3-04-234/3 · Tallinna Ringkonnakohus

3-04-234 1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-234 Haldusasi Kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 27.07.2004 kirjas nr 15.3-09/26653-1 väljendatud keeldumise erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamisest siseriigis tühistamiseks, ameti kohustamiseks tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks ning Kodakondsusja Migratsiooniameti 17.08.2004 lahkumisettekirjutuse nr 1006389847 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.10.2005 otsus nr 3-2034/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Kodakondsusja Migratsiooniameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – S.D. Vastustaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-2034/2004 osas, millega halduskohus kohustas Kodakondsusja Migratsiooniametit võtma kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Teha selles osas uus otsus, millega jätta S.D. kaebus vastavas osas rahuldamata. Rahuldada Kodakondsusja Migratsiooniameti apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel

3-04-234 2(7) päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Vene Föderatsiooni kodanik S.D., elukohaga Sankt Peterburgis, saabus Eestisse mitmekordse viisa EST0512052 alusel 03.12.2003. Viisa, kehtivusajaga 15.08.2003- 14.08.2004 kohaselt oli lubatud Eestis viibimise aeg 90 päeva. Viisaga lubatud viibimisaja lõppemisel S.D. Eestist ei lahkunud. 15.07.2004 esitas ta Kodakondsusja Migratsiooniametile sooviavalduse erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamiseks siseriigis.

27.07.2005 kirjaga nr 15.3-09/26653-1 teatas amet sooviavalduse rahuldamata jätmisest. Kirjas märgiti, et sooviavalduses nimetatud asjaolud (avaldaja ema on kõrges vanuses, halva tervisega ning vajab kõrvalist abi) ei ole mõjuvad põhjused elamisloa taotluse mitteesitamiseks Eesti Vabariigi välisesinduses. Kaebajal on kehtiv reisidokument Vene Föderatsiooni passi näol ja tal on võimalik esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses Sankt Peterburgis.

Kodakondsusja Migratsiooniameti 17.08.2004 ettekirjutusega nr 1006389847 kohustati S.D.t Eestist lahkuma hiljemalt 23.08.2004.

2. 13.08.2004 esitas S.D. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Kodakondsusja Migratsiooniametile ettekirjutuse tegemist tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks ning 19.08.2004 esitatud teises kaebuses (kaebused liidetud halduskohtu 19.08.2004 määrusega ühte menetlusse) taotles S.D. 17.08.2004 lahkumisettekirjutuse tühistamist. Kaebaja väitis, et keeldumine siseriigis elamisloa taotlemise lubamisest ei ole piisavalt põhjendatud ning vormistatud seadusele vastavalt. Kodakondsusja Migratsiooniameti ei ole arvestanud asjaoluga, et S.D. peab püsivalt hooldama oma Eestis Narvas elavat ema ning seetõttu ei ole tal võimalik Eestist lahkuda ja minna elamisluba taotlema Eesti välisesindusesse. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja oma ema tervislikku seisundit, samuti väitis, et kaebaja Narvas elav vend reaalselt ema eest ei hoolitseks. 17.08.2004 ettekirjutus oli kaebaja väitel õigusvastane seetõttu, et selle tegemisel pole kaalutud kaebaja perekonnaellu sekkumise põhjendatust.

Kodakondsusja Migratsiooniamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamise sooviavalduse rahuldamiseks peab olema põhjus, mille esinemine välistab isikul elamisloa taotluse esitamise välisesindusele, ent selliste asjaolude esinemist ei ole S.D. tõendanud. Kaebuse esitaja emal on alaline elamisluba ning talle on tagatud toimetulekuks sotsiaalsed garantiid. Seetõttu ei ole ema tervislik seisund välisesinduse kaudu elamisloa taotlemise objektiivseks takistuseks. Perekondlikud sidemed, mida tuleb hinnata elamisloa andmisel, ei oma tähtsust sooviavalduse põhjendatuse hindamisel. Riigis pikaajaliselt ebaseaduslikult viibiva välismaalasena on kaebaja rikkunud välismaalasele pandud õigusi ja kohustusi, mis on negatiivne riigi õiguskorrale ja riigile tervikuna.

3. Tallinna Halduskohtu 05.10.2005 otsusega haldusasjas nr 3-2034/2004 rahuldati S.D. kaebus osaliselt, kohustades Kodakondsusja Migratsiooniametit tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, ent jättes

3-04-234 3(7) rahuldamata Eestist lahkumise ettekirjutuse tühistamise nõude. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S.D.l puudus tähtajalise elamisloa erandina siseriigis esitamise lubamise soovivavalduse esitamisel seaduslik alus Eestis viibimiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajal oli viisa kehtivusaja lõppemisest möödunud enam kui 7 päeva ning S.D.le seadustamisettekirjutuse tegemiseks puudus alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lõikest 1 tulenevalt ei olnud vastustajal lahkumisettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigust, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et ettekirjutuse tegemisel oleks tulnud kaaluda kaebuse esitaja perekonnaelu ja ettekirjutuse täitmisega kaasnevaid ebamugavusi. Seega oli lahkumisettekirjutus tehtud õiguspäraselt. 2) Kodakondsusja Migratsiooniameti 27.07.2004 vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid kirjaliku teatega, mis sisaldab keeldumise põhjendusi, ning keeldumise vorm on nõuetekohane, vastates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg-le 7. 3) Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” (Kord) § 10 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, otse Kodakondsusja Migratsiooniametile võivad taotluse esitada välismaalaste seaduse (VMS) § 111 lg-s 2 nimetatud välismaalased. Kaebuse esitaja viimatinimetatud isikute ringi ei kuulu. Korra § 11 lg 1 kohaselt võib Kodakondsusja Migratsiooniametis tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on amet selleks erandina loa andnud, tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Ainuüksi perekonnaliikme haigus ei ole üldjuhul eelnimetatud mõjuvaks põhjuseks, eriti olukorras, kus samas riigis elab teisi hoolitsemiskohustusega pereliikmeid. Samas tuleb antud juhul erandi võimaldamisel hinnata, kas kaebaja poolt kodakondsusjärgses riigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ja selle menetlemise ajal oleks kaebaja tütrel olnud võimalik vanaema eest hoolitseda, kas kaebaja Narvas elav vend võis reaalselt täita hoolitsemiskohustust ning kas ja milline riigi abi oleks tagatud kaebaja emale. Otsustuse proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kaebajale valmistaks lahkumine eaka ja haige ema juurest hingelist piina ning et kaebaja ema tuleks vajaliku hoolitsuse tagamiseks viia tõenäoliselt vanadekodusse. Kaebaja seletuse ning kaebaja ema poolt Kodakondsusja Migratsiooniametile saadetud kirjaga on tuvastatud, et kaebaja vend oma ema eest ei hoolitseks, ning tema abistamiseks kohustamiseks puudub ka võimalus. Samuti puudus kaebaja tütrel, kes kasvatas sooviavalduse esitamise ajal alla aastast last, võimalus asuda elama Narva, et vanaema hooldada. Arvestada tuleb ka seda, et elamisloa taotluse menetlemine on piisavalt pikaajaline. Eeltoodud asjaoludel saab lugeda kaebaja poolt esile toodud põhjuse mõjuvaks. Kaebajale ja kolmandale isikule (kaebaja emale) tekkivate tagajärgedega võrreldes oleks ebaproportsionaalne nõuda kaebajalt tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti välisesinduses ning Korra § 11 lg 1 sõnastusest tulenevalt peab see võimaldama inimväärikust arvestades teha õiglane ja õige otsus. Kodakondsusja Migratsiooniamet oleks saanud uurimispõhimõttest lähtudes esitatud dokumentides toodud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavate tõendite esitamist nõuda või neid ise koguda.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES

3-04-234 4(7) 4. Kodakondsusja Migratsiooniameti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses põhjendused on järgmised: 1) Halduskohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt leitakse selles, et lahkumisettekirjutus oli õiguspärane ning S.D. peab Eestist lahkuma, ent teiselt poolt nähakse mõjuva põhjusena elamisloa taotluse esitamiseks Eestist lahkumise võimatust. 2) Halduskohtu poolt tõenditele antud hinnang on meelevaldne. Apellant toob välja, et Korra § 11 lõike 4 kohaselt hindab Kodakondsusja Migratsiooniamet sooviavalduse põhjendatust sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Kodakondsusja Migratsiooniamet on jätkuvalt seisukohal, et S.D.l puudub mõjuv põhjus erandina elamisloa taotlemiseks siseriigis. Pole tõendatud, et Narva linna hoolekandesüsteem ei võimaldaks tema emale vajalikku hooldust, samuti ei ole leidnud kinnitust, et S.D. vend ei abistaks ema põhiseaduse § 27 tähenduses. Elamisloa taotluse esitamine välisesindusele ei ole seatud sõltuvusse viibimiskoha ja lähedaste sugulaste olemasolust välisriigis, samuti ka asjaolust, et isik peab selleks Eestist lahkuma. Elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei ole käsitatavad subjektiivsete õiguste rikkumisena, nagu leidis Riigikohus 04.05.2001 otsuses nr 3-3-1-21-01. 3) Halduskohus on eiranud VMS § 111 lõike 2 eesmärki, milleks on vältida olukorda, kus välismaalane saabub riiki viisa alusel ja jääb ebaseaduslikult riiki sooviga siia elama asuda. Olukord, kus välismaalane viibib riigis elamisloa taotluse läbivaatamise ajal, on õigusvastane ning see raskendab ka elamisloa taotluse rahuldamata jätmist, kuivõrd sellega kaasneks isiku riigist lahkuma kohustamine. Siseriigis elamisloa taotlemine saab olla põhjendatud üksnes juhul kui isikul tõepoolest ei ole võimalik elamisluba välisesindusest taotleda (nt Eesti on olnud isiku püsiv asukohariik, isiku päritoluriigis puudub välisesindus jne).

5. S.D. kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. S.D. leidis, et halduskohtu otsus ei ole vastuoluline, sest lahkumisettekirjutuse tegemine ja elamisloa taotluse menetlusse võtmine toimuvad eraldi teineteisest sõltumatutes menetlustes ning mõjuval põhjusel lükatakse ka lahkumisettekirjutuse sundtäitmist edasi. S.D. toob välja, et tema ema O.G. vajab haiguse tõttu kestvat abi ja hooldamist ning kuivõrd peale S.D. ei saa keegi teine vajalikku abi osutada, ei ole S.D.l võimalik Venemaale sõita, samuti puuduvad tal Venemaal elamistingimused, mistõttu ei saa ta ema Venemaale kaasa võtta. Seetõttu puudub kaebajal mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Elamisloa taotluse vastuvõtmisest keeldumisel kaob kaebajal võimalus legaliseerida oma viibimine Eestis ja sellega sekkutakse ebaproportsionaalselt tema perekonnaellu. Kaebaja ei nõustu apellandi seisukohaga VMS § 111 lõike 2 eesmärgi osas ning märgib, et pole selge, miks saavad siseriigis elamisloa taotluse esitada Eesti kodaniku abikaasa ja lapsed või eestlased ja nende pereliikmed, aga Eestis alaliselt elava välismaalase perekonnaliikmed mitte. Kui VMS § 111 eesmärk on selline, nagu apellant selle leiab olevat, siis on tegemist põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega, sest puudub mõistlik põhjus vältida Eestis alaliselt elavate välismaalaste perekonnaliikmete elamisloa taotlemist siseriigis. Pole mõistetav, miks peaks esitama elamisloa taotluse välisesindusele, kui taotluse menetlemisega tegeleb Kodakondsusja Migratsiooniamet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus eeskätt selle üle, kas S.D.le tuleks VMS § 111 lg 2 p 6 alusel võimaldada erandkorras siseriigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamist. Vaidlus puudub selles, et S.D. ei kuulu VMS § 111 lg-s 2 sisalduva ammendava loetelu muudes

3-04-234 5(7) punktides nimetatud isikute hulka, kellel on õigus elamisloa taotluse esitamiseks otse Kodakondsusja Migratsiooniametile.

7. Kaebaja väidetest ilmnev seisukoht, et teda on kodakondsuse või rahvuse tõttu koheldud ebavõrdselt VMS § 111 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud isikutega, on ebaõige juba seetõttu, et VMS § 111 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud erandid puudutavad vastavalt eestlast, eestlase abikaasat või alaealist last ja Eesti kodaniku abikaasat või alaealist last, ent S.D. ei ole O.G. alaealine laps, ammugi abikaasa. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et arusaamatuks jääb, miks saavad siseriigis elamisloa taotluse esitada Eesti kodaniku abikaasa ja lapsed või eestlased ja nende pereliikmed, aga Eestis alaliselt elava välismaalase perekonnaliikmed mitte.

Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel tuvastada üksnes, kas S.D.le erandi tegemine elamisloa taotlemisel VMS § 111 lg 2 p 6 alusel oli põhjendatud.

8. VMS § 111 lg 2 p 6 sätestab, et Kodakondsusja Migratsiooniametist võib tähtajalist elamisluba taotleda „välismaalane, kellele on Kodakondsusja Migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses”. Määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused” igakordsel sisustamisel tuleb arvestada nii asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistustena, kui ka siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki.

9. VMS § 111 lg-s 2 toodud siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise õigust omavate isikute ühisteks tunnusteks on üldreeglina viibimine Eestis seaduslikul alusel ja/või suur tõenäosus, et tähtajalise elamisloa taotlus kuulub rahuldamisele. Sellest saab järeldada, et nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Kui ebaseaduslikult Eestis viibiv isik peab elamisluba taotlema Eesti välisesinduse kaudu, ei oma ta faktilisi eeliseid õiguskuulekate välismaalaste ees, kelle puhul viibimisaluse saamine eelneb riiki sisenemisele.

Eeltoodust järeldub, et VMS § 111 lg 2 p-s 6 sätestatud erandit on kohane võimaldada isikutele, keda iseloomustavad asjaolud (elamisloa saamise tõenäosus ja taotluse esitamise ajal riigis viibimise seaduslikkus) sarnanevad teistele selles lõikes loetletud juhtudele ning kelle puhul oleks välisesinduse kaudu elamisloa taotlemine seotud niisuguste takistustega, mille tõttu kujuneks elamisloa taotlemine tõenäoliselt riigist ajutiseks kuid eriti koormavate tagajärgedega eemalviibimiseks. Sealjuures peaks ka elamisloa taotleja püüdma oma tsiviilõiguslikke või sotsiaalset laadi kohustusi täita viisil, mis ei takistaks elamisloa taotlemist ettenähtud üldkorras. Elamisloa siseriigis taotlemise võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks.

10. Vaidlus puudub selles, et S.D.l puudus 15.07.2004, mil ta esitas Kodakondsusja Migratsiooniametile sooviavalduse erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamiseks siseriigis, Eestis viibimiseks seaduslik alus.

11. S.D.l on elukoht Sankt Peterburgis, kus asub ka Eesti välisesindus, mille kaudu on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba Eestis. Sankt Peterburg asub suhteliselt lähedal linnale, mis on S.D. ütlustest ilmnevalt tema viibimiskohaks Eestis (Narva). Need asjaolud

3-04-234 6(7) muudavad isiku elamisloa taotlemise välisesinduse kaudu suhteliselt vähe kulutusi ja aega nõudvaks.

12. Käesoleval juhul ei saa väita, et S.D. taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks kuuluks kõiki teadaolevaid eeldusi arvestades suure tõenäosusega rahuldamisele. VMS §-st 123, mis reguleerib elamisloa andmist välismaalase asumiseks Eestis elava lähedase juurde, ilmneb põhimõte, et elamisluba antakse eeskätt hooldust vajavale isikule elama asumiseks teda hooldava isiku juurde.

13. S.D. on põhjendanud elamisloa välisesinduse kaudu taotlemise võimatust oma eaka ema hooldamise vajadusega. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei tõenda, et S.D.l puuduks võimalus elamisluba taotleda Sankt Peterburgis Eesti välisesinduses.

Selle seisukoha põhjendamiseks viitab ringkonnakohus esiteks otsuse p-s 11 toodud asjaoludele. Teiseks märgib ringkonnakohus, et vajadus Eestis isiklikult alaliselt ema hooldada ei ole asjaolu, mis takistaks Narvast Sankt Peterburgis asuva Eesti välisesinduse külastamist. Selle vajaduse rahuldamine eeldaks kaebajale Eestis elamisloa andmist. Seega takistab tegelikult ema hooldamist kaebaja soovitud viisil mitte vajadus taotleda elamisluba Sankt Peterburgis asuva Eesti välisesinduse kaudu, vaid kaebajal Eestis viibimise õigusliku aluse puudumine. Elamisloa taotluse Kodakondsusja Migratsiooniametile esitamise lubamine ei loo isikule Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kolmandaks märgib ringkonnakohus, et arvestades ema vanust (taotluse esitamise ajal 77-aastane), on tema tervisehäirete süvenemine prognoositav. Seetõttu oli ja on S.D.l võimalik ja vajalik korraldada ema hooldamine viisil, et seda ei takistaks kaebajal Eestis viibimisaluse puudumine.

14. Nii oli S.D.l võimalik taotleda viibimisalust ajalise arvestusega, et tal on võimalik ema juures viibida perioodidel, mil ema abi vajab. Samuti peab S.D. otsuse p-s 12 märgitud põhjusel täiendavalt arvestama võimalusega, et tal ei õnnestu saada elamisluba Eestis, ning ta peab asju korraldama selliselt, et ema hooldamine ei sõltuks S.D. ebaseaduslikust Eestis viibimisest.

Näiteks on S.D.l võimalik Eestis elava ema hooldamine ja abistamine korraldada kolmandate isikute kaudu, leides isiku, kes tasu või vastuteene eest abivajajat vajalikul määral abistab. Seejuures tuleb tähele panna, et hooldamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on perekonnaseaduse (PerekS) § 64 lõikest 1 tulenevalt ka S.D. Eestis elaval vennal, samuti tuleneb selline kohustus ka S.D. Eestis elavale täisealisele tütrele O.D.le PerekS §-st 66, mis sätestab vanaema suhtes sellise kohustuse täiendavalt ka täisealisele lapselapsele. Halduskohus on ka õigesti märkinud, et Eestis on siin seaduslikul alusel elavatele välismaalastele tagatud sotsiaalhoolekanne. Erinevad sotsiaalteenused näeb ette sotsiaalhoolekande seadus, inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ehk puude korral on isikul võimalik saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele. Siinkohal tuleb märkida, et vaatamata arstitõenditele, millelt nähtuvad erinevad O.G.le pandud diagnoosid, ei ole tõsikindlaid tõendeid tema tegeliku toimetuleku ja abivajaduse kohta. Muuhulgas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et O.G.l oleks tuvastatud puue. Puudega inimese toimetulekuks vajalike toetuste ja abi saamiseks on aga esmalt vajalik määrata puude raskusaste ja tuvastada võimalikud lisakulud vastavalt sotsiaalministri 8. jaanuari 2002 määrusele nr 9 „Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm”.

3-04-234 7(7) Soovides elada koos S.D.ga, on O.G.l võimalik asuda elama Vene Föderatsiooni, ta on Vene Föderatsiooni kodanik. S.D. on kohtuistungil selgitanud (vt istungi protokoll tl 35-37), et tal on Sankt Peterburgis väike korter, kus peale tema elab tema tütar oma elukaaslasega. Nii S.D. kui tema viimatinimetatud tütar K.D. (tl 22 nähtuvatest andmetest sündinud 1978) on täisealised isikud, kes peavad oma elu korraldamisel Vene Föderatsioonis arvestama abivajava ema ja vanaema hooldamise vajadusega.

15. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Kodakondsusja Migratsiooniamet ei ole eksinud VMS § 111 lg 2 p 6 kohaldamisel. Seetõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ning HkMS § 46 lg 1 p 2 alusel Tallinna Halduskohtu otsus tühistamisele osas, millega rahuldati S.D. kaebus ja tehti Kodakondsusja Migratsiooniametile ettekirjutus võtta tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel uue otsuse, millega jätab S.D. kaebuse vastavas osas rahuldamata.

Kuna pooled ei ole kohtukulude väljamõistmist taotlenud, siis kohtukulude küsimus käesolevas asjas ei tõusetu.

Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe