3-05-1371/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1371 Haldusasi R. S. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 17.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1909 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-372/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus R. S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2006 Menetlusosalised Kaebaja R. S. (ik *), esindaja Merle Järvala Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.novembri 2005 kohtuotsus haldusasjas nr 3-372/2005 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 26.aprillil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri õiendi kohaselt on R. S. karistatud: a) 16.09.2003 (otsus jõustus 02.10.2003) LS § 7422 lg 2 rikkumise eest. b) 08.11.2003 (otsus jõustus 24.11.2003) LS § 7422 lg 2 rikkumise eest. c) 01.08.2004 (otsus jõustus 17.08.2004) LS § 7422 lg 1 rikkumise eest. d) 24.02.2005 (otsus jõustus 12.03.2005) LS § 7422 lg 2 rikkumise eest.

3-05-1371

2(4) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 17.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 1909 peatati R. S. mootorsõiduki juhtimise õigus liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 rikkumise eest LS § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks.

2. R. S. palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada ARK Tallinna büroo 17.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1909.

3. Tallinna Halduskohtu 30.11.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised: a) Juhtimisõiguse peatamine ei oma tähendust karistusregistri mõttes ja ei too kaasa karistusele omaseid tagajärgi (nt karistusandmete kustutamine vastavalt karistusregistri seadusele). Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduses (KarRS) sätestatud korras ja tähtaegadel. Lähtuvalt KarRS § 25 lg 1 p-st 1 ja § 26 lg-st 5 ei ole õige kaebuse esitaja väide, et kuna 08.11.2003 toimepandud rikkumise eest määratud karistuse jõustumisest 24.11.2003 möödus üks aasta 24.11.2004, siis ei olnud tal juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kolme kehtivat karistust LS § 7422 lg 2 rikkumise eest, mis oli LS § 413 lg 4 kohaldamise eelduseks. Kaebajal oli 17.03.2005 seisuga kolm kehtivat karistust LS § 7422 lg 2 järgi, kuna 24.11.2003 jõustunud otsusega määratud karistus ei kustunud ühe aasta möödumisel (24.11.2004) põhjusel, et kaebaja oli enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist 01.08.2004 toime pannud uue rikkumise. Asjaolu, et tegemist oli LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega, ei oma karistusandmete kehtivuse seisukohast tähtsust. b) Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusega tunnistati 01.10.2005 kehtetuks LS § 413. Kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele LS § 773 lg 3, mis sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. Asjaolu, et kohus peatas esialgse õiguskaitse korras kaevatava otsuse kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni, ei tähenda, et LS § 773 lg 3 ei saa kohaldada. Kui haldusasjas on olemas jõustunud kohtulahend, millega R. S. kaebus jäeti rahuldamata, siis kehtib tema suhtes LS § 773 lg 3 alusel vaidlustatavas otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg – kuus kuud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. S. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellandi väited on järgmised: a) Juhtimisõiguse peatamise tähtaeg oli enne kohtuotsuse tegemist lõppenud. Kui juhtimisõigus siiski oli peatatud, pidanuks kohus lõpetama menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuna juhtimisõiguse peatamise tähtaeg möödus 16.09.2005 ja haldusakt oli täidetud enne asja läbivaatamist kohtuistungil. b) Apellanti ei ole karistatud LS § 7422 lg 2 alusel kolmandat korda. Viimane karistus LS § 7422 lg 2 alusel jõustus 24.11.2003 ja KarRS § 25 lg 1 p 1 alusel kustutati andmed karistusregistrist 24.11.2004. Seega kohaldas vastustaja kaevatava otsuse tegemise ajal, 17.03.2005, ebaõigesti LS § 413 lg 4 ja KarRS § 26 lg 5. Juhtimisõiguse peatamise otsuses ei märgitud, milliseid jõustunud karistusotsuseid arvestati. c) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005 määrusega nr 2-3/701/05 peatati juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Järelikult on juhtimisõiguse peatamise otsus käesoleval ajal kehtetu ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Alates 01.10.2005 jõustunud LS § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vaid ühest kuni kolme kuuni. Kohaldada tuleb väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklussea-

3-05-1371

3(4) duse muutmise seaduse rakendussätet § 31 (LS 773) , mille kohaselt jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Nimetatu tuleneb ka HMS § 65 lg-s 3 sätestatust. d) Otsuse kohaselt on apellandile määratud karistuse kandmise tähtaeg möödunud 17.09.2005. Lähtudes õiguskindluse põhimõttest, on üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju kehtestamine keelatud ja isiku õigusi ja vabadusi võib piirata ainult seaduse alusel. R. S. tasus väärteo otsusega määratud rahatrahvi ja täiendav karistamine kehtetute õigusnormide alusel pärast vaidlustatud otsusega määratud karistuse kandmise aega on vastuolus põhiseadusega, kuna juhtimisõiguse äravõtmine sekkub isiku põhiõigustesse.

5. ARK vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja: a) Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei muutu juhtimisõiguse peatamise otsus kehtetuks. Õiguskaitse korras peatati ARK otsuse täitmine HMS § 81 mõistes. b) Haldustõkendi näol ei ole tegemist karistusega. Vastustajal ei ole volitusi teha juhtimisõiguse peatamise otsuseid alates 01.10.2005, kuid eelneval perioodil tehtud otsused on õiguspärased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA RESOLUTSIOON

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.

7. Ebaõige on kaebaja järeldus juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmisest enne asja läbivaatamise lõppemist halduskohtus. Juhtimisõiguse peatamise otsuse kohaselt peatati kaebaja juhtimisõigus kuueks kuuks ning käesolevaks ajaks on haldusakt täidetud üksnes osaliselt, tähtaja osas kuni kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras otsuse kehtivuse peatamiseni (29.04.2005 määrus). Ülejäänud osas on haldusakt täitmata sõltumata sellest, et otsuses näidati kuupäevaliselt juhtimisõiguse peatamise tähtaja lõpp – 16.09.2005. Käesoleval juhul oli otsuses tähtaja lõpu märkimisel üksnes informatiivne toime, regulatiivne toime oli juhtimisõiguse peatamise kestusel – kuus kuud. Seega jätkub akti kehtivus peale kehtivuse ajutiselt peatanud kohtumääruses näidatud sündmuse – kohtuotsuse jõustumine käesolevas haldusasjas – saabumist kuni kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2).

8. Vastustaja ja kohus on õigesti kohaldanud KarRS § 26 lg 5 ning kaebaja juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 4 alusel oli põhjendatud. Asjaolu, et juhtimisõiguse peatamise otsuses ei ole märgitud põhjendusi selle kohta, miks 24.11.2003 jõustunud karistus ei olnud kustunud, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Tegemist on üksnes haldusakti vorminõuete rikkumisega, mis tulenevalt HMS § 58 ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.

9. Kaebaja seisukoht, et juhtimisõiguse peatamise otsus tuleb tühistada seetõttu, et selle kehtivus on käesoleva ajani peatatud ning alates 01.10.2005 on haldusakti õiguslik alus LS § 413 lg 4 näol kehtetuks tunnistatud, ei ole õige. Esialgse õiguskaitsena kohaldatud juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtivuse peatamine ei muuda midagi LS § 773 lg 3 rakendamise osas. LS § 773 lg 6 näeb ette, et juhtimisõigust ei peatata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Käesoleval juhul oli juhtimisõigus peatatud LS § 413 lg 10 kohase otsusega enne 01.10.2005 ning LS § 773 lg 3 koosseis on täidetud. LS § 773 lg 6 kuulub kohaldamisele nende isikute puhul, kellele oli enne 01.10.2005 määratud väärteokaristus rikku-

3-05-1371

4(4) mise eest, mis tol ajal kehtinud LS kohaselt tõi kaasa juhtimisõiguse peatamise, kuid juhtimisõiguse peatamise otsust ei jõutud enne seadusemuudatust teha.

Kaebaja tuginemine oma nõudes HMS § 65 lg-le 3, mis näeb ette, et isikul on õigus nõuda tema õigusi kestvalt piirava haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui akti andmise aluseks olnud õiguslik või faktiline olustik on muutunud, ei ole käesoleval juhul õige. Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 31 täiendati LS-st §-ga 773, mille lg 3 välistab LS § 413 lg 4 alusel antud õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise. Tegemist ei ole isikule ebasoodsa normi tagasiulatuva mõjuga, sest ükski säte ei ole kaebaja olukorda raskemaks muutnud.

Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi