2-05-16779/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-2364

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtuasja number 2-05-16779 ( kuni 01.01.2006.a. tsiviilasja number 2/220- 23795)

Otsuse kuupäev 25. aprill 2006.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi O.F( ,) hagi N.F´i ( ,) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 10.aprill 2006.a.

Istungil osalenud isikud Hageja O.F Hageja lepinguline esindaja I.K Kostja N.F Kostja lepinguline esindaja A.I Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista N.Filt 15.07.1991.a. sündinud tütar Kristiina ülalpidamiseks alates 8.septembrist 2005.a. kuni 30.aprillini 2006.a. 800 krooni kuus ja alates 1.maist 2006.a. kuni tütar Kristiina täisealiseks saamiseni 1600 krooni kuus O.F kasuks. Välja mõista N.Filt riigituludesse kohtukuluna riigilõiv summas 1400 krooni . Hageja kohtukulu jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitas 23.09.2005.a. Tallinna Linnakohtule hagi poolte 20.05.1992.a. lahutatud abielust 28.06.1991.a. sündinud tütar Kristiina ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja pärast abielulahutust lapse ülalpidamisel osalenud. Hageja igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks on 6990 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 3495 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist hageja nõutu summas. Kostja ülalpidamisel on teisest abielust sündinud kaks last D.F ja E.F ning endine abikaasa K.F, kes on käesoleval ajal töötu. Kostja ainsaks püsivaks sissetulekuks on igakuine töötasu 2600 krooni. Kostjal puudub oluline kinnisja vallasvara. Hageja ei ole tõendanud igakuiseid kulutusi lapse ülalpidamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses esitatud motiividel. Kostja seletuse kohaselt on tema kuupalk käesoleval ajal 3000 krooni. Sünnitunnistusega nr 403861 on tõendatud, et 15.juulil 1991.a. on pooltel sündinud tütar K.F. Abielulahutuse tunnistusega nr 461571 on tõendatud, et poolte abielu on lahutatud 20.mail 1992.a. Hageja on esitanud tütre ülalpidamiseks elatise nõude, põhjendusega, et kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Poolte seletustega loeb kohus tuvastatuks, et enne hagi esitamist kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud ei ole ja on asunud tasuma elatusraha summas 800 krooni alates 2005.a. septembrist. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PkS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja seletuse kohaselt sai ta kuni detsembrikuuni igakuiselt palka kätte 2690 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud palgatõendi ( tl 19) kohaselt oli tema töötasu märtsist kuni augustini 2005.a. 2600 krooni kuus. Samas nähtub Maksuja Tolliameti tõendist ( tl 54), et kostjale on tehtud väljamakseid jaanuarist kuni juulini igakuiselt summas 1443 krooni ja augustis ning

septembris 2005.a. 3000 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ja kostja seletus on omavahel vastuolus ega ole seetõttu usaldusväärsed ega tõenda kostja tegelikke sissetulekuid. Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt 22.12.2005.a. tõestatud kinnistu müügilepingu kohaselt on kostja müüja endine abikaasa ja kinnistu on endiste abikaasade jagamata ühisvara. Ülaltoodud lepingu p 3.2.2. alusel kohustus ostja tasuma müügihinnast 2 104 058 krooni müüja arvele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et seadusest tulenevalt on kostjal ühisomanikuna õigus osale müügisummast ja kostja seletus selle kohta, et temal sellele õigust ei ole, ei tulene seadusest ega ole veenev. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt ( tl 56-61) on kostjal võimalik olnud teha märkimisväärseid rahalisi kulutusi, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja varaline seisund on oluliselt parem, kui kostja ise seda väidab olevat. Ka märgib kohus, et kostjal ei ole seadusest tulenevalt lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustust, mistõttu ka asjaolu, et kostja on lahutatud abikaasat ülal pidanud, tõendab kostja paremaid varalisi võimalusi. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna tõendi ( tl 85) kohaselt on hageja kaasomandis korteriomand aadressil , ja sellel lasub ühishüpoteek summas 819 000 krooni. Hageja esitatud Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki ( tl 47) kohaselt on hageja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, palgatõendi ( tl 48) kohaselt on tema töötasu juunist kuni novembrini 2005.a. moodustab 17 201 krooni. Kohtule esitatud tuludeklaratsiooni ( tl 49-52) jätab kohus tähelepanuta, kuna see on allkirjastamata, sellest ei nähtu, millise perioodi kohta see koostatud on ja et see oleks Maksuja Tolliametile esitatud. Täiendavaid tõendeid kohtule hageja oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal on võimalik teha kulutusi lapse ülalpidamiseks oluliselt hageja igakuiseid väidetavaid sissetulekuid ületavas määras, samuti ei ole tõendatud, et pangalaenu maksaks hageja elukaaslane, leiab kohus, et hageja sissetulek on parem, kui ta ise seda väidab olevat. Mingeid tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamiskulutusi kannaks olulises ulatuses hageja elukaaslane, kohtule esitatud ei ole. Kostja on lapsele tehtavatest kulutustest vaidlustanud kulutused toidule, riietele, kulutuuriteenustele ning eesti, inglise ja vene keele õppele. Hageja on esitanud keeleõppe kohta tõendid, millest nähtuvad kulutused summas vene keele õppele 300 krooni kuus ( tl 42- 43), inglise keele õppele summas 600 krooni kuus ( tl 44-45) ja eesti keele õppele 500 krooni ( tl ( 45-46). Kostja keeleõppe vajadust ei vaidlustanud, kuid omapoolseid tõendeid, millest nähtuks, et nimetatud teenuste hinnad on ülemäära suured, kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus keeleõppele tehtud kulutused põhjendatud ja vajalikeks. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid toidu, riiete ja kultuuriteenuste kohta, mistõttu loeb antud kulutused tõendatuks summas, milles kostja need omaks võttis: toidule summas 1000 krooni, riietele ja jalanõudele summas 500 krooni ning kultuuriteenustele summas 200 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud kulutused olid hagejal esitatud põhjendamatult suurtena. Samuti ei vasta hageja arvestus dokumentaalsete tõenditega tõendatud kulutustele inglise ja eesti keele õppele, mistõttu on hageja arvestus selles osas liialdatud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus arvestab otsuse tegemisel poolte varalise seisundiga ja lapse vajadustega ning

asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last, mistõttu leiab, et igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal on põhjendatud summas 1600 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas annab PkS § 61 lg 5 võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kuivõrd kostja varaline seisund on parem, kui ta ise seda väidab olevat, ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kostja teised lapsed osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui tütar Kristiina. Mingeid tõendeid selle kohta, kui suured on kulutused teiste laste ülalpidamiseks, kostja kohtule esi esitanud. Samas võib PkS § 61 lg 6 järgi kohus jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et asjaolusid, mille alusel kohus peaks elatise välja mõistma väiksemas määras, kohtule esitatud ei ole. Perekonnaseaduse § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kohus arvestab elatusraha väljamõistmisel asjaoluga, et kostja on elatusraha maksnud vabatahtlikult igakuiselt alates septembrist 2005.a. summas 800 krooni. Arvestades kostja poolt tasutud elatusraha summadega leiab kohus, et elatusraha tuleb välja mõista alates 8.septembrist 2005.a. summas 800 krooni kuus ja alates 1.maist 2006.a. summas 1600 krooni kuus kuni tütar Kristiina täisealiseks saamiseni.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-ile 3 kuulub enne kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel kohaldamisele s kehtinud TsMS.

Hageja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks summas 5000 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt kohtule esitatud koopiast kviitung/arvest nr 15 ei nähtu õigusabi osutamine käesolevas asjas hageja esindaja poolt. Nimetatud kviitung/arve kohaselt on õigusabiteenust osutanud OÜ Iridium, kuid käesolevas asjas on hageja esindajaks vastavalt kohtule esitatud volikirjale ( tl 27) füüsiline isik I.K.

Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele kohtukulu - riigilõiv - elatusraha väljamõistmise hagilt, mille tasumisest hageja hagi esitamisel on vabastatud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik