kodusele testamendile tõepoolest ise alla kirjutas, on põhjendatult alust kahelda tema otsusevõimes testamendi tegemise ja sellele allakirjutamise ajal.

4 PärS § 24 sätestab seega selged vorminõuded, millele peab omakäeliselt kirjutatud testament vastama. Nende nõuete eesmärgiks on tagada, et koduse testamendi ehtsust oleks võimalik hiljem kindlaks teha, ning vältida võimalikke testamendi võltsimisi. B. R. poolt 22.01.2005 tehtud kodune testament PärS §-s 24 sätestatud vorminõuetele ei vasta, mida ka kaebuse esitaja ise on möönnud. Asjaolul, et kaebuse esitaja ja testaator ei olnud väidetavalt teadlikud koduse testamendi tegemise nõuetest ja olid arvamusel, et piisab ainult testaatori allkirjast teise isiku poolt kirjutatud testamendile, ei ole antud juhul tähtsust.

Lisaks kodusele testamendile oli B.R. varem teinud ka notariaalse testamendi teise isiku - G.Volkovi kasuks. Kuna PärS §-s 86 sätestatu kohaselt kehtib hiljem tehtud testament, siis informeeris notar G.Volkovit sellest, et pärandaja on oma surmapäeval teinud koduse testamendi ning et pärimisasi kuulub lahendamisele viimase testamendi alusel. G.Volkov pöördus koduse testamendi kehtetuks tunnistamiseks hagiavaldusega kohtusse, kuid kohus ei võtnud hagiavaldust menetlusse, kuna hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt selles esinevaid puudusi.

Vastavalt PärS §-le 1401 lg 2 väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

Käesoleval juhul leidis notar tema poolt tuvastatud asjaolude alusel põhjendatult, et kaebuse esitaja pärimisõigus B.R. poolt 22.01.2005 tehtud koduse testamendi alusel ei ole piisavalt tõendatud. Seega on Tallinna notar R.Tehver õigesti keeldunud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest kaebuse esitajale. Keeldumise kohta on 22.11.2005 koostatud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumise akt nr 6928, milles on ära näidatud tunnistuse väljaandmisest keeldumise põhjused. Kohus leiab, et notar R.Tehveri vaidlustatav ametitoiming on tehtud kooskõlas kehtiva seadusega ning kaebuses toodud väited ei anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks.

Pärimisõiguse kindlakstegemisega seotud küsimusi ei ole halduskohus pädev lahendama, kuna need kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.S. kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Sirje Tromp kohtunik