2-06-3680/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-3680

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06- 3680

Tsiviilasi

M L hagi A Z vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA M L isikukood xxxx, elukoht xxxx.

KOSTJA A Z isikukood xxxx, elukoht xxxx

Istungi toimumise aeg

27.04 2006.

RESOLUTSIOON hagi rahuldada

Suurendada A Z Kohtla- Järve Linnakohtu 14.03.2001 otsusega väljamõistetud elatise määra ning välja mõista A Z alates 01.03.2006.a. elatise katteks 10.01.1991.a. sündinud tütar Jekaterina ülalpidamiseks 1500 /üks tuhat viissada/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni M L kasuks.

Menetluskulude jaotus

A Z riigituludesse välja mõistetava riigilõivu (mille tasumisest hageja hagi esitamisel oli vabastatud) suuruse määrab kohus eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Hageja nõuded

21.02.2006 esitatud hagis soovib hageja elatise suurendamist. Kostjalt on Kohtla-Järve Linnakohtu 14.03.2001 otsusega välja mõistetud elatis 800 krooni. Lapse igapäevased vajadused on aasta-aastalt suurenenud ning senine elatisraha suurus, mida küll viimased aastad kostja on regulaarselt maksnud, ei kata enam lapse vajadusi. Hageja soovib elatist saada seaduses ettenähtud miinimumsuuruses 1500 krooni kuus ja on nõus, et elatis mõistetakse välja alates 01.03.2006.a.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja võtab õigeks, et elatist tuleb maksta, kuid leiab, et hageja pere on piisavalt hästi kindlustatud ning arvestades tema palka, laenukohustusi ja asjaolu, et lapsel on piisav sissetulek, ei peaks elatise suurus olema üle 1000 krooni. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid ei soovi kompromissi sõlmimist.

Kohtu järeldused

Perekonnaseaduse § 60 lg.1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks igakuise elatusrahana, mille suuruse määramisel arvestatakse vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi ning mis ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse § 61 lg.6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või mõista selle välja alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja on põhimõtteliselt hagile esitatud vastuses tunnistanud, et tal on elatise maksmise kohustus ja hageja kinnitusel on ta viimase aasta jooksul regulaarselt elatist ka maksnud. Lapse vajaduste suurust kostja vaidlustanud ei ole. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse PerekS § 61 lg.1 mõttes ülapidamiskohustuse täitmata jätmiseks ka seda olukroda, kui makstav elatis on ebapiisavas suuruses. Arvestades üldist elukalliduse tõusu ning murdeealise lapse iga-aastaselt kasvavaid vajadusi, on põhjendatud hageja soov saada elatist vähemalt seaduses kehtestatud miinimusuuruses.

Kostja poolt vastuses esitatud nõusolekut elatise maksmiseks 1000 krooni kuus ei pea kohus võimalikuks arvestada. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale kuulub elamu. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt tema elukohaks olev elamu ei kuulu talle. Kostja ei ole tõendanud, et hageja peres on kaks autot. Hageja kinnitusel on peres vaid üks auto ning selle puhul on tegemist abikaasale ametiülesannete korras kasutamiseks antud sõiduvahendiga. Kostja ei ole tõendanud, et elatise miinimumsummast vähem väljamõistmise aluseks oleks lapse piisav sissetulek. Hageja kinnitusel on tegemist on koolilapsega, kellel puudub töine sissetulek.

Kostja laenude kohta nimetab hageja, et tema teada ei ole kostja arvel ühtegi kinnisvara või sõiduvahendit, seega ei saa ta aru, miks neid laenusid oli vaja võtta. Samas ajal, mil kostja ostis endale parema elamispinna, ei maksnud ta elatist. Nii tekkis elatise võlg ca 40 000 krooni, mille katteks ta praegu maksab igakuuliselt 1000 krooni.

Kohus ei saa arvestada kostja varandusliku seisundi hindamisel vastuses esitatud andmetega kostja töötasu suuruse kohta summas 3500-4000 krooni. Sellist töötasu suurust ei kinnita vastusele lisatud palgatõend. Viimase 10 kuu keskmine töötasu on kostjal palgatõendi kohaselt 7235.80 kroon, mis on ilmselgelt piisav selleks, et maksta elatist käesolevas hagis esitatud suuruses. Sellise keskmise palga juures jääb kostjale veel piisavalt võimalusi ka võetud laenukohustuste täitmiseks, ehkki iseenesest laenu maksmine, kui see ei ole võetud pere huvides, ei saa olla primaarseks elatise tasumise kohustuse ees.

Kohus on elatise nõude põhjendatuse hindamisel uurinud kirjalikke tõendeid: lapse sünnitunnistuse ja hageja abielutunnistuse koopia, kostja laenukohustuse maksegraafikud, kostja töötasu tõend, pensioniameti kinnitus hageja sissetulekute suuruse kohta, väljavõte kinnisturegistrist.

Kostja on istungist isiklikult teadlik, kohale ilmunud ei ole. Kohus peab võimalikuks asi ära arutada, kuivõrd kostja on juba oma kirjalikus vastuses olnud nõus asja kirjaliku menetlusega.

TsMS § 138 lg. 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 139 lg.1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemis eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Riigilõivu seaduse § 16 lg.1 p.2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud hageja elatise nõudmise hagis ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses lapsele elatise nõudes.

TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

TsSM § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 179 lg.2 sätestatu kohaselt menetluskulude, mis ei ole tekkinuid riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Kohtunik M.Leimann

Kohtuotsus jõustus 29.mail 2006.a Kohtunik M.Leimann