3-05-1335/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Xsti Vabariigi nimel

Kohus:

Tallinna Halduskohus Kohtunik:

Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

21.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number: 3-05-1335

Haldusasi: X AS-i kaebus Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsuse nr 134-TK/E õigusvastaseks tunnistamise nõudes Kohtuistungi toimumise

aeg: 03.04.2006

Menetlusosalised: Kaebaja volitatud esindaja M.Kukke ning vastustaja volitatud esindajad M.Kasepalu ja T.Siig

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X AS-i kaebus. 2. Tunnistada Energiaturu Inspektsiooni 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E õigusvastaseks.

Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Asjaolud

MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu osutab oma liikmetele elektrija vXvarustuse tXnust Sillaotsa elamupiirkonnas Rebala külas, Jõelähtme vallas Harjumaal vastavalt 29.07.1999 X AS-i ettevõttega Jaotusvõrk sõlmitud liitumislepingule. Ühistu omas peakaitset 3x80 amprit (A). 2002.a. novembris esitas ühistu X AS-le taotluse tarbimisvõimsuse suurendamiseks 80A võrra (3x160A). Taotluse alusel sõlmisid ühistu ja X AS 28.11.2002 võrguühenduse kasutamise lepingu, mille alusel esitas X AS ühistule arve summas 189 980 krooni. Ühistu tasus arve nimetatud suuruses. 01.10.2003 pöördus ühistu Energiaturu Inspektsiooni (ETI) poole, et kontrollida X AS-i poolt nõutud lepingutasu õigsust.

2 09.10.2003 esitas ETI X AS-le järelepärimise 2002.a. novembris ühistule esitatud ja arve summas 189 980 krooni põhjendatuse kohta. 17.10.2003 kirjaga nr KT 610-3/18865 esitas X AS ETI-le tegelike kulude kalkulatsiooni sellele objektile. 29.10.2003 võttis ETI vastu otsuse nr 134-TK/E, millest nähtub, et 2002.a. tehti X AS-i poolt võrguühenduse kasutamise lepingu täitmiseks kulutusi 9 889.58 krooni. X AS-i varasemad kulutused antud liitumisobjekti rajamiseks olid 93 366.12 krooni. SXga oli X AS teinud põhjendatud kulutusi ühistu liitumisobjekti rajamiseks summas 103 255.70 krooni, mitte aga 189 980 krooni ulatuses. Otsuse nr 134-TK/E punktis 1 luges ETI Sillaotsa II Elektrija VXühistu 01.10.2003 kaebuse põhjendatuks. Otsuse punkti 2 kohaselt otsustas ETI mitte teha X AS-le seaduse rikkumisest tulenevat ettekirjutust põhjusel, et X AS esitas kaebuse menetluse käigus ise põhjendatud andmed liitumistasu arvestamiseks ning pooltevaheline koostöö jätkumine annab võimaluse tekkinud kahju hüvitamiseks kokkuleppel ja vabatahtlikult. Kaebaja ETI 29.10.2003 otsusele nr 134-TK/E tühistamiskaebust ei esitanud, kuna selles ei sisaldunud ettekirjutust X AS-le, samuti ei nähtunud otsusest, et liitumistasu valemipõhine arvutamine oleks ETI arvates õigusvastane. MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu esitas aga Tallinna Linnakohtule X AS-i vastu hagi 28.11.2002 võrguühenduse kasutamise lepingu osaliseks tühistamiseks eksimuse tõttu ja alusetult saadud liitumistasu tagastamise nõudes. 13.12.2005 tegi Tallinna Linnakohus otsuse, millega rahuldas Xlnimetatud nõude osas MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu hagi. Kohus leidis, et kuna X AS ei ole ETI 29.10.2003 otsust nr 134-TK/E vaidlustanud, siis ei ole X AS-i põhjendused, miks ETI otsus ei vasta õigusaktidele, vXnvad. X AS on esitanud linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning menetlus ringkonnakohtus on peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Kaebuse motiivid ja nõue

Kaebuse esitaja leiab, et tal on põhjendatud huvi ETI 29.10.2003 otsuse nr 134-TK/E õigusvastasuse kindlakstegemiseks nii seoses Xlpoolnimetatud tsiviilasja lahendamisega, kui ka silmas pidades kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse esitaja arvates on vaidlustatav otsus õigusevastane järgmistel põhjustel: Ajal, mil kaebuse esitaja ja MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu sõlmisid liitumislepingu, milles lepiti kokku ka liitumistasu suurus, kehtis energiaseaduse § 16 lg 2, mille järgi oli võrguettevõtjal õigus võtta põhjendatud liitumistasu. Sama seaduse § 16 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määrusega nr 241 kehtestatud „Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra“ § 10 lg 5 sätestas, et madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamisel arvestatakse liitumistasu liituja poolt soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena. Sama põhimõte on kirjas X AS-i jaotusvõrguga liitumise põhimõtete punktis 3.5.1. ning X AS arvutas MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu liitumistasu täpselt määruse ja sellega kooskõlas olevate põhimõtete kohaselt järgmiselt:

160A x 1400 kr/A – 80A x 800 kr/A = 160 000 krooni; lepingumenetlustasu 1000 krooni; käibemaks 28 980 krooni; Kokku 189 980 krooni.

3 ETI kontrollis X AS-i poolt Vabariigi Valitsuse määruse nr 241 täitmist, sh liitumistasusid põhjalikult 2003.a. I kvartalis. Vastavalt ETI 17.03.2003 ettekirjutuse nr 3 punktile 2 kohustus X AS viima müügikulude (liitumistasude arvestamise metoodikas tähistatud N) arvestamise metoodika ja põhimõtted kooskõlla Korra § 10 lõikega 1. MTÜ-le Sillaotsa II Elektrija VXühistu tagastati menetlustasu vahe 600 krooni, millele lisandus käibemaks 18%. Madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamise liitumistasu osas kindlaksmääratud piirkonnas ETI X AS-le ettekirjutust ei teinud. SXga tunnistas ETI X AS-i madalpingetarbija

tarbimisvõimsuse suurendamise

liitumistasu arvutusvalemi seadusekohaseks ja seaduserikkumisele viitav punkt vaidlustatavas ETI otsuses on kaebajale arusaamatu. Määrusega nr 241 kehtestatud Korra § 10 nägi ette, et liitumistasu arvestatakse selleks ettenähtud valemite alusel. Valemid ei olnud ühe liitumise põhised ja liitumistasu ei arvutatud selle liitumise tarbeks tehtavate kulude põhiselt, vaid õigusaktides sätestatud keskmistel kuludel põhineva valemi alusel. Praegu kehtiva elektrituruseaduse alusel kehtestatud võrguXskirja § 38 lubab samuti võrguettevõtjal kasutada liitumistasu arvestamiseks kindlaid keskmistel kuludel põhinevaid kulukomponente arvestavaid valemeid. SXga ei ole selles osas õiguslikku muudatust toimunud. X AS ja tema õigusjärglane OÜ Jaotusvõrk kohaldab samasugust valemit kõigi klientide suhtes, tagades sellega tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise. ETI ei ole teinud X AS-le ega OÜ-le Jaotusvõrk ettekirjutust lõpetada turuosalistega sõlmitavates lepingutes valemi kasutamine ning arvutada liitumistasu kalkulatsiooni alusel. Liitumise tulud ja kulud peavad kattuma majandusaasta kokkuvõttes ja mitte üksikjuhul.

Xltoodust lähtuvalt palub kaebuse esitaja tunnistada ETI 29.10.2003 otsus nr 134-TK/E õigusvastaseks.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja ei nõustu kaebusega järgmistel põhjustel:

ETI lahendas MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu 01.10.2003 kaebuse 1.juulist 2003.a. kehtima hakanud elektrituruseaduse (ElTS) § 99 lg 1 järgi ja tegi asja läbivaatamise kohta otsuse (ElTS § 99 lg 2). ETI pädevus liitumistasu ja –tingimuste muutmise tasude kontrollimiseks tulenes ElTS § 94 lg 1 punktist 9.

Kuna uue tarbimisvõimsuse hinnapakkumise summas 189 980 krooni oli X AS teinud 28.11.2002, siis juhindus ETI hinnangu andmisel pakkumise õiguspärasusele selle tegemise ajal kehtinud energiaseaduse (EnS) § 16 lõikest 2 ja lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määrusega nr 241 kehtestatud korra nõudeid arvestades. Otsuses on selle õiguslike alustena märgitud EnS § 16 lg 2 ja korra § 9 lg 1, mis mõlemad sätestavad, et võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu. X AS-i 17.10.2003 kirjaga nr KT 610-3/18865 saadud informatsiooni arvesse võttes leidis ETI põhjendatult, et X AS-i poolt esitatud hinnapakkumine ei tugine põhjendatud liitumistasule. MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu kaebust menetledes jõuti kokkuleppele selles, et X AS muudab ise esitatud hinnapakkumist, mis annab võimaluse kahju hüvitamiseks kokkuleppel ja vabatahtlikult. Otsuse peale kaebust ei esitatud. SXga oli ETI-l alust Xldada, et pooled nõustusid otsuses toodud seisukohtadega ning hinnapakkumises saavutatakse mõlemaid pooli rahuldav ja korra nõuetega kooskõlas olev tulemus.

4 Korra § 10 näebki ette, et liitumistasu arvestatakse valemite alusel. Selles osas vastustaja nõustub kaebuse esitajaga. Küsimus on selles, mille alusel kujunevad valemis kajastatud komponendid. Korra § 10 lg 1 määrab, et võrguettevõtja poolt kindlaks määratud piirkonnas (mXtrites mõõdetav kaugus olemasolevast võrgust) arvutatakse liitumistasu suurus P järgmise valemiga:

P = A x M+ N krooni, kus

A - liitumispunkti kaitsme faasivoolu suurus amprites; N - müügikulud ühe lepingu kohta kroonides, mille arvutamise aluseks on on ühe lepingu menetluseks kuluv tööaeg ja töökoha tunnimaksumus , mis sisaldab otseseid tööjõukulusid ja kaudseid haldusja tugitXnuste kulusid; M – liitumistasu määr kroonides faasivoolu ampri kohta.

Korra § 10 lõiked 2, 3 ja 4 annavad erinevad valemid komponendi M arvestamiseks. Vastustaja leiab, et antud juhul tuleb liitumistasu määra M arvutamise aluseks võtta kas korra § 10 lg 2 või lg 3. Vastustaja on seisukohal, et kuigi sisuliselt on tegemist kahe erineva võimalusega liitumistasu määra M arvutamiseks, peab tulemus liitumistasu M määramisel jääma samaks, sest tulemus põhineb tegelikel kulutustel. Sellisele järeldusele on jõudnud ka kaebuse esitaja ise oma 07.02.2003 kirjas JUH-22/202 liitumistasude põhjendatuse kohta. ETI aktseptXrib nimetatud kirja teise punkti viimases lõigus tehtud arvestust komponendi M suuruse väljatoomiseks korra § 10 lg 3 antud valemi kohaselt. Selle järgi leitud liitumistasu määr on 802 kr/A. ETI on teinud liitumistasu määra M arvestuse ka korra § 10 lõikes 2 toodud valemi järgi, saades liitumistasu määraks 800 kr/A, st sama määra kui lõikes 3 toodud valemi järgi. ETI arvestuse aluseks on võetud X AS-i poolt esitatud tegelikud andmed liitumiskulude kohta aastatest 2001-2005 koos tabelitega. Korra § 10 lg 5 järgi arvestatakse liitumistasu liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena. Liitumistasu määramisel oleks tulnud sXga lähtuda liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasu vahest. Liitumistasu määramisel oleks tulnud arvestada korra § 10 lõigetes 2 või 3 ettenähtud valemit kasutades põhjendatud kulukomponente. Korra § 9 lg 1 ja § 10 lg 5 koosmõjus oleks liitumistasu 800 kr/A tulnud aluseks võtta hinnapakkumise tegemisel ühistule. Liitumistasu suuruseks oleks kujunenud:

160A x 800 kr/A – 80A x 800 kr/A = 64 000 krooni.

Lepingu menetlustasu ja käibemaksu lisandumisega kujuneks tarbimisvõimsuse suurendamisega seotud liitumistasuks 76 700 krooni.

ETI ei pidanud MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu 28.11.2002 taotlusele peakaitsme suurendamiseks tehtud hinnapakkumist õigeks, leides, et sX on vastuolus EnS § 16 lõikega 2 ja Korra § 9 lõikega 1, sest ei põhine tegelikel kulutustel.

ETI ei pea samuti õigeks liitumistasu arvestamisel korra § 10 lg 5 järgi erineva väärtusega liitumistasu määrade kasutamist X AS-i poolt (liitumistasu määr 1400 kr/A, kui liituja

5 peakaitsme suurus on üle 100 ampri, ja 800 kr/A juhul, kui peakaitsme suurus on alla 100 ampri). Korra § 10 lg 5 sellist jagamist ette ei näe.

2003.a. I kvartalis kontrollis ETI X AS-s liitumistasude vastavust Korra §-des 10-12 esitatud metoodikale osas, mis käsitles madalpingevõrguga liitujatelt liitumistasude arvestamise aluseid. Kontroll ei hõlmanud Korra § 10 lg 5 mõttes tarbimisvõimsuse suurendamise Xst võetavat liitumistasu.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

1. Alates 01.07.2003 kehtiva elektrituruseaduse (ElTS) § 93 lg 1 kohaselt teostab Energiaturu Inspektsioon riiklikku järelevalvet elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle nimetatud seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. ElTS § 94 lõikes 1 sätestatud ETI ülesannete (p 9) kohaselt kontrollib ETI muuhulgas turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava elektrienergia hindu ning elektrienergia müügiga otseselt seotud tXnuste, mille osas tootja on turguvalitsevas seisundis, hindu, lähtudes ElTS § 75 lõikest 6. ElTS § 99 lõigete 1 ja 2 kohaselt saab turuosaline esitada ETI-le kaebuse teise elektrituru osalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ElTS või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Esitatud kaebuse vaatab ETI läbi ja tXb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul. SXga on Energiaturu Inspektsioon MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu kaebuse lahendamisel ja vaidlustatava otsuse tegemisel õigesti juhindunud elektrituruseaduse §-dest 93 lg 1, 94 lg 1 p 9 ja 99 lg 1 ja lg 2.

2. Vastavalt ElTS § 1 lg 4 kohaldatakse seaduses käsitletud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (HMS). ElTS § 99 lg 2 alusel tehtud ETI 29.10.2003 otsus nr 134- TK/E MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu kaebuse lahendamise kohta peab sXga vastama HMS-s sätestatud haldusakti nõuetele.

HMS § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kõnealune ETI otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuses on selle õiguslike alustena märgitud liitumistasu arvestamise ajal 2002.a. novembris kehtinud energiaseaduse (EnS) § 16 lg 2 ja EnS § 16 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määrusega nr 241 kehtestatud „Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra“ § 9 lg 1, mis mõlemad sätestavad, et võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu arvestamise kord on ära toodud nimetatud Korra 3.peatükis. Liitumistasu arvestamine madalpingevõrguga liitumisel toimub valemite alusel, mis on sätestatud Korra § 10 lõigetes 1- 4. Liitumistasu suurus madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamisel, millega oli tegemist MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu taotluse puhul, arvestatakse liitumistasu suurus vastavalt Korra § 10 lõikele 5. Nimetatud sätte kohaselt arvestatakse liitumistasu liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena.

6 Vastustaja on nõustunud kaebuse esitajaga selles, et liitumistasu suurus tuli arvutada Korra §-s 10 toodud valemite alusel ning et valemid liitumistasu arvestamiseks ei olnud ühe liitumise põhised, vaid valemis kajastatud komponendid pidid tulenema võrguettevõtja põhjendatud keskmistest kuludest.

3. Õige on kaebuse esitaja väide, et kaevatavas otsuses liitumistasu suuruse valemipõhine arvestus ei kajastu ja otsusest ei selgu, millise arvestuse alusel on ETI leidnud, et X AS on teinud põhjendatud kulutusi MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu liitumisobjekti rajamiseks summas 103 255.70 krooni, mitte aga 189 980 krooni ulatuses. Otsuses on viidatud vaid X AS-i 17.10.2003 kirjale nr KT 610-3/18865, millest nähtub, et 2002.a. tehti X AS-i poolt võrguühenduse kasutamise lepingu täitmiseks kulutusi 9 889.58 krooni ning X AS-i varasemad kulutused antud liitumisobjekti rajamiseks olid 93 366.12 krooni. Nimetatud summasid liites leidiski ETI, et X AS on teinud põhjendatud kulutusi ühistu liitumisobjekti rajamiseks summas 103 255.70 krooni. SXga põhineb otsuse motivatsioon liitumistasu suuruse põhjendatuse kohta X AS-i kirjal, millega viimane esitas ETI-le tegelike kulude kalkulatsiooni antud objektile (nii on otsuses ka märgitud). Liitumistasu suuruse Korras ettenähtud valemipõhist arvestust, mille aluseks ei ole ühe objekti liitumiseks tehtud tegelikud kulud, otsusest ei nähtu.

4. X AS-i 17.10.2003 kirjas nr KT 610-3/18865, millele ETI otsuses on osundatud, on ära toodud liitumistasu arvutusvalem vastavalt Korra § 10 lg 5, mille alusel on liitumistasu suuruseks saadud 189 980 krooni: 160A x 1400 kr/A – 80A x 800 kr/A = 160 000 krooni; lepingumenetlustasu 1000 krooni; käibemaks 18% 28980 krooni; Summa 189 980 krooni.

Vastavalt ETI 16.03.2003 ettekirjutuse nr 3 punktile 2 tagastas X AS MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistule lepingumenetlustasu vahe 600 krooni koos sellelt arvutatud käibemaksuga 18%.

Otsuses ei ole ETI nimetatud liitumistasu arvutusvalemit käsitlenud ega andnud sellele õiguslikku hinnangut.

Korra § 10 lg 5 järgi arvestatakse madalpingetarbija tarbimisvõimsuse suurendamisel liitumistasu liituja soovitud kaitsme faasivoolu suuruse ja olemasoleva kaitsme faasivoolu suuruse põhjal arvestatud liitumistasude vahena. Kohtumenetluse käigus on vastustaja leidnud, et X AS on tarbimisvõimsuse suurendamisel liitumistasu suuruse arvestamise valemis kasutanud põhjendamatut kulukomponenti M (liitumistasu määr kroonides faasivoolu ampri kohta) suurusega 1400 kr/A, kui liituja soovitud peakaitsme faasivoolu suurus on üle 100A (antud juhul 160A). Liitumistasu suuruse arvutamisel oleks tulnud aluseks võtta korra § 10 lõigetes 2 või 3 ettenähtud valemit kasutades arvutatud kulukomponent M põhjendatud suuruses 800 kr/A, ja vastavalt Korra § 9 lg 1 ja § 10 lg 5 koostoimele teha selle alusel hinnapakkumine ühistule. Kulukomponendi M erinevate suuruste (M1 ja M2) kasutamist EnS ega Korra § 10 lg 5 ette ei näe.

Vastustaja poolt Xltoodu alusel esitatud liitumistasu suuruseks oleks kujunenud:

160A x 800 kr/A – 80A x 800 kr/A = 64 000 krooni.

7 Lepingu menetlustasu ja käibemaksu lisandumisega kujuneks tarbimisvõimsuse suurendamisega seotud liitumistasuks 76 700 krooni. Nimetatud summa erineb oluliselt otsuses märgitud summast 103 255.70 krooni, mida ETI pidas põhjendatud liitumistasu suuruseks. Haldusakti ei saa tagasiulatuvalt hakata sisustama uute asjaoludega, mis on esitatud kohtuvaidluse käigus

Kaebaja väitel kohaldab ta tarbimisvõimsuse suurendamisel Korra § 10 lg 5alusel valemit, kus liitumistasu määr M on erinev sõltuvalt liituja peakaitsme faasivoolu suurusest (kas üle või alla 100A) kõigi klientide suhtes, tagades sellega tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise. ETI ei ole teinud X AS-le ega tema õigusjärglasele OÜ-le Jaotusvõrk ettekirjutust lõpetada turuosalistega sõlmitavates lepingutes sellise valemi kasutamine.

Vastustaja seletuse kohaselt ei ole ta teostanud X AS-s üldist kontrolli tarbimisvõimsuse suurendamise Xst võetava liitumistasu õigsuse üle Korra § 10 lg 5 mõttes.

Kohus leiab, et antud juhul teostas ETI vastavalt ElTS § 94 lg 1 p 9 ja § 99 lg 1 ja lg 2 konkrXtse juhtumi kontrolli X AS-i poolt liitumistasu arvestamise õigsuse üle Korra § 10 lõikes 5 sätestatud alusel. SXga on arusaamatu, miks on ETI jätnud X AS-i 17.10.2003 kirjas nr KT 610-3/18865 äratoodud liitumistasu arvutamise valemi oma 29.10.2003 otsuses nr 134-KT/E tähelepanuta ega andnud sellele õiguslikku hinnangut, kui ta leidis, et nimetatud valemis kasutatud komponendid ei ole kooskõlas kehtiva Korraga, ega teinud X AS-le vastavat ettekirjutust nende kooskõlla viimiseks (seda enam, et ETI oma väite kohaselt ei olnud ta varem liitumistasude arvestamise õigsust Korra § 10 lg 5 alusel kontrollinud).

Kohus leiab, et ETI 29.10.2003 otsus nr 134-KT/E kui haldusakt ei ole selge ega üheselt mõistetav ning on sXtõttu vastuolus HMS § 55 lõikes 1 sätestatud haldusaktile esitatavate nõuetega. Haldusaktis on küll ära toodud selle õiguslikud alused, kuid selle õiguslik ja faktiline põhjendus ei võimalda sisuliselt kontrollida haldusakti õigsust. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on motivXrimata haldusaktiga, mis on õigusvastane.

Seadusest ei tulene haldusorgani kohustust õigusvastaseks tunnistatud haldusakt tühistada, kehtetuks tunnistada või välja anda uus haldusakt, kuid olenevalt vajadusest võtta seisukoht tema pädevusse kuuluva küsimuse lahendamiseks on võimalik uue haldusakti väljaandmine.

5. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi vaidlustatava otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna otsuse p 2 sisaldab otsest viidet kaebaja poolsele EnS ja selle alusel kehtestatud Korra rikkumisele ning sellest tulenevale kahjude hüvitamise kohustusele. Otsusest aga ei selgu, milliseid õigusaktide sätteid on kaebuse esitaja liitumistasu arvestamisel rikkunud ning milles seisneb tema poolt tekitatud kahju. MTÜ Sillaotsa II Elektrija VXühistu on esitanud X AS-i vastu haginõude alusetult saadud liitumistasu summas 86 721.30 krooni väljamõistmiseks, mille Tallinna Linnakohus oma 13.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/23-4013/04 ka rahuldas. Otsuse tegemisel ei lugenud kohus vXnvaks kaebaja väiteid, et tegelikult vastas nende liitumistasu arvestus täpselt Korra § 10 lõikele 5. SXjuures tugines kohus otseselt ETI 29.10.2003 otsusele nr 134-KT/E, mille resolutsioonist nähtub kaebaja poolne rikkumine, mille Xst ei tehtud ettekirjutust vaid põhjusel, et järelevalveorgan Xldas kahju hüvitamist kokkuleppel ja vabatahtlikult. Kaebaja on kohtuotsuse vaidlustanud ning apellatsioonimenetlus on peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Xltoodu alusel leiab kohus, et X AS-i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8

Sirje Tromp kohtunik