3-06-192/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-192 Otsuse kuupäev 24.04.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ M kaebus Ravimiameti 09.12.2005 otsuse nr IN-2-13/2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 30.12. 2005 otsuse IN-2-3/2-2 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

07.04. 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ M, vastustaja Ravimiameti esindajad Resolutsioon Tunnistada Ravimiameti 09.12.2005 otsus nr IN-2-13/2 ja 30.12.2005 otsus nr IN -2-3/2-2 õigusvastaseks. Mõista Ravimiametilt välja 4000 krooni OÜ M kasuks õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ M esitas 17.11.2005 Ravimiametile taotluse ravimite väljaveoloa väljastamiseks Eestist Kanadasse. 09.12.2005 otsusega nr IN-2-13/2 peatas Ravimiamet OÜ M 17.11.2005 taotluse menetlemise kuni Tartu Ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni OÜ M erikaebuses Tartu Halduskohtu 07.11.2005 määruse peale (haldusasi nr 3-05-1031). Tartu Halduskohtu 07.11. 2005 määrus haldusasjas nr 3-05-1031 jõustus 15.12. 2005.

27.12.2005 esitas OÜ M Ravimiametile uue taotluse ravimite väljaveoloa väljastamiseks. 30.12.2005 peatas Ravimiamet OÜ M taotluse menetlemise kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-05-1031.

27.01.2006 esitas OÜ M halduskohtusse kaebuse Ravimiameti 09.12.2005 otsuse nr IN-2-

13/2 õigusvastaseks tunnistamiseks, 30.12.2005 otsuse nr IN-2-3/2-2 tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks võtta seisukoht OÜ M 27.12.2005 ravimite väljaveoloa taotluse suhtes.

01.03. 2006 esitas Ravimiamet halduskohtule taotluse lõpetada menetlus OÜ M kaebuses Ravimiameti kohustamiseks võtta seisukoht OÜ M 27.12. 2005 ravimite väljaveo taotluse suhtes. Tartu Halduskohus 09.03.2006 määrusega rahuldas taotluse ja lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 alusel.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud Ravimiameti otsused on põhjendamatud ja õigusvastased. Ravimiameti otsus peatada OÜ M 17. 11. 2005 ja 27.12. 2005 taotluste menetlemine kuni jõustunud kohtulahenditeni Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas 3-05/1031, rikub kaebaja õigusi. Ravimiamet on ravimiseaduse kohaldaja, kes peab lahendama kõik küsimused ise, mitte ootama mida ütleb kohus. Kaebaja on seisukohal, et ravimite sisseja väljaveolubade väljastamise otsustamisel ei ole menetluse peatamine üldse võimalik. Ravimite väljaveoks luba kas antakse või ei anta. Sisuliselt peatas ravimiamet kaebuse esitaja taotluse menetlemise põhjusel, et ta kartis teha ebaõiget otsust- Ravimiamet ei soovi ravimite väljaveolubasid välja anda, kuid ei ole kindel, kas tal on selleks õigus, ning peatas seetõttu OÜ M 17.11. 2005 ja 27.12. 2005 ravimite väljaveolubade taotluse menetluse. Ravimiseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab Ravimiamet otsustama ravimite väljaveoloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Seega on menetluse peatamise otsus taotleja suhtes raskemate tagajärgedega kui ravimite väljaveoloa andmisest keeldumise otsus. Seda põhjusel, et keeldumise otsuse tegemisel on taotlejale otsuse kättesaamisest alates selge, millistel põhjustel tema taotlus rahuldamata jäeti ning see võimaldab tal oma taotluses või tegevuses sisalduvaid puudusi kõrvaldada ja uut luba taotleda.

Vaidlustatud otsused ei vasta HMS-is sätestatud vorminõuetele ning on ilmselgelt õigusvastased. 17. 11. 2005 tehtud otsuses on ravimiamet viidanud haldusmenetluse peatamise õigusliku alusena üksnes HMS §-le 41 ning hea halduse põhimõttele. HMS § 41 kohaldamine on väljaveoloa taotluse väljastamisel mittekohaldatav, kuna see eeldab kas faktide väljaselgitamist või vajaduse oodata ära eelhaldusakti suhtes toimuva kohtumenetluse tulemust, mitte aga kohtulahendi ootamist või kartust teha vale otsus. Järelikult on Ravimiamet valesti tõlgendanud HMS § 41. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida konkreetselt pidas vastustaja silmas viidatud mõistega „hea halduse põhimõte“. Hea halduse põhimõtteid on mitmeid, mistõttu paljasõnaline viide „hea halduse põhimõttele“ ilma selle sisu täpsemalt selgitamata ei ole piisav täitmaks HMS §

56 lõikes 2 sätestatud põhjendamiskohustust.

30.12. 2005 otsuses on viidanud vastustaja üksnes vajadusele käituda heauskselt, samuti ökonoomselt, proportsionaalselt, eetiliselt, kohaselt ja mõistlikult. Otsuses puudub vähimgi viide mingisugusele õigusnormile ehk haldusakti õiguslikule alusele.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et 30.12. 2005 otsus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd taotluste menetlemise peatamisega on takistatud kaebuse esitaja poolt ravimite müük Kanadas asuvale lepingupartnerile. Vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale oluline kuna kaebaja soovib esitada Ravimiameti vastu kahju hüvitamise nõuet kaebaja taotluste menetlemise põhjendamatu ja õigusvastase peatamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaebuse esitaja OÜ M palub kohtul Ravimiameti 09.12.2005 otsus nr IN-2-13/2 õigusvastaseks tunnistada, 30.12.2005 otsus nr IN-2-3/2-2 tühistada, kohtukulud vastustajalt välja mõista.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja arvates on kohatud OÜ M kaebuses toodud oletused , et „ Ravimiamet keeldub seaduse kohaldamisest põhjusel, et ootab kohtu seisukohta“ ja „Ravimiamet kardab teha ebaõiget otsust.“

Ravimiamet on varem teinud otsuse, millega keeldus kaebajale ravimite väljaveo loa andmisest. Selle otsuse OÜ M vaidlustas – Tartu Halduskohtu haldusasi nr 3-05-1031, milles on tehtud 20. jaanuaril 2006 kohtuotsus, ning mis on ka jõustunud.

Vaidlustades Ravimiameti edaspidised keeldumise otsused, lõi OÜ M ise olukorra, kus ta taotles tema poolt tehtud toimingute ja Ravimiameti poolt vastu võetud otsuste kontrollimist ajal kui vaidlus ei olnud lahendatud.

Ravimiameti arvates oli kujunenud järgmine olukord: OÜ M esitas taotluse ravimite väljaveo saamiseks. Ravimiamet keeldus loa väljastamisest. OÜ M vaidlustas keeldumise kohtus. OÜ M taotles esialgse õiguskaitse menetluse korras loa väljastamist. Kohus jättis OÜ M taotluse rahuldamata. OÜ M jätkas samadele ravimitele samasisuliste taotluste esitamist.

Ravimiameti arvates on ravimite väljaveo loa andmise menetlus sisuline, mitte formaalne menetlus. Sisuliselt oli OÜ M taotlenud kohtulikku kontrolli sellele, kas nende poolt taotletud konkreetsete ravimite väljavedu taotluses toodud viisil on lubatav või mitte. Ravimiameti arvates ei ole mõistlik täpselt sama olukorda kümneid ja sadu kordi dubleerida – põhimõtteliselt on ju võimalik, et OÜ M esitab iga päev uue taotluse samade ravimite väljaveoks ja siis Ravimiamet vormistab keeldumise otsuseid. Kui ravimite väljaveo taotluse rahuldamata jätmise seaduslikkus on kohtumenetluses vaatluse all ning kohus ei kohusta Ravimiametit enne kohtuotsuse tegemist väljaveo luba andma, siis oleks otstarbekas kohtulik kontroll ära oodata ning tekkinud vaidlusküsimus sellele vastavalt lahendada.

Ravimiamet pakkus kaebuse esitajale aktiivselt võimalusi kokku leppida, esitades isegi kirjalikult tingimused, mille täitmisel Ravimiamet väljaveo loa väljastab. Kuid OÜ M ei ole olnud valmis midagi muutma ega ole ühtegi uut dokumenti või asjaolu esitanud. Sellest tulenevalt on ka Ravimiameti seisukoht sama.

Oluline on, et Ravimiamet keeldus esialgselt ravimite väljaveo loa andmisest, kuna kahtles, kas ravimite kvaliteet säilib, kui ravimeid vahepeal ebaseaduslikult käideldakse ning need ei jõua kunagi sinna, kuhu ravimid OÜ M taotluse kohaselt saadetakse. Oleks ülimalt vastuoluline ja arusaamatu, kui Ravimiamet OÜ M näiteks kümnenda taotluse oleks rahuldanud – asjaoludes ei olnud ju midagi muutunud. Ravimiamet oleks pidanud taotluse rahuldama vaid siis, kui kohus oleks teda selleks kohustanud. Seetõttu oligi lõputute keeldumiste asemel otstarbekas oodata ära kohtulahend.

Ravimiamet leiab, et heauskne käitumine eeldab, et pooled kuni vaidluse lahendamiseni ravimite väljaveo menetluse osas samme ei astu. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust, mis võimaldaks vastu võtta sisuliselt õige otsuse.

Selle peavad tagama printsiibid, mis on hea halduse aluseks: õigus erapooletusele, õigus küsimuse käsitlemisele mõistliku aja jooksul, õigus ärakuulamisele, õigus põhjendatud otsustustele.

OÜ M huvi kasumit teenida ei saa üles kaaluda igaühe ootust sellele, et Ravimiamet täidab oma kohustusi ning takistab võimalikku ravimite väärtarvitust või kuritarvitust. Samuti tuleb Ravimiametil riiki esindades käituda adekvaatse rahvusvahelise õiguse subjektina – kui Soome ravimiamet pöördub Eesti riigi poole sõnumiga, et Eestist toimub OÜ M poolt ravimite ebaseaduslik väljavedu, tuleb juhtumiga seotud asjaolusid uurida. Seega on OÜ M õiguste piiramine põhjendatud – oma õiguste teostamine ei saa kaasa tuua teiste isikute õiguste rikkumist (eriti suuremal määral).

Vastustaja palub jätta OÜ M kaebus Ravimiameti otsuse 09. detsembrist 2005 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 30. detsembri 2005 otsuse tühistamiseks rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

OÜ M kaebuse puhul vajab lahendamist küsimus, kas Ravimiametil on õigust peatada haldusmenetlust ravimite väljaveolubade andmise otsustamisel Ravimiseaduse (RS) § 24 alusel, ja kui on, siis millistel juhtudel.

2. Kaebuse esitaja on vaidlustanud kaks Ravimiameti haldusakti. Esimese, 09.12.2005 otsusega (tlk.16) peatas Ravimiamet OÜ M 17.11.2005 esitatud taotluse menetluse ravimite väljaveoloa saamiseks kuni Tartu Ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni OÜ M erikaebuses haldusasjas nr 3-499/05. Nimetatud otsuse vaidlustamise puhul taotleb kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist, põhjendatud huviks on siin kahju hüvitamise võimalik nõue. Teise, 30 .12.2005 otsusega (tlk.18) peatas Ravimiamet kaebaja nii 17.11.2005 kui ka 27.12.2005 esitatud väljaveolubade taotluste menetlemise kuni kohtulahendi, so kohtuotsuse jõustumiseni juba nimetatud haldusasjas nr 4-499/05. Ravimiameti 30.12.2005 otsuse puhul on kaebaja taotlenud selle otsuse tühistamist.

Seega on mõlemates vaidlustatud haldusaktides haldusmenetlus vastustaja poolt peatatud kohtulahendi saamiseni, kas selles lahendis vaadati läbi kaebust kohtumäärusele või kohtuotsusele, ei ole oluline.

3.Kaebuse esitaja on esitanud Ravimiametile 17.11.2005 ja 27.12.2005 taotlused ravimite väljaveoloa saamiseks. Ravimite väljaveoloa andmist kui üht ravimite käitlemise viisi reguleerib ravimiseadus (RS). RS § 3 lg 1 sätestab, et ravimite käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, apteegis valmistamine, sisseja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega.

RS § 24 lg 1 kohaselt otsustab Ravimiamet sisseja väljaveoloa ja kasutamisloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse ning teiste nõutavate andmete ja dokumentide temale esitamist. Mingeid teisi tähtaegu otsuse tegemiseks antud paragrahv või mõni teine paragrahv ravimiseaduses ei anna. Seega on seaduseandja kehtestanud, et Ravimiametil tuleb otsus ravimite väljaveoloa andmise suhtes teha kindla, seejuures üpris lühikese tähtaja jooksul. Tähtsust ei oma, kas Ravimiamet otsustab väljaveoloa anda või keeldub selle andmisest, igal juhul tuleb otsus teha 5 tööpäeva jooksul taotluse ning teiste nõutavate andmete ja dokumentide esitamist arvates.

Raviameti 30.12.2005 otsuses ei ole tehtud ühtegi viidet ühelegi seadusele, ei ravimiseadusele ega ka haldusmenetluse seadusele, mille alusel menetlus peatati. 09.12.2005 otsuses on ravimiamet viidanud HMS §-le 41. Ravimiamet on seejuures leidnud, et ökonoomsem, proportsionaalsem ning eetiliselt kohasem ja mõistlik oleks mitte lahendada OÜ M taotlusi ravimite väljaveo loa saamiseks enne, kui kohus vaidluses lahendi teeb.

4. RS § 1 lg 2 näeb ette, et ravimiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ravimiseaduse erisusi. Kuid ka haldusmenetluse seaduses ei ole sellist sätet, mis annaks haldusorganile õiguse alustatud haldusmenetlust peatada. Sellised alused haldusmenetluse seaduses puuduvad. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaega reguleerib HMS § 41, mis märgib, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Samas kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tulenevalt ravimiseaduse § 24 eripärast, ei ole HMS § 41 üldse selle sätte juures kohaldatav. RS § 24 lg 1 mõtte kohaselt tuleb otsus teha kindla tähtaja, so 5 tööpäeva jooksul taotluse ja nõutavate dokumentide saamisest arvates. Antud juhul ei ole loa andmise otsustamine olnud sõltuvuses taotlusele lisatavate dokumentide ja andmete mitteesitamisest. Seega olid kaebaja poolt kõik otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid esitatud, mis tähendas, et vastustajal oli võimalus ja kohustus otsus teha. Teises vaidluses tehtav kohtulahend ei ole selliseks dokumendiks või faktiliseks asjaoluks ega eelhaldusaktiks, mis saab olla otsuse tegemise edasilükkamise põhjuseks.

Õige on kaebuse esitaja väide, et seadus ei keela esitada ravimite väljaveoloa saamiseks taotlust juhul, kui analoogsete ravimite väljaveoloa taotlused on jäetud rahuldamata. Kas korduvate uute taotluste esitamine olukorras, kus taotleja on ise soovinud sellises vaidluses kohtulahendit, on mõistlik käitumine, on taotleja enda otsustada ja hinnata. Seejuures ei ole miski takistanud vastustajat teha iga taotuse puhul otsus ja jätta taotlus rahuldamata. Taotlusi rahuldades või rahuldamata jättes on taotlejal ka koheselt selge, miks selline otsus tehti, võimaldades edasisi toiminguid teha. Menetluse peatamine, seejuures teadmata selle kestvust, ei ole ökonoomsem, proportsionaalsem ega eetilisem kui iga taotluse puhul otsuse tegemine.

5. Tulenevalt eeltoodust tunnistab kohus Ravimiameti 09.12.2005 ja 30.12.2005 otsused õigusvastaseks. Ravimiameti 30.12.2005 otsuse osas on kaebaja taotlenud selle tühistamist. Nimetatud otsusega peatati haldusmenetlus kaebaja taotluste läbivaatamisel kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-499/05 (uus nr 3-05-1031). Kohtuotsus jõustus 30.jaanuaril 2006. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kuna kohtuotsus, mille jõustumiseni menetlus peatati, jõustus veebruaril 2006, siis lõppes selle kuupäevaga ka menetluse peatamise otsuse kehtivus. Kehtetud haldusakti ei ole võimalik tühistada, tühistada saab ainult haldusakti, mis on õigusvastane, kuid kehtiv.

Kuna kohtumenetluse ajal kaotas vaidlustatud 30.12.2005 otsus kehtivuse ning kaebuse esitaja jäi tühistamise taotluse juurde, mida enam teha ei saa, on kohtul võimalik 30.12.2005 otsus tunnistada ainult õigusvastaseks.

6.HKMS § 93 lg 3 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja on taotlenud antud asjas välja mõista kohtukulud summas 8850 krooni.

OÜ M taotles kohtule 27.01.2006 esitatud kaebuses lisaks Ravimiameti 09.12.2005 ja 30.12.2005 otsuste õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise ka Ravimiameti kohustamist võtta seisukoht kaebaja 27.12.2005 ravimite väljaveoloa taotluse suhtes. Seega oli kaebaja esitanud Ravimiameti vastu kolm taotlust. Kohtule esitatud kuludokumentide järgi oli Advokaadibüroo Ots ja Ko kaebajale osutanud õigusabi summas kokku 13 275 krooni. Kuna kaebaja kohustamistaotluse osas kaebusest loobus, lõpetas kohus selles osas 09.03.2005 menetluse. Menetluse lõpetamisel taotles kaebaja vastustajalt välja mõista 1/3 kantud kohtukuludest ehk summas 4425 krooni. Tartu Ringkonnakohtu määrusega 05.04.2006 luges kohus põhjendamatuks taotletud summa väljamõistmist. Ringkonnakohus mõistis Ravimiametilt kaebaja kasuks kaebuse osalisel rahuldamisel välja kohtukulud summas 2000 krooni. Kaebuse ülejäänud osa puhul taotleb kaebuse esitaja vastustajalt välja mõista 2/3 taotletud kogu kohtukulust 13275 krooni, ehk 8850 krooni. Nähtuvalt kohtule esitatud kohtukulude spetsifikatsioonist on tehtud töödeks olnud materjalidega tutvumine , asjaolude selgitamine, kaebuse koostamine, millele on kulunud 1,5 tundi, kaebuse lõpetamine 2 tundi ja kaebuse muutmine 0,5 tundi. Kõik nimetatud tööd on tehtud ajavahemikul 13.01. kuni 27.01.2006. Kaebuse kohtusse esitas OÜ M 27.01.2006. Seega on sisuliselt kaebuse, mis hõlmab kolme taotlust, koostamisele kulutatud kokku 7,5 tundi. Arvestades seda, et kaebaja on kaebuse kohaselt iga taotluse peale kulutanud võrdse aja ja ringkonnakohus leidis põhjendatud olevat menetluse lõpetamisel ühe taotluse puhul 2000 krooni väljamõistmist, peab kohus antud juhul mõistlikuks ja põhjendatuks kohaldada sama põhimõtet ning välja mõista Ravimiametilt antud kaebuse rahuldamisel kaebaja kasuks kohtukulusid 4000 krooni.

Eda Muts kohtunik