2-06-6950/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-6950

Tsiviilasi

AS-i EMT hagi Mati Tamme vastu 1636.53 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Helena Purga, volikirja alusel

Kostja: Mati Tamme, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 21.aprillil 2006.a kirjalikus menetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mati Tamme’lt AS-i EMT kasuks 818.27 (kaheksasada kaheksateist krooni ja 27 senti) krooni põhivõlga ja 818.26 (kaheksasada kaheksateist krooni ja 26 senti) krooni viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-6950 so AS-i EMT kohtukulu (riigilõiv) ja asja läbivaatamiskulud, kannab Mati Tamme.

EDASIKAEBAMISE KORD Mati Tamme ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Mati Tamme võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 200 krooni.

AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega) toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte (tl 25). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

20.03.2003.a sõlmitud liitumislepinguga (edaspidi Leping) võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki oli kohustatud täitma. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi Tingimused). Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis, st osutas kostjale teleteenust ning esitas talle ar-

2 (2) Tsiviilasi nr 2-06-6950

ved osutatud teleteenuste eest tasumiseks. Kostjal oli Lepingu ja Tingimuste kohaselt kohustus tasuda hagejale osutatud teleteenuste eest tähtaegselt vastavalt Tingimustes fikseeritud korrale. Seda kohustust kostja ei täitnud. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid nr V03084777719, B03074462909 ja B03064319206 kokku summas 818.27 krooni. Sellega on kostja rikkunud lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgnetava rahasumma tasumist. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle hagiavalduses märgitud ulatuses.

3. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses sätestatud kui ka Lepinguga kokku lepitud intressimääras. Asjaolu, et kostja ei tasunud tähtaegselt talle osutatud teleteenuste eest, annab kinnitust, et kostja on viivitanud oma lepingulise rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivitusintressi (viivist). Hageja on arvestanud kostjale viivist Lepinguga kokkulepitud määras, st 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hageja arvestuse kohaselt on kostja olnud viivituses 938 päeva, mistõttu tema viivisvõlg hageja ees on 1116.84 krooni. Hageja on otsustanud nõuda kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid ainult 818.26 krooni ulatuses. Hageja on õigustatud valima, millises ulatuses ta viivist nõuab. Viivise suurust, määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik