3-06-126/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-126

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprillil 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-126 Haldusasi M.A. kaebus Audiitorkogu juhatuse 14.12.2005.a. otsuse tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja M.A., esindaja adv.Silja Elunurm Vastustaja Audiitorkogu juhatus Esindajad Toomas Vapper, Toomas Pikamäe Asja läbivaatamise kuupäev

04. aprillil 2006 RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HkMS § 26 lg 1 punkt 6). Mõista M.A.lt Audiitorkogu kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 10 178 krooni ( HKMS § 93 lg 1, § 87 lg2)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele või kuulutamisele järgnevast päevast arvates kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD

Audiitorkogu juhatus algatas audiitor M.A. suhtes ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal distsiplinaarasja. 09.11.2005.a. toimus Audiitorkogu juhatuses M.A. ärakuulamine ja järelevalve küsimuse arutamine.

Audiitorkogu juhatus asus 09.11.2005.a. seisukohale, et kinnitust on leidnud distsiplinaarsüüteo toimepanemine auditeerimiskeeskirja § 1 ja § 7 nõuete rikkumise läbi, kuivõrd M.A. on rikkunud eeskirja § 7 lg 1 sätestatud täieliku sõltumatuse nõuet. 14.12.2005.a. võttis Audiitorkogu juhatus vastu otsuse ja karistas M.A. distsiplinaarkorras märkusega audiitortegevuse seaduse § 2 lg 4 ning auditeerimiseeskirja §-de 1 ja 7 olulise mittejärgimise eest.

KAEBUSE MOTIIVID

M.A. leiab kohtule esitatud kaebuses, et tema tegevuses ei ole esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning tema karistamine distsiplinaarkorras märkusega ei olnud kooskõlas audiitortegevust korraldavate õigusaktidega ning haldusmenetluse nõuetega. Audiitorkogu juhatuse otsus ei ole HMS § 54 tähenduses õiguspärane. Kaebuse esitaja väitel ei ole Audiitorkogu juhatus teostanud põhikirja p 84 ja HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust. Audiitorkogu juhatus ei ole kordagi käsitlenud süüteo raskuse küsimust ega andnud hinnangut audiitori eelnevale käitumisele.

Distsiplinaarvastutusele võtmine on isiku õigusi piirava iseloomuga haldustoiming, mistõttu peavad selle põhjused olema äärmiselt veenvad.Haldusakti adressaadil peaks olema haldusakti pinnalt võimalik mõista, millistest kaalutlustest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Vaidlustatud otsuses ja sellele eelnenud toimingutes on haldusorgan toonud välja asjaolud, mis võivad olla käsitletavad sõltumatuse nõude rikkumisena, samas ei ole analüüsitud, kuidas need asjaolud kvalifitseeruvad audiitori õigusvastaseks käitumiseks. Otsusest jääb ebaselgeks, mille tõttu on hinnatud kaebajale süüks pandud tegusid nii raskeks rikkumiseks, et on vaja kohaldada distsiplinaarvastutust.Haldusaktis on välja toomata kaalutluse alused ja rikutud on diskretsioonireegleid, eiratud on Audiitorkogu põhikirja p 84 on kehtestatud distsiplinaarmenetluse kriteeriume .

Tegemist on puudusega, mis ei võimalda teostada kontrolli kaalutlusotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse ja diskretsioonireeglite järgimise üle. Kaebuse väitel ei vasta distsiplinaarkaristus proportsionaalsuse nõudele. 09.11.2005.a. protokollist nähtuvalt pandi Audiitorkogu juhatuses hääletusele kaks otsuseprojekti, samas kaalutluse teostamise asjaolud ei nähtu 09.11.2005.a. protokollist ega ka vaidlustatud haldusaktist. Auditeerimiskeeskirja § 7 lg 2 tulenevalt peab täieliku sõltumatuse rikkumise tuvastamiseks esinema piisav põhjus.Viidatud sättes on toodud välja olukorrad, mille puhul eeldatakse piisava põhjuse esinemist.

Kaebajale süüks arvatavatest tegudest ükski ei vasta identselt viidatud näidisloetelule, seega ei saa neid olukordi ka automaatselt käsitleda auditeerimiseeskirja rikkumistena. Kuna antud juhul ei ole motiveeritud otsust, on ebaselge meetme proportsionaalsus. Varasemalt ei ole audiitortegevuse praktikas taolisi olukordi sõltumatuse nõude rikkumisena käsitletud. Haldusõiguse üldpõhimõtetest ja karistusõiguse olemusest johtuvalt peab suutma iga normiadressaat hinnata, et isiku konkreetne tegu võib kaasa tuua vastutuse. Kui Audiitorkogu juhatus tõlgendab sõltumatuse nõude rikkumist varasemast mõnes osas rangemalt, oleks proportsionaalne, et kõigepealt juhitaks Audiitorkogu liikmete tähelepanu vastavate põhimõtete muutumisele.

Kaebaja väitel AS Linandell tütarühingu AS Infortar tütarühingu Tallink Grupp AS-s pearaamatupidajaks olemist ei saa samastada AS-ga Linandell töösuhtes olemisega ja nimetatud isiku palgal olemisega auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 tähenduses. Osundatud sättest tulenevalt on sõltumatuse garantii rikkumise esinemiseks ainult suhteliselt otsest ja selget mõju omavad õiguslikud olukorradnäiteks otsest rahalist seost tekitavad suhted, otsesed töösuhted või otsene rahaline sõltuvus.Eeskirjas on töösuhete puhul silmas peetud otsest töösuhet töölepingu seaduse tähenduses, millele viitab palga maksmise tingimus isikutevahelises suhtes,samuti § 7 lg 2 p 2, mille kohaselt isik ei tohi olla kliendi töötaja.

M.A. ei oma osalust OÜ-s Linandell, samuti ei ole ta selle juhtorgani liige ega töötaja.

Audiitorkogu ei ole motiveerinud, millisel õiguslikul alusel saab Tallink Grupp AS ja M.A. vahelise töösuhte üle kanda töösuhteks OÜ Linandell ja M.A. vahel. Kaebaja märgib, et OÜ-l Linandell kui kaudsel osanikul puudub igapäevane juhtimispädevus Tallink Grupp AS- s.Töölepingute sõlmimine on äriühingu juhatuse pädevuses.Äriühingu aktsionäridel korralduste andmise pädevus siinkohal puudub. Samuti leiab kaebaja, et AS Linandell tütarühingus osaluse omamine samaaegselt AS-ga Linandell ei ole vaadeldav ühises koostööprojektis osalemisena auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p1 tähenduses. Auditeerimiskeeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt ei ole lubatud rahalised seosed kliendi ja audiitori vahel, kusjuures eeskiri sätestab, mida võidakse pidada rahaliseks seoseks. Eeskirjas toodud keeldudega tuleb sisustada ka koostööprojektis osalemise sisu.See peab toimuma kooskõlastatud tegevusena omavaheliste tihedate suhete kaudu, mis on suunatud ühiselt tulu teenimisele.Tegemist peab olema ühise projektiga ning äriühingu võrdsustamine koostööprojektiga ei ole kooskõlas äriõiguses sätestatud definitsioonidega ja õigusinstituutidega . M.A. osalusel AS-s Infortar puuduvad tunnused, mille alusel võiks väita M.A. võimalikku mõju AS Infortar juhtimisele. Ka leiab kaebaja, et OÜ Linandell juhtorganite liikmete ja Tallink Grupp AS juhtorganite liikmete kattumine ei ole vaadeldav sõltumatuse riivena. Sellekohased viited on paljasõnalised, auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 vastav koosseis puudub. Juhtorganite liikmete kattumine iseenesest ei tähenda alluvussuhete olemasolu audiitori ja teatud juhtorgani liikmete vahel, vaid arvestada tuleb konkreetse juhtorgani pädevust ja selle ülesandeid äriseadustiku kontekstis. Eeskirja § 7 lg 2 kontekstis tuleb rõhutada piisava aluse kriteeriumi. § 7 lg 2 p 3 sätestatud alusega – isiklikud ja peresuhted on eeskirjas täpsustatud, et audiitor peab olema auditeerimisel kindel, et isiklikud või peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Hinnangu andmise pädevus on antud audiitorile.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Audiitorkogu juhatus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja väitel rikkus kaebaja OÜ Linandell 2003/04 majandusaasta aruande auditeerimisega audiitori sõltumatuse kohustust. Asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest järelduvalt kontrollis E. P. vahetult ning oma õe ja K. J. abil ühelt poolt OÜ Linandell tegevust ja omas teiselt poolt vahetult ning oma õe ja kaastöötaja K. J. kaasabil ning äriühingute OÜ Linandell ja AS Infortar kaudu olulist mõju AS Tallink Grupp tegevusele, sealhulgas töötajatega töölepingute sõlmimisele, muutmisele ja lõpetamisele ning tasustamisotsustele. Samuti järeldub faktilistest asjaoludest, et M.A.l olid AS Infortar aktsinärina OÜ-ga Linandell ühised majanduslikud huvid.Audiitortegevuse seaduse §-st 37, mis sätestab audiitori kutsetegevuse alused, nähtub, et audiitor ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd kliendi soovidest, kuivõrd seadusest ja selle alusel kehtestatud normidest. Auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 kohaselt peab audiitor säilitama suhetes kliendiga täieliku sõltumatuse.Viidatud eeskirja § 7 lg 2 sätestab näidisloetelu olukordadest, mille puhul on alus väita, et audiitor ei ole sõltumatu. Seega on tegemist mitteammendava loeteluga ning näidisolukordade laiendav tõlgendamine auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 toodud täieliku sõltumatuse nõude rakendamise tagamiseks põhjendatud. Audiitori täielik sõltumatus nõuab nii audiitori mõtteviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust. Kaebaja kitsendav lähenemine piisavale alusele auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 kontekstis ei ole kooskõlas eelkirjeldatud sätte kui terviku mõttega. Nõue audiitori sõltumatusele on kehtestatud avalikkuse huvides, mistõttu audiitori sõltumatuse puudumise ja ametialaste seoste olemasolu hindamisel auditeerimiseeskirja § 7 lg

2 p 2 mõttes tuleb lähtuda kliendi ja audiitori vaheliste suhete tegelikust sisust, ehk sellest, kas klient suudab audiitorit mõjutada või mitte. Seetõttu on ebaõiged kaebuse väited, justnagu tuleks töösuhet auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 mõttes mõista kui otsest töösuhet auditeeritava isikuga töölepingu seaduse tähenduses või justnagu puuduks E.P.l võimalus M.A. mõjutamiseks seetõttu, et E.P. on üksnes AS Tallink Grupp juhatuse liige ega saa OÜ Linandell nõukogu liikmena anda korraldusi M.A.le kui audiitorile, sest igapäevases majandustegevuses esindab äriühingut juhatus.Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta OÜ Linandell ja AS Tallink Grupp juhtorganite liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted, mis võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust ning seavad kahtluse alla tema sõltumatuse.Seega oli põhjendatud väita, et M.A., töötades OÜ Linandell auditeerimise ajal AS Tallink Grupp pearaamatupidajana, mis oli sel ajal OÜ Linandell juhataja ja nõukogu liikmete poolt oluliselt mõjutatav, rikkus OÜ Linandell auditeerimisega auditeerimiseeskirjas § 7 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud sõltumatusekohustust.

Auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 1 sätestatud rahalise seose olemasolu kinnitava olukorra all tuleb mõista igasugust ühist tegutsemist sõltumata õiguslikust vormist, mille eesmärgiks on ühine tulu teenimine. Aktasionäride ühine huvi väljendub kasvõi selles, et eelduslikult on kõik aktsionärid huvitatud äriühingu headest majandustulemustest, et äriühing maksaks aktsipnärile dividendi või et aktsionäril oleks võimalus temale kuuluv osalus kasumlikult võõrandada. Nii M.A.l kui OÜ-l Linandell on osalused AS-s Infortar, mistõttu on põhjendatud väita, et M.A. on rikkunud sõltumatusekohustust ka auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 1 mõttes.

Audiitorkogu juhatus võttis M.A.le karistuse määramisel arvesse tema poolt toime pandud süüteo raskust ja tema eelnevat käitumist, määrates kaebajale kõige kergema Audiitorkogu põhikirjast tulenevalt võimalikest määratavatest karistustest.Väited kaalutlusõiguse rikkumise kohta on paljasõnalised ja otsitud. Põhjendamatu on väide, et M.A. ei mõista, miks tema tegevus on kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteoks. Audiitorkogu juhatus on analüüsinud , kas M.A. tegevuses on distsiplinaarsüütegu või mitte ja leidis, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga.

Kui audiitori tegevuses on distsiplinaarsüütegu, puudub võimalus kaaluda, kas võtta audiitor vastutusele või mitte, vaid tuleb kohaldada seadust. Väide vastuolust M.A. tegevuses distsiplinaarsüüteo tuvastamise ja varasema audiitortegevuse praktika vahel on paljasõnaline, samuti ei ole viide 1994-99 Audiitortegevuse Nõukogu praktikale asjakohane.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Auditeerimisseaduse( AudS) § 4 lg 1 kohaselt on audiitorkogu seadusega loodud avalikõiguslik juriidiline isik, kelle pädevuses AudS § 6 punktist 3 tulenevalt on ka järelevalve teostamine audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle.Audiitorkogu üheks organiks AudS § 7 tulenevalt on juhatus. AudS § 13 punkti 10 kohaselt teostab juhatus järelevalvet audiitorkogu liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle.AudS §

44 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet audiitori tegevuse üle audiitorkogu juhatus. AudS § 45 lg

1 sätestab, et audiitortegevuse seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on audiitorkogu juhatusel õigus võtta audiitor distsiplinaarvastutusele. Ülalviidatud sätetest tulenevalt oli Audiitorkogu juhatuse vaidlustatud otsus vastu võetud selleks pädeva organi poolt.Kohus märgib ka, et menetlusosalistel puudub vaidlus audiitorkogu juhatuse pädevuse üle audiitorile distsiplinaarkaristuse määramiseks.

2.AudS § 45 lg 4 kohaselt sätetatakse distsiplinaarasja menetlus, distsiplinaarkaristuse kohaldamise ja vaidlustamise kord audiitorkogu põhikirjas.Audiitorkogu 13.02.2001.a.

üldkoosolekul kinnitatud põhikirja VI alajaotuse sätted reguleerivad distsiplinaarvastutuse küsimusi. Audiitorkogu juhatuse poolt läbi viidav distsiplinaarmenetlus on haldusmenetluseks haldusmenetluse seaduse ( HMS) tähenduses, mille läbiviimisel tuleb AudS § 1 lg 3 tulenevalt lähtuda HMS sätteist, arvestades AudS erisusi. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et audiitorkogu peab oma tegevuses, antud juhul järelevalve funktsiooni täitmisel lähtuma haldusmenetluse nõudeist. Seega peavad ka järelvalve tulemusena tehtud otsused vastama HMS sätestatud nõuetele. Audiitorkogu juhatuse protokolliline otsus on vaadeldav haldusaktina.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Audiitorkogu põhikirja p 75 kohaselt algatab distsiplinaarasja juhatus otsusega. Otsuses märgitakse, mis annab alust arvata, et audiitor on toime pannud distsiplinaarsüüteo.Juhatus korraldab distsiplinaarsüüteo kohta tõendite kogumise ja selgituste võtmise. Selgituse võtmine audiitorilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.Põhikirja p 80 kohaselt teeb juhatus kogutud materjalide alusel otsuse, millega võtab audiitori distsiplinaarvastutusele või lõpetab asja menetluse.AudS § 45 lg 2 sätestab sama paragrahvi lg 1 ettenähtud rikkumiste eest määratavad distsiplinaarkaristused ,Audiitorkogu põhikirja p 84 kohaselt arvestatakse distsiplinaarvastutusele võtmisel süüteo raskust, selle asjaolusid, samuti audiitori eelnevat käitumist. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

Ülalviidatud põhikirja punktist 80 tulenevalt on audiitorkogu juhatusel distsiplinaarsüüteo tunnustega tegevuse kohta asjas tähtsust omavate kõigi asjaolude väljaselgitamiseks kogutud tõendite alusel õigus ja kohustus otsustada, kas on tegemist distsiplinaarsüüteoga - audiitortegevuse seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega või saab kõigi väljaselgitatud asjaolude pinnalt väita, et rikkumist ei olnud. AudS § 45 lg 1 sätestab Audiitorkogu juhatuse pädevuse, mitte diskretsiooniõiguse.

Seega, kui kui audiitori tegevuses on tuvastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine , on audiitorkogu juhatusel seadusest tulenev kohustus audiitori distsiplinaarvastutusele võtmiseks.Käesoleval juhul on Audiitorkogu juhatus esitanud 14.12.2005.a. otsuses viitega 09.11.2005.a. otsusele põhjendused, miks Audiitorkogu juhatus jõudis järeldusele M.A. poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olles tuvastanud süüteo toimepanemise audiitori poolt ja esitanud otsuses sellekohased põhjendused, ei pidanud Audiitorkogu juhatus asuma põhjendama, miks ta ei tee otsust distsiplinaarasja lõpetamise kohta.

Distsiplinaarvastutusele võtmise eesmärgiks on audiitorile tema süülise käitumise korral karistuse määramine. Audiitorkogu põhikirja p 84 tulenevalt on distsiplinaarkaristuse määramine audiitorkogu juhatuse diskretsiooniline otsustus. AudS-st ja põhikirja p 84 sätestatust tuleneb juhatuse kohustus seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda süüteo raskust, selle asjaolusid, samuti audiitori eelnevat käitumist.Ehkki vaidlustatud otsuses , mis omakorda viitab audiitorkogu juhatuse 09.11.2005.a. istungi protokollile nr 15 ei ole toodud põhjendusi, miks auditeerimiseeskirja § 1 ja § 7 rikkumise eest on otsustatud p 84 sätestatut arvestades kohaldada distsiplinaarkaristusena märkust, leiab kohus, et nimetatu ei anna alust väita distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasust .

Kaalutluste puudumist karistuse valikul ja seeläbi karistuse võimalikku mittevastavust süüteo raskusele, toimepanemise asjaoludele ning eelnevale käitmisele oleks kohtu arvates põhjendatud väita juhul, kui kohaldatavaks karistuseks ei oleks seaduses sätestatud võimalikest karistustest kergeim nagu antud juhul. Eespooltoodust tulenevalt puudub alus väita, et Audiitorkogu juhatus , karistades M.A.t võimalikest kergeima karistusega – märkusega, ei ole arvestanud põhikirja p 84 tooduga. Seega on M.A.le kergeima karistusliigi valikul arvestatud süüteo raskusega, toimepanemise asjaoludega ja eelneva käitumisega.

3.Kaebuses on väidetud , et distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli õigusvastane ka seetõttu, et kaebuse esitaja ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et tema käitumist võidakse hinnata rikkumisena, mis toob kaasa distsiplinaarvastutusele võtmise. Asjaolu, et varasemalt ei ole Audiitorkogu poolt analoogilistele probleemidele tähelepanu juhitud, ei võimalda järeldada, et audiitor ei pidanud olema teadlik audiitorile esitatavatest nõuetest. Kaebuse väide , mille kohaselt varasemas praktikas ei ole taolisi olukordi hinnatud sõltumatuse nõude rikkumisena, on paljasõnaline ning ei anna alust pidada kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarvastutusele võtmist ebaproportsionaalseks või ebavõrdseks kohtlemiseks. Tuleb nõustuda vastustaja esiletooduga, et aastatel 1994-1999, millisele perioodile kui Audiitortegevuse Nõukogu liikmeksoleku ajale viitab kaebaja, ei reguleerinud audiitortegevust M.A. poolt rikutud AudS ja audiitortegevuse eeskiri. Kohus leiab, et karistuse määramisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

Kaevatav otsus on põhjendatud määral, mis võimaldab kohtul ja võimaldas ka kaebajal kontrollida, miks ja millisel alusel see anti. Kuigi kaebuses väidetakse, et M.A.l ei olnud otsusest võimalik mõista, miks asjaolud, mis võivad olla käsitletavad sõltumatuse nõude rikkumisena, on käesoleval juhul hinnatavad õigusvastase käitumisena , s.t. arusaamatuks jäävad süüks pandavad asjaolud, järeldub kohtule esitatud kaebusest ja M.A. poolt Audiitorkogu juhatusele 28.11.2005.a. saadetud elektronkirjast, et kaebuse esitaja mõistis, milliseid asjaolusid temale süüks pannakse, s.o. miks tema käitumist hinnati distsiplinaarsüüteona.

4. Audiitorkogu juhatus on leidnud, et M.A. pani toime AudS § 2 lg 4 ning Auditeerimiseeskirja §-de 1 ja 7 olulise mittejärgimise. AudS § 2 lg 5 tuleneva volitusnormi alusel rahandusministri 15.06.2000.a. määrusega nr 50 kinnitatud auditeerimiseeskirja § 1 kohaselt peab audiitor osutama oma teenuseid kooskõlas käesoleva eeskirja ja rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni standarditega( tehnilised eeskirjad). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et audiitor peab täpselt ja hoolikalt järgima kliendi soove või tööandja juhiseid, kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega. Auditeerimiseeskirja § 7 käsitleb audiitori sõltumatust ning sätestab, et suhetes kliendiga peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse ( lg 1). AudS § 37 sätestab audiitori kutsetegevuse alused ning näeb ette, et audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu ning juhindub üksnes seadusest, auditeerimiseeskirjast, kutse-eetika nõuetest ning audiitorkogu organite otsustest ja soovitustest. Poolte vahel ei ole vaidlust faktilistes asjaoludes, mille pinnalt on Audiitorkogu juhatus teinud oma järeldused sõltumatuse kohustuse rikkumisest, seda on kinnitanud juhatusele ka M.A. oma eespoolnimetatud kirjalikus pöördumises. Kaebuse esitajale on süüks pandud , et OÜ Linandell 2003/2004 majandusaasta aruande auditeerimisega rikkus ta audiitori sõltumatuse kohustust. Kohus peab põhjendatuks Audiitorkogu juhatuse otsuses toodud seisukohta, et kaebaja ei ole mõistnud sõltumatuse nõude olemust. Kaebuse väited, mis lähtuvad sellest, et sõltumatuse mõjutatavusele hinnangu andmise pädevus kuulub audiitorile ning seovad sõltumatuse riive piisava aluse ja faktiliste tagajärgedega või selliste tagajärgede saabumise ohu suurusega, on ekslikud, kuivõrd arvestamata on jäetud oluline asjaolu – nimelt –audiitor ei pea olema, vaid ka näima sõltumatu. Kohus nõustub siinkohal vastustaja kirjalikes seletustes toodud põhjendustega, mille kohaselt audiitori täielik sõltumatus auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 mõistes nõuab nii audiitori mõtlemisviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust, mistõttu Audiitorkogu juhatus on tuvastatud faktilisi asjaolusid põhjendatult hinnanud mõlemast aspektist.

5.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga auditeerimiseeskirja § 7 lõikes 2 toodud loetelu mitteammendavusest. Sellele viitab juba sätte sõnastus, mille kohaselt on samas sättes toodud olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita audiitori sõltumatust. Seega võivad audiitori sõltumatusele viidata ka sättes loetlemata olukorrad ning põhjendatud on vastustaja väide auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 nimetatud täieliku sõltumatuse nõude rakendamise tagamiseks loetelus toodud olukordade, arvestades sealjuures täieliku sõltumatuse nõudes sisalduvate tasanditega, laiendava tõlgendamise lubatavusest. Põhjendatud on vastustaja argument, mille kohaselt nõue audiitori sõltumatusele on kehtestatud avalikkuse huvides. AudS § 2 lg 4 kohaselt on auditeerimine raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Auditeerimiseeskirja § 11 lg 3 rõhutab:“ Olgugi, et audiitori on valinud kliendi omanikud, peab audiitor oma tegevuses ja otsustes arvestama ka kõigi teiste infokasutajate vajadustega ning huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi raamatupidamisaruannetele tuginedes ja kes eeldavad, et auditeeritudf raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit õigesti ja õiglaselt.“ Sama paragrahvi lg

1 kohaselt tõstab audiitori hinnang finatsinformatsiooni usaldatavust, § 19 lg 1 kohaselt nimetatakse audiitor äriühingutele vastavalt „Äriseadustikule“, et saada sõltumatu eksperdi objektiivne hinnang. Siinjuures tuleb märkida ka äriregistri ühte tunnust, milleks on avalikkus . Järelikult tuleb sõltumatuse nõude järgimise hindamiseks silmas pidada mitte ainult mõtlemisviisi sõltumatust, vaid koos näilise sõltumatusega tuleb arvestada mitte ainult nende suhtete vormilist külge, vaid ka tegelikku sisu. Auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 toob ametialaste seoste puhul olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema , esilekui audiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda ( kahe aasta jooksul; juhatuse liikme puhul viie aasta jooksul) kliendi juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või tema palgal.

Viidatud sättest ei saa eespooltoodut arvestades teha ühest järeldust , et sõltumatuse nõude rikkumisena saab mõista vaid otsest töösuhet auditeeritava isikuga ning Audiitorkogu juhatuse järeldused on seetõttu vastuolus auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 . Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult rõhutanud, et sõltumatuse eri tahkude ning avalik-õiguslikku iseloomu arvestades on oluline kindlaks teha, kas audiitori ja kliendi vahel on sisuliselt sellised suhted, kus klient saab audiitorit mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse väited mille kohaselt M.A. ei ole tööalastes suhetes OÜ-ga Linandell ning OÜ-l Linandell puudub igapäevane juhtimispädevus Tallink Grupp AS-s, samuti kaebuse viide töölepingute sõlmimise kuuluvusest juhatuse pädevusse ja aktsionäridel korralduste andmise pädevuse puudumisest ei lükka ümber Audiitorkogu juhatuse järeldusi sõltumatusekohustuse rikkumisest M.A. poolt sellega, et töötades OÜ Linandell auditeerimise ajal AS Tallink Grupp pearaamatupidajana, oli viimatinimetatu sel ajal OÜ Linandell juhataja ja nõukogu liikmete poolt oluliselt mõjutatav.Audiitorkogu juhatus on esitanud otsuses faktilised asjaolud ja on nende asjaolude pinnalt põhjendatult leidnud, et OÜ Linandell ja AS Tallink Grupp juhatuse ja nõukogu liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust ning seavad kahtluse alla tema sõltumatuse.Seega oli põhjendatud otsustus M.A. poolt auditeerimiseeskirjas § 7 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud sõltumatusekohustuse rikkumisest.

6.Auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt on sõltumatusenõude rikkumisena hinnatav rahaliste seoste olemasolu audiitori ja kliendi vahel. Toodud mitteammendavas loetelus on muu hulgas nimetatud ühe sellise viisina kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine. Asjas on tuvastatud, et audiitor M.A.l, samuti ka tema poolt auditeeritud OÜ-l Linandell on osalused AS-s Infortar. Vaatamata M.A. osaluse suurusele AS-s Infortar tuleb tõdeda temal OÜ-ga Linandell ühiste huvide olemasolu aktsionäridena. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks korrata eespooltoodud põhjendusi seonduvalt sõltumatusenõudega, mis ei piirdu ainult mõtteviisi sõltumatusega ning mille puhul ei saa lugeda teisejärguliseks avalikkuse huve, samuti loetelu mitteammenduvust ja suhete tegeliku sisu tähendust ning nõustub neil põhjendustel Audiitorkogu juhatuse järeldusega ühises tulu taotlevas projektis osalemise tõlgendusega , mille kohaselt oluline on ühine tegutsemine ühise tulu teenimise eesmärgil, mida sama äriühingu aktsionäride puhul tuleb eeldada.

HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti tühistamist üksnes menetlusvõi vormivigade tõttu, kui need ei avaldanud mõju asja otsustamisele. Kohus on asja arutamise käigus leidnud, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning on sellisele järeldusele jõudmiseks arvestanud muu hulgas ka kohtuliku arutamise käigus ja eelmenetluses antud seletusi, mis aitasid kõrvaldada motivatsiooni puudusi.

7.HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Audiitorkogu taotleb kantud kohtukulu , mis seisneb õigusabikulus, väljamõistmist kaebuse esitajalt summas 20 355 krooni ning on esitanud kohtule õigusabikulude nimekirja, advokaadibüroo Ots & Co arve nr 20013623 koos spetsifikatsiooniga ning Hansapanga kinnituse Audiitorkogu poolt ülalmärgitud arve tasumist advokaadibüroole Ots & Co . HKMS § 87 lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, arvestades asja mahu ja keerukust ning õigusabile kulutatud aega 11,5 tundi, mille hulka ei ole arvestatud kohtuistungil osalemise aega, et õigusabile kulutatud aeg ei ole ülemäärane.Samas tunnistasu 1500 krooni on pigem kõrgem kui keskmine tunnitasu õigusteenuse osutamisel . Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, kas Audiitorkogu juhatusel oli põhjendatud õigusteenuse ostmine õigusabi osutamiseks vaidluses Audiitorkogu juhatuse päevusse kuuluva küsimuse õiguspärasuse/vastasuse üle . Kohtu hinnangul tuleks kaaluda õigusabikulude põhjendatuse üle tervikuna antud juhul siis, kui kaebuse esitaja oleks kohtusse pöördunud esindaja vahenduseta. Puudub mõistlik põhjus väita, et Audiitorkogu juhatuse poolt oli ülemäärane oma õiguste efektiivseks kaitseks kohtumenetluses kasutada kvalifitseeritud õigusteenust olukorras, kus kaebuse esitaja pöördus kohtusse ja osales menetluses advokaadi kaudu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Audiitorkogu juhatus peaks olema võimeline andma selgitusi enda poolt vastu võetud otsuste kohta ja oskama esitada vastavaid põhjendusi. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on vastustaja kasuks kohtukulude väljamõistmine pooles ulatuses, s.o. summas 10 178 krooni.

Lea Kuuse kohtunik