2-05-17879/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-17879/242

K O H T U O T S U S VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04. 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17879/242

Tsiviilasi PPS OÜ hagi OÜ E vastu 9577,20 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PPS OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX, lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal Kostja OÜ E, registrikood XXX asukoht XX, seaduslik esindaja A P Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt E9577,20 (üheksa tuhat viissada seitsekümmend seitse krooni ja 20 senti) krooni PPS OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt E kohtukulu 1178,86 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 86 senti) krooni PPS OÜ kasuks. Välja mõista OÜ-lt E menetluskulu 133,90(ükssada kolmkümmend kolm krooni ja 90 senti) riigituludesse.

Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-05-17879/242

Lk 2 (4) Hageja ja kostja sõlmisid 23.01.2002.a tööettevõtulepingu nr 262 ja 21.11.2002.a tööettevõtulepingu nr 356. Lepingu nr 262 objektiks oli XXX, Tallinn asuvates kostja kasutuses olevates ruumides prussaka –ja närilistõrje läbiviimine. Lepingu nr 356 objektiks oli XXX, Tallinn asuvates kostja kasutuses olevates ruumides prussaka –ja närilistõrje läbiviimine. Vastavalt lepingu nr 262 punktile 1.2 lepiti kokku kahjuritõrjetööde külastuse maksumuseks 580 krooni kuus, millele lisandus käibemaks kokku summas 684,40 krooni kuus. Vastavalt lepingu punktile 1.4 kohustus hageja teostama regulaarsete intervallidega 12 kahjuritõrje visiiti aastas, vajadusel sagedamini, vastavalt väljakutsele. Vastavalt lepingu punktile 1.7 koostati iga visiidi kohta inspektsiooniakt, mis allkirjastati hageja ja kostja poolt. Vastavalt lepingu punktile 2.1 kohustus kostja tasuma tehtud töö eest õigeaegselt ettenähtud summa hageja arveldusarvele. Hagi esitamise seisuga on hageja teostanud lepingu nr 262 alusel kahjuritõrjevisiiti, mille osas on koostatud kahepoolselt allkirjastatud inspektsiooniaktid, mille alusel esitas hageja kostjale arved, mida kostja ei ole tasunud. Lepingu nr 262 alusel on hageja esitanud kostjale viivisarve, kuigi viivisarvel on märgitud viivisemääraks 0,5% on tegemist seaduse alusel arvestatud viivisega, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe lepingulise viivise rakendamiseks. Vastavalt lepingu nr 356 punktile

1.2 lepiti kokku kahjuritõrjetööde külastuse maksumuseks 650 krooni esimesel kuul, millele lisandus käibemaks kokku summas 767 krooni kuus, edaspidi 450 krooni üle kuu, millele lisandus käibemaks, kokku 531 krooni korra eest. Hagi esitamise seisuga on hageja teostanud lepingu nr 356 alusel 8 kahjuritõrjevisiiti, mille osas on koostatud kahepoolselt allkirjastatud inspektsiooniaktid, mille alusel hageja esitas kostjale arved, mille kostja on jätnud tasumata. Kostja põhivõlgnevus on hageja ees 9038,80 krooni ja viivised summas 538,40 krooni. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 9577,20 krooni ja kohtukulud summas 2706 krooni. 09.02.2006.a vastuses kostja vastuväidetele teatab hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas lepingujärgseid teenuseid kostjale vastavalt lepingutele nr 262 ja nr

356. Kostja on esitanud vastuväited seoses lepingutes määratletud hinna, viivisearvestuse, tööde kvaliteedi ja lepingu nr 356 parandamisega peale selle sõlmimist. Hageja kinnitab, et lepingut nr 356 on hageja parandanud, muutnud lepingu numbris ühte numbrit (355 on parandatud 356), mis on seotud hageja ettevõttesisese lepingute tähistamise süsteemiga ega oma mingit mõju lepingus endas sätestatud lepingupoolte õigustele ja kohustustele. Lepingus nr 356 on hageja poolt eksimuse tõttu jäänud märkimata lepingu hinnale lisaks käibemaks. Lepingus nr 262 kui ka nr 356 on selgelt nähtav pooltevaheline praktika, mille kohaselt lisati töö hinnale käibemaks. Kostja ei ole eelnevalt esitanud pretensioone lepingu nr 356 alusel väljastatud arvete suhtes seoses käibemaksu lisamisega. Kostja väited ebakvaliteetsete tööde kohta on põhjendamatud, sest kostja on aktidega tööd vastu võtnud ning ei ole esitanud pretensioone tööde osas kui siis esimest korda 12.08.2004.a. Kostja rahulolematus teenusega langeb aega, kus kostjal oli tasumata hagejale 15 arvet ning hageja hinnangul oli kostja pretensioon põhjustatud hageja aktiviseerumisest võlgnetavate summade sissenõudmisel kostjalt. Hageja väidab, et kostja väide 29.07.2004.a lepingu ülesütlemise teatest on tõendamata. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja väited, mis on suunatud tööde teostamise ja teostamata jätmise perioodidele, kuivõrd hageja nõue on suunatud lepingu nr 262 alusel perioodil 24.03.03 kuni 28.06.04 väljastatud arvetele. Tööde teostamist nimetatud perioodil ei ole kostja vaidlustanud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et poolte vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal ei ole kahjuritõrje tulemusel kahjurid likvideeritud, millest teavitati korduvalt hagejat, kirjalik pretensioon esitati hagejale 12.08.2004.a, mille hageja jättis tähelepanuta. Hageja poolt oli väljastatud kostjale suvalised arved, mida kostja ei kavatsenud tasuda, kuna visiidid olid

2-05-17879/242

Lk 3 (4) jäänud tulemusteta. Kostja leiab, et tema pretensioonid hagejale 23.01.2002.a kuni 12.08.2004.a on põhjendatud, kuna hageja ei ole suutnud teenuse pakkujana muuta kostja objekte kahjuritevabaks. Hageja väide, et pooltevahelised läbirääkimised on olnud tulutud on vale, kuna kostja arvates mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Kostja väidab, et tööettevõtuleping nr 356 on teenuse osutaja poolt parandatud peale selle allkirjastamist ning hageja poolt esitatud arved ei vasta lepingule. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe lepingulise viivise rakendamiseks. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud leping kahjuritõrje korraldamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingus näidatud hind sisaldas käibemaksu, kas hageja on õigustatud nõudma viivist tasumata makselt ning selle üle, kas teenus on osutatud kvaliteetselt.

Kohtule esitatud lepingutest nr 262 ja 356 nähtub, et pooled leppisid kokku kahjuritõrje teenuse osutamises. Hageja on teenust osutanud ja kostja on töö vastuvõtnud, mille kohta on pooled koostanud ka kohtule esitatud aktid. Aktidest nähtub, et hageja on teostanud näriliste tõrjet 12.03.2003, 13.05.2003, 11.06.2003, 17.09.2003, 11.12.2003, 02.03.2004 ja 02.06.2004. Kostja esitas hagejale pretensiooni tööde kohta 12.08.2004.

VÕS § 641 lg 2 p1 järgi ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Käesoleval juhul on kokkulepitud omaduseks näriliste – ja prussakatõrje tegemine. Kohus järeldab, et lepingu p 3.1 järgi tuleb lugeda kvaliteetseks tööks sellist tegevust, mille tagajärjel kahjurite hulk väheneb. Samas on pooled kokku leppinud, et hageja teostab kahjurite tõrjeks 12 visiiti aastas ning vajadusel rohkemgi. Sellest võib järeldada, et ühekordne kahjurite täielik hävitamine ei ole võimalik ning kahjuritõrjega peab tegelema pidevalt. Seega ei saa töö puudusena käsitelda sellist olukorda, kus kahjureis ei suudeta täielikult hävitada.

VÕS § 644 lg 1 järgi on tellijal kohustus teavitada töövõtjat töö puudustest mõistliku aja jooksul. Tarbijalepingute puhul on selleks mõistlikuks ajaks määratud 2 kuud. Kohus leiab, et kaks kuud pärast viimast kahjurite tõrjet töö ebakvaliteetsuse teatamiseks ei ole mõistlik aeg. Kostja pidi oluliselt varem kui kahe kuu jooksul aru saama sellest, et kahjurid ei ole hävitatud. VÕS § 644 lg 3 järgi minetab tellija õiguse tugineda töö mittevastavusele, kui sellest mõistliku aja jooksul ei teatatud.

Kohus asub seisukohale, et kostja on minetanud oma õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna kostja esitas oma pretensiooni hilinenult.

Lepingu nr 356 järgi on pooled kokk leppinud lepingutasus 650,00 krooni kuus kolmel esimesel kuul + 18%. Järgmisele reale on kirjutatud „ Edaspidi 450.- üle kuu”. Kohus tõlgendab lepingut selliselt, et pooled on korrigeerinud üksnes töötasu suurust, mitte sätestanud, et käibemaks tasumisele ei kuulu.

2-05-17879/242

Lk 4 (4) VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. Seaduses sätestatud viivis on käsitletav õiguskaitsevahendina mitte leppetrahvi ning seetõttu ei ole vaja pooltevahelist kokkulepet seaduses sätestatud viivisemäära rakendamiseks. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 9577,20 krooni, millest põhivõlg on 9038,80 krooni ja viivised 538,40 krooni.

Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni ja hageja õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p1 alusel kogusummas 1178,86 krooni ja asja läbivaatamise kulu 133,90 krooni riigituludesse.

Kohtunik