Legislator Case Law & Legislation
2-05-9304/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.9304.15838 AI generated

2-05-9304/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-9304/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

2-05-9304

Legislator headnote

AI generated

2-05-9304/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-05-9304

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-9304

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.aprill 2006.a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-9304 Tsiviilasi OÜ hagi H.Pvastu 14393,70 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ hageja lepinguline esindaja S.E kostja H.P Kohtuistungi toimumise aeg 11.aprill 2006.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista H.Ppõhivõlgnevus 5196,85 krooni ja viivis (viivisintressid) 7196,85 krooni, kokku summas 12393,70 krooni OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta H.Pkanda.

4. Välja mõista H.Pmenetluskulud 1869,69 krooni OÜ kasuks. 5. Välja mõista H.Pmenetluskulu 134 krooni riigituludesse ning kanda see …arvelduskontole nr … märkides viitenumbriks … ja selgitusse kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ning nõude liigina „kohtukulu“.

6. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

2 Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda … arveldusarvele … (konto nr …) või … (konto nr …, viitenumbriga ….

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, jõustunud 01.01.2006.a) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

….a korraldavaks kohtuistungiks saatis hageja esindaja kohtule taotluse, milles ta jäi oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist.

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Sellest tulenevalt ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse viis, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlglikult nõuda. Nimetatud õigus kostjaga sõlmitud lepingust ei järeldu, leppetrahvi varjatud esitamisel ei ole nõude

3 rahuldamine võimalik. Seega jätab kohus leppetrahvi summas 2000 krooni kostjalt välja mõistmata.

Hagiavalduses on hageja viidanud …-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste peatükitükile VII, mille järgi kohustus kostja maksega viivitamise korral talle osutatud teenuste eest viivist tasuma. Viivist on hageja soovinud 7196,85 krooni ulatuses kostjalt välja mõista. Asjaolusid, mis võimaldaksid viivist vähenda, ei ole kostja esitanud ning viivise nõue kuulub rahuldamisele. Analoogilise seisukoha on ka Riigikohus võtnud (kohtuasi nr 3-2-1-41- 02).

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5196,85 krooni ja viivis 7196,85 krooni, kokku summas 12393,70 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. TsMS § 60 lg 1 teise lause kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 619,69 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1869,69 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 134 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Arne Kolnes Kohtunik