2-05-2031/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-2031

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-2031 Tsiviilasi OÜ Firewood hagi OÜ Varrik Veod vastu 114 994.41 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Firewood, rk 10695687, asukoht Vilina küla Jõgeva vald 48401 Jõgevamaa; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Ülikooli 8, 51003 Tartu); kostja OÜ Varrik Veod, rk 10770224, asukoht Nurme 27a, 50304 Tartu; kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Tiit Varrik; kostja lepinguline esindaja adv Matti Laarmaa, Advokaadibüroo Paul Varul, Vabaduse 2-5, 51004 Tartu. Kohtuistungi toimumise aeg 11. aprill 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON Juhundudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus

o t s u s t a s: 1. Jätta rahuldamata OÜ Firewood hagi OÜ Varrik Veod vastu 114 994.41 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. 2. Välja mõista osaühingult Firewood 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni õigusabi kulude katteks OÜ Varrik Veod kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud OÜ Firewood ostis 25.02.2005 OÜ-lt Varrik Veod veoauto Volvo FH 16 6x4 koos täishaagisega WECKMAN. Hageja tasus nimetatud sõiduki eest vastavalt esitatud arvele 613 600 krooni. Autoregistrikeskuses vormistati dokumendid ning sõiduk koos haagisega anti üle 01.03.2005. Käigukasti rikke tõttu viis hageja sõiduki rikke kindlakstegemiseks ja remontimiseks Volvo Eesti esindusse Volvo Estonia OÜ-sse. Tehtud remont läks maksma 114 994.41 krooni, Volvo Estonia OÜ esitatud arve 21.03.2005 on hageja tasunud.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja on seisukohal, et kuna ta teavitas kostjat sõiduki käigukasti purunemisest vahetult peale sõiduki üleandmist, kostja aga sellele ei reageerinud, oli hageja õigus ise korraldada sõiduki rikke remont. Volvo Estonia OÜ ekspertiisi kohaselt oli käigukasti purunemise põhjustanud siduri vaheplaadi liugpindade ebaõige regulatsioon, mille tulemusena sidur korralikult ei lahutanud. Kostja müüjana oleks mõistlikult võttes pidanud olema sõiduki müümisel teadlik käigukasti seisukorrast ja sellest objektiivselt teavitama ka sõiduki ostjat ehk hagejat. Kostja müüs hagejale katkise käigukastiga, so varjatud puudusega sõiduki. Hageja katsed asja kohtuväliselt lahendada ei ole andnud tulemusi. Hageja palub hagi rahuldada VÕS §-de 217 lg 1, 220 lg 1, 222 lg 1, 127 lg 1 ja 132 lg 3 alusel.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma esindaja kaudu esitatud kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista. Müüdud sõiduki käigukast ei purunenud, vaid käigukasti õli vahetusel tuli koos õliga käigukastist välja käigukasti lülituse fiksaatori kuul. See ei takista metsaveoautoga sõitmist ja käikude vahetamist, mida tõendab ka asjaolu, et sõidukiga sõideti remonditöökotta. Tegemist oli 10 aastat vana sõidukiga, mille spidomeetri näit müügi hetkel oli 800 000 km ning sellest tulenevalt on sõiduki kuluvate osade regulaarne vahetamine paratamatu. Hagejale on müügiläbirääkimiste ajal teatatud sõiduki puudustest: sidur ei tööta korralikult ja sellega peab olema ettevaatlik. Hageja ei ole ekspertiisi tellinud sõiduki tehnilise seisundi kindlakstegemiseks, kuigi oli puudusest teadlik. Seega hageja ostis teadlikult puudusega asja ning kostja remondi eest ei vastuta. Hageja ei ole informeerinud kostjat sõidukil olevast puudusest, vaid asus ise sõidukit remontima. See näitab, et hageja arvates oli vastutus sõidukil olevate puuduste eest hageja üle läinud. Üllatuseks oli hagejale aga remondi kõrge hind, mis sundiski teda pöörduma kostja poole nõudega remondikulud hüvitada. Tavapärane remont ja kulunud osade väljavahetus ei ole kasutatud auto ostmise puhul käsitletav kahjuna. Hageja ei saanud 10 aastat vana autot ostes eeldada, et sellel on uus käigukast, see ei saanud olla lepingu tingimuseks. Hagejal tuleb tõendada, et müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Alles siis saab arutleda selle üle, kas hageja saab nõuda kahju hüvitamist. Reeglina ei toimu kasutatud sõidukite hooldus ja remont esindustes, kuna see on, arvestades sõiduki väärtust, ebamõistlikult kulukas. Kostja on seisukohal, et müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele, puudustest oli hagejat teavitatud ning sõiduki hind vastas selle tehnilisele seisundile müümise ajal. Hageja ei ole nõude esitamisel järginud seaduses sätestatud korda. Ostja enda poolne puuduste kõrvaldamine võib toimuda alles siis, kui täitmisnõue on esitatud, on antud täiendav tähtaeg ning müüja ei ole ostja põhjendatud nõuet siiski täitnud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

3 Võlaõigusseaduse (VÕS) 11. peatükk reguleerib müügilepinguid. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 ja 2 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ….

Käesolevas vaidluses on poolteks juriidilised isikud. OÜ Firewood ostis sõiduki äriühingu jaoks ning soovis seda rakendada töö tegemisel Rootsis. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandusvõi kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust selle teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Nimetatud kahe tingimuse mittetäitmise korral ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, tulenevalt VÕS § 220 lg 3. VÕS § 221 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka eelnimetatud tingimuste mittetäitmise korral, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma müüdava asja puudustest, kuid ei avaldanud seda ostjale. VÕS § 222 lg 6 kohaselt ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Käesolevas vaidluses on oluline võtta seisukoht küsimuses, kas pooled leppisid kokku sõiduki Volvo FH 16 müümises koos sellel esineva puudusega. Kohus on seisukohal, et tunnistajate Aare Nukki ja Riho Mandri ütlustega on tõendatud, et kostja ostis sõiduki Volvo koos sellel esineva puudusega, milleks A. Nukki ütluse kohaselt oli: „tagurpidikäik ei läinud hästi sisse“ ja R. Mandri ütluse kohaselt oli: „auto loopis käiku välja“. See asjaolu ilmnes juba proovisõidu ajal, kuid hageja ei nõudnud auto tehnilise korrasoleku kontrollimist enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Seega ei olnud tegemist sellise varjatud puudusega, mida ei oleks olnud võimalik eelnevalt kindlaks teha. Juriidiliste isikute puhul loetakse nende töötajatele teadaolevad asjaolud juriidiliste isikute teadmiseks TsÜS § 133 lg 1 kohaselt. A. Nukk kostja/müüja autojuhina informeeris hageja/ostja esindajat probleemidest käigukastiga. Hageja töötaja R. Mandri oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist teadlik asjaolust, et „auto loopis käiku välja“. Asjas ei oma tähtsust see, kas või mida T. Varrik müüja esindajana midagi auto remontimise võimalusest arvas, sest tegemist oli hageja puhul majandusvõi kutsetegevuses sõiduki omandanud isikuga, seega oli hagejal kohustus ostetud asi viivitamatult üle vaadata, puudus (kui selles ei olnud kokku lepitud) kindlaks teha ning esitada kostjale teade puuduse kohta koos nõudega asi parandada või asendada.

Kohus on seisukohal, et nähtuvalt tunnistajate ütlustest ning hageja enda käitumisest pärast puuduse avastamist oli käigukasti mittekorrasolek sõiduki müümisel tingimuseks seatud ning seetõttu kostjal vastutus puudub. Hageja pidi sõiduki viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma, millest tulenevalt pidi ta ka kostjale viivitamatult teatama avastatud puudustest. Kui hageja oli seisukohal, et käigukasti rike ei olnud lepingus kokkulepitud puudus, siis pidi ta sellest kostjale teatama kohe pärast hageja töökojas sõiduki käigukasti avamist õlivahetuseks ning esitama ühtlasi nõude asja parandamiseks.

4 Selle asemel valis hageja töökoja, kuhu sõiduk remondiks viia ning hakkas uurima uue käigukasti hinda ning olemasoleva käigukasti remontimise võimalusi. Kohus tõlgendab seda samal moel nagu kostja: hageja tunnistas sellega oma kohustust käigukast ise remontida.

Kuid isegi kui asuda seisukohale, et hageja ostjana aktsepteeris siduri vale reguleerimise puudust ning oli nõus seda omal kulul remontima, kuid ei ole nõus aktsepteerima siduri valest reguleerimisest tekkinud puudust käigukastis, tuleb hagi jätta rahuldamata. Avastades puuduse ostetud sõiduki käigukastis oleks hageja pidanud kujundama kindla seisukoha: 1) tegemist on lepingus kokkuleppimata puudusega, mistõttu tuleb müüjale puudusest teatada ning nõuda asja parandamist või 2) tegemist on ostetud asja puudusega, millest hageja oli teadlik asja ostmisel ning mille remontimise kulu tuleb kanda hagejal. Käesolevas asjas on hageja asunud sõidukit remontima, milleks VÕS § 222 lg 6 kohaselt on puudusega asja ostnud isikul õigus alles siis, kui ta on õigustatult nõudnud asja parandamist ja müüja ei teinud seda temale antud tähtaja või mõistliku aja jooksul.

Samuti puudub mõistlik põhjendus, miks pidi 10 aastat vana sõiduki käigukasti remontima esinduses ja uute varuosadega, kui sellele oleks saanud tavalises remonditöökojas paigaldada poole odavamalt kasutatud käigukasti (müügipakkumine tl 44). Vaieldamatult asendati käigukasti remontimise ajal ka lihtsalt kulunud varuosi, mis ei olnud seotud käigukasti rikkiminekuga (arve koos selgitustega tl 8-12). Kui asuda seisukohale, et käigukasti rike ei olnud lepingus kokkulepitud puudus, hageja esitas viivitamatult nõude kostjale asja viimiseks lepingujärgsesse seisundisse ning kostja ei teinud seda temale antud tähtaja jooksul, siis oleks mõistlik ja põhjendatud remondikulu olnud ilmselt 41 300 krooni kasutatud käigukasti eest (tingimusel, et see käigukast ei oleks vanem kui sõiduk ise) pluss selle paigaldamise tasu.

Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus sellele poolele, kelle kasuks tehakse kohtuotsus, teiselt poolelt välja kõik mõistlikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab väljamõistetava õigusabikulu piirangu 5 % hagi rahuldamata jäetud osast, mis on käesolevas vaidluses 5750 krooni. Kostja esindaja adv M. Laarmaa on esitanud õigusabi kulude nõude summas 19 293 krooni. Kohus on seisukohal, et vastavalt kehtinud seadusele on võimalik hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja õigusabi kulude katteks 5750 krooni.

Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Kohtunik