2-05-956/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPoolte abielu registreeriti 27.03.1998.a. Harjumaa Perekonnaseisuosakonnas. 24.03.2005.a. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, anda talle pärast abielu lahutamist tagasi tema endine perekonnanimi Kuusma, määrata lapse elukohaks pärast abielu lahutamist ema elukoht ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 3026,32 krooni alates hagi esitamisest 23.märtsil 2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Legislator headnote
AI generated2-05-956/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 27.03.1998.a. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielulised suhted nende vahel on lõppenud ja mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Seega ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 29 lg 2 alusel lahutamisele.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
2. mail 2006 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-956 (vana nr 2/31-2320/05) Tsiviilasi R.K-Si hagi H.Si vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha kindlaksmääramiseks pärast abielu lahutamist ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.K-S, esindaja advokaat Mati Maksing Kostja H.S, esindaja advokaat Kristiina Lee Kohtuistungi toimumise aeg 11.aprill 2006. a RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada R.K-Si ja H.Si abielu, mis on registreeritud 27.03.1998.a. Harjumaa Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 34.
3. Anda R.K-Sile tagasi tema abielueelne perekonnanimi „Kuusma”.
4. Jätta R.K-Si ja H.Si abielust 16.06.1998.a. sündinud poeg Cristofer Savest pärast poolte abielu lahutamist ema R.K-Si juurde.
5. Välja mõista H.Silt igakuine elatusraha 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni R.K-Si kasuks.a. sündinud poja C.Si ülalpidamiseks alates 23.03.2005.a., s.o. hagi esitamisest, kuni 16.06.2016.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni.
Menetluskulude jaotus
6. Välja mõista H.Silt menetluskulu 2710.- ( kaks tuhat seitsesada kümme ) krooni R.K-Si kasuks.
7. Välja mõista H.Silt menetluskulu - riigilõivu - 1750.- (üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või arvelduskontole
Lk 2 (5) Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
8. Välja mõista H.Silt menetluskulu – asja läbivaatamise kulu – 188,40 (ükssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 40 senti ) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vaidlustamata asjaolud.
1. Poolte abielu registreeriti 27.03.1998.a. Harjumaa Perekonnaseisuosakonnas.
2. Abielust sündis 16.06.1998.a. poeg C.S.
Hageja nõue ja põhjendused.
3. 24.03.2005.a. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, anda talle pärast abielu lahutamist tagasi tema endine perekonnanimi Kuusma, määrata lapse elukohaks pärast abielu lahutamist ema elukoht ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 3026,32 krooni alates hagi esitamisest 23.märtsil 2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Hageja põhjendab esitatud hagi sellega, et poolte abielulised suhted on lõppenud, neid taastada pooled ei soovi, seega kuulub abielu lahutamisele. Poolte abielust sündinud poeg Cristoferi palub hageja jätta pärast abielu lahutamist tema juurde kuna laps on elanud koos temaga alates poolte suhete lõppemisest kuni käesoleva ajani ning seda muuta pole põhjust. Elatusraha väljamõistmise nõuet põhjendab hageja sellega, et tal kulub lapse vajaduste rahuldamiseks keskmiselt kuus 4600.- krooni, millest poole peaks kandma lapse isa ehk kostja. Kuna väljamõistetud elatiselt peab elatise saaja maksma tulumaksu, palub hageja elatise välja mõista summas 3026,32 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja eksitab kohust oma varalise seisundi osas. Hageja ei pea usutavaks, et kostja isa, kes on 68 % aktsiate omanik ja äriühingu juhatuse liige Same Sport AS-is , maksab oma pojale miinimumpalgast väiksemat tasu kui nimetatud äriühingu töötajate keskmine palk on 5104.- krooni kuus. Samuti ei pea hageja usutavaks kostja väidet, et viimane saab Inex Consult OÜ juhatuse liikme tasu 4000.- krooni kui äriühingu tegevjuhi palk on 4,5 korda suurem juhatajale makstavast tasust.
Lk 3 (5)
5. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, oma töötu kaardi koopia, kuid hiljem ka palgatõendi OÜ-st Hansaliin, äriregistri teabesüsteemi internetipõhised väljavõtted OÜ Inex Consult kohta, mille kohaselt on kostja selle äriühingu juhatuse liige, ja H.Si kui füüsilisest isikust ettevõtja kohta, kviitungid Spordiklubist Condor lapse treeningmaksu tasumiste ja suvelaagritasu maksmise kohta, kaupluste tšekid lapsele riiete ja sünnipäevakingituse ostmise kohta, tõendi TÜ-st „Praktika ja Teadus” inglise keele keeltekursuste eest tasu maksmise kohta, kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kinnisasja kaasomanikuna kuuluvuse kohta ning Inex Consult AS ja Same-Sport AS majandusaasta aruanded.
Kostja vastuväited ja põhjendused.
6. Kostja tunnistas hageja nõuet lahutada tema ja hageja vahel sõlmitud abielu ja ei vaielnud vastu ka hageja nõudele jätta laps kohtuotsusega pärast abilelu lahutamist hageja juurde.
7. Kostja vaidles vastu hageja nõudele mõista temalt välja elatis hagetavas summas ja oli nõus elatise väljamõistmisega minimaalses summas, s.o. 1500.- krooni kuus. Kostja ei vaidlustanud küll poolte alaealise poja ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid oli seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda maksta tal elatist hageja poolt nõutavas summas. Kostja väidete kohaselt koosnevad tema sissetulekud juhatuse liikme tasust 4500.- krooni (netotasu 3352.- krooni) OÜ-s Inex Consult ja palgast AS-is Same Sport, kus ta töötab poole kohaga ja saab palka 2160.- krooni ( kätte saab 2000.- krooni). Seega on kokku tema sissetulekute suuruseks 5352.- krooni. Kostja väidetel on tal kooselust Eija Kaseväliga sündinud 20.07.2004.a. tütar Seveli Kaseväli, kelle ülalpidamiseks kuus kulub kostjal 1750.- krooni. Lapse ema on lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kostja leiab, et kui kohus mõistaks temalt välja elatise suuremas summas kui 1500.- krooni, jääks tema kooselust sündinud teine laps kes on alla kahe aasta vana ning kelle vajadused on tema vanusest tulenevalt suured, oluliselt vähem kindlustatuks võrreldes tema esimese lapsega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel palus kostja arvestada ka sellega, et poolte sissetulekud on ilmselt võrdväärsed ning hagejale kuulub lisaks sissetulekutele veel kaasomand kahest kinnistust, kusjuures hageja ülal pidada on üks alaealine laps. Kostjale kuuluvale kinnistule seevastu on kantud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja vanavaemate kasuks ja kostja vanaema kasutab kinnistul asuvat talumaja elamiseks. Kostja palus jätta rahuldamata hageja nõude välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest ja vabastada ta täielikult elatise võlgnevuse tasumisest tulenevalt PkS §-st 71 ning lähtuvalt tema varalisest seisundist ja teise lapse olemasolust.
8. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõendid Same Sport AS-ist ja Inex Consult OÜ-st tema sissetulekute kohta, tütre Seveli Kaseväli sünnitunnistuse ja kinnistusraamatu väljavõtted hagejale kinnistute kaasomandi osana kuulumise kohta.
Kohtuotsuse põhjendused.
Lk 4 (5)
9. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 27.03.1998.a. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielulised suhted nende vahel on lõppenud ja mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Seega ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 29 lg 2 alusel lahutamisele.
10. Juhindudes Nimeseaduse §-st 11 ja tulenevalt R.K-S avaldusest tagastada talle abielueelne perekonnanimi, tuleb hagejal taastada kohtuotsusega tema lahutatava abielu eel kantud perekonnanimi „Kuusma”.
11. PkS § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud poeg C.Si elukohaks määrata tema ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond, laps jäi elama koos emaga pärast poolte suhete lõppu ning lapse elukoha üle ei vaidle ka pooled.
12.. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
13. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus vabastada ta täielikult elatise võlgnevuse tasumisest PkS § 71 alusel, ei ole põhjendatud ega asjakohane. PkS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja isikult kes ei täida ülalpidamiskohustust alates elatise hagi esitamisest ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib elatise hageja nõudel välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Käeolevas kohtulahendis kohus alles otsustab millisest PkS § 70 sätestatud tähtajast kostjalt elatis välja mõista. PkS § 71 alusel saab aga elatist maksma kohustatud isik esitada kohtusse nõude elatise võlgnevuse tasumisest täielikuks või osaliseks vabastamiseks kui selleks on seaduses sätestatud alused, mitte aga elatise väljamõistmise aja ja korra muutmiseks nagu kostja käesoleval juhul palub. Kohus peab põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista alates elatise hagi kohtusse esitamisest.
14. Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kokkuvõtte lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest, mille kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus kokku summa 4600.- krooni. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb lapsele tehtavad kulutused eeltooduga põhjendatuteks. Poolte varalise seisukorra kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid OÜ-st Hansaliin hageja kohta ja AS-st Same Sport ja OÜ-st Inex Consult kostja kohta ning leiab, et poolte sissetulekud tuleb esitatud tõendite alusel võrdseteks lugeda, kusjuures arvesse tuleb võtta brutopalk, mitte netopalk, sest ka elatusraha suurus määratakse kindlaks brutos ning füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus nõustub küll hageja seisukohaga, et kostja poolt esitatud tõendid tema sissetulekute kohta juhatuse liikme tasu ja ka miinimumpalgalähedase töötasu kohta kostja isale kui enamuse aktsiate omanikule kuuluvas äriühingus on kahtlustäratavad, kuid tõendeid, et kostja sissetulekud oleksid suuremad, kohtule esitatud ei ole. Kohus on aga seisukohal, et kostja
Lk 5 (5) väike sissetulek ei vabasta teda lapsele ülalpidamise andmise kohustusest piisaval määral, sest mõjuvaid põhjusi miks kostja ei saa töötada enamtasustataval ametikohal kostja esile ei toonud. Kohus on seisukohal, et poolte poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtted kinnitavad, et hagejale kuulub kahe kinnistu kaasomandi osa, kostjale seevastu aga üks terve kinnistu, kusjuures kostja kinnistu on tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega koormatud Ants Savesti ja Virve Savesti kasuks. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et kostjal on kooselust Eija Kaseväliga 20.07.1004.a. sündinud tütar Seveli Kaseväli. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostja seisukohta, et tal kulub alla kahe aastase lapse ülalpidamiseks 1750.- krooni ja 7- aastase lapse ülalpidamiseks on tal võimalik maksta elatusraha vaid 1500.- krooni. Kohus leiab, et kostja esimesest abielust lapse heaolu, elukvaliteet ja võimalused areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ei tohi kannatada ei tulenevalt sellest, et kostjal on uuest kooselust sündinud teine laps ega ka seetõttu et kostjal on sissetulek alla vabariigi keskmise palga. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks tuleb määrata kohtuotsusega 2500.- krooni.
15. Kohtukulud.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse elatise hagilt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi oli 1750.- krooni.
Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista tema kohtukuludest, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõivust abielu lahutamise eest pool tasutud summast ehk 150.- krooni ja lapse elukoha kindlaksmääramise hagi eest tasutud kogu riigilõivu 60.- krooni ja kohus mõlemad nimetatud nõuded rahuldab, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase poolt hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust 210.- krooni.
Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega ja kohtuistungite kestvust, samuti seda, et põhiliseks vaidlusesemeks poolte vahel oli väljamõistetava elatise suurus, peab kohus põhjendatuks TsMS § 61 lg 1 p 1 ja p 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista tema õigusabikulude katteks 2500.- krooni.
Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna veel 188,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse kättetoimetamise kulus ja menetlusosalistele kohtukutsete kättetoimetamise kulus.
Kohtunik: