2-05-8097/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-8097

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-8097 (endine tsiviilasja nr 2/584-12086/05) Tsiviilasi OÜ-u Ahagi OK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianuse Inkasso Agentuur AS, asukoht XXX); kostja OK(isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 06.04.2006

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OK OÜ-u A kasuks võlgnevus 623 (kuussada kakskümmend kolm) krooni ja 04 senti.

Menetluskulude jaotus Välja mõista OK: 1. OÜ A kasuks menetluskulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) krooni ja 15 senti; 2. Riigituludesse asja läbivaatamiskulu 91 (üheksakümmend üks) krooni 10 senti. Riigituludesse välja mõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2800049777. Maksekorralduse selgituste reale tuleb märkida kohtumaja, mille menetluses olevas kohtuasjas nõue tasutakse, kohtuasja number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

2-05-8097

2 apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 1289,48 krooni, millest põhivõlg on 644,74 krooni ja viivis 644,74 krooni ning kohtukulud. AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel on sõlmitud Q-GSM leping, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Vastavalt üldtingimuste pt-le VII kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu lõpetas Tele2 Eesti AS kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Seisuga 30.07.1998 on kostja põhivõlg AS Tele2 Eesti ees summas 644,74 krooni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale.

Kohtuistungil nõustus hageja kostjaga osas, et 1998 aprillikuus on Q-GSM leping kostja soovil lõpetatud. Hageja lisas, et lepingu lõpetamisega kaasnevaid makseid kostja tasunud ei ole. Hageja loobus kohtuistungil osaliselt nõudest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg 311,52 krooni, viivis 311,52 krooni ja kohtukulud.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja loobus Q-GSM teenusest 1998 aastal, mida kinnitab Q-GSM lepingu lõpetamine. Lepingu lõpetamise ajal oli kostjal AS-i Ritabell ees ettemaks, mistõttu luges kostja kohustused Q-GSM lepingus lõppenuks. 10.02.2003 sai kostja Tele2 Eesti AS-lt teatise, mille kohaselt on kostjal Tele2 Eesti AS-i poolt osutatud teenuste eest tasumata 644,70 krooni. Peale järelpäringut Tele2 Eesti AS-le, edastati kostjale täpsustus, mille kohaselt moodustas tasumata summa 632,67 krooni. Kostja märgib, et temale esitatud arvete tasumine on toimunud sularahas postkontorites, mistõttu on antud ajal arvete tasumise tõestamine raskendatud. Kostja leiab, et antud vaidluse lahendamine on võimalik kokkuleppe teel.

Kohtu seisukoht Kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud, istungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on kohtule e-posti vahendusel teatanud, et on haigestunud ning palub asja sisuliselt lahendada ilma tema osavõtuta. TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on palunud asja lahendada tema osavõtuta, mistõttu lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise

2-05-8097

3 kohta, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest.

TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.12.1997 on AS-i Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping, mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale teenust (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p 6.1.2.) ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt (mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused p. 4.1.2.). Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 20.04.2005 on kostja põhivõlg AS-i Tele2 Eesti ees 644,74 krooni. Kostja vaidles võlale vastu. Hageja on kohtule esitanud ka Q GSM lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetati kostjaga leping 03.04.1998.a.kostja soovil. Nimetatud kokkulepet on kostja kirjalikus vastuses kinnitanud. Hageja vähendas istungil nõuet ja palus kostjalt välja mõista ainult arve nr 140732 alusel tasumata kõneteenuste eest 311,52 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja on võtnud endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda saadud teenuste eest. Asjaolu, et kostjaga on leping tema soovil lõpetatud, ei anna alust tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kostja ei ole tõendanud 15.05.1998.a arve nr 140732 tasumist.

TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. kohustus kostja AS-ile Tele2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tele2 Eesti nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 30.07.1998-18.06.2005, summas 2430,35 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 644,74 krooni. Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista viivis summas 311,52 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 311,52 krooni ning viivis 311,52 krooni. Kohtukulud

2-05-8097

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 105 krooni hagilt hinnaga 1289.48 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 krooni hagilt hinnaga 623.04 krooni, sest hageja ise vähendas nõuet. Samuti kuulub kostjalt välja mõistmisele 5% hagi rahuldatud osast õigusabikulude eest s.o 31.15 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi kokku 95.10 krooni- posti kättetoimetamise kulu, mis kuulub samuti kostjalt välja mõistmisele

Maimu Laumets Kohtunik