3-05-191/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-191 Haldusasi A.K.`i kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 07.märtsi 2005 tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsuse nr 20051064 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.aprill 2006 Menetlusosalised A.K. ja KMA esindajad Merlin Suurna ja Liisa Surva RESOLUTSIOON Jätta A.K.`i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 20.04.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 20.04.2006. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD A.K. (sünd.xx xx xxxx Venemaal) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes väidetavalt saabus Eestisse 1964.a. koos vanematega. Kohtla-Järve Linna Rahvakohtu 04.09.1987 otsusega tunnistati A.K. süüdi KrK §107 lg 2 p 2 järgi. Kaebaja kandis kuni 1989 karistust Venemaal, Arhangelskis ja 08.02.1990 toodi ta karistust kandma Eesti vanglasse. Isik vabanes vanglast 30.04.1991. 06.07.1995-06.07.2000 omas kaebaja Eestis tähtajalist elamisluba.

Kohtla-Järve Linnakohtu 16.06.1997 otsusega tunnistati A.K. süüdi KrK §100 (tahtlik tapmine) ja §184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vabadusekaotust. Kaebaja vabanes kinnipidamiskohast 18.06.2005. 25.05.2004 esitas kaebaja KMA-le tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse VS §12 lg 1 p 5 alusel. KMA 07.03.2005 otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest. Otsuse õiguslikuks aluseks on VS §12 lg 4 p 5, lg 5, lg 9 p 3 ja lg 10 p 2 ning §131 lg 3.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et KMA on liigselt sekkunud tema eraja perekonnaellu. KMA jätab oma otsusega kaebaja ilma õigusest kasutada oma vara (eluaset) ja mis kujutab endast EIÕK lg 8 rikkumist. Euroopa Liidus on olemas mitmed soovitused elamise garantiidest kauaaegsetele sisserändajatele. Vaidlustatud otsus täidab aga karistavat funktsiooni ja on suunatud sellele, et kauaaegne sisserändaja riigist välja saata. Kaebaja poolt 1996.a. toime pandud kuritegu kandist olmelist iseloomu, ei sisaldanud raskendavaid asjaolusid ja ei saanud kujutada endast ohtu Eesti Vabariigile. Riigil ei olnud kaebaja suhtes pretensioone maksude, elamise eest maksmise jms osas. Kaebaja arvab, et KMA-l tuleks menetleda kaebaja taotlust elamisloa pikendamiseks lähtudes asjaolust, et 1964.a. kaebaja ei tulnud Eestisse ise, vaid tuli siia alaealisena koos vanematega. Ei saanud ta mõjutada oma otsust ka 1990, kui ta toodi üle Eesti vanglasse konvoi saatel. Samuti ei saanud ta mõjutada oma otsust 1991, kui ta soovis Eestist lahkuda, kuid tal ei lubatud seda teha. Kaebajal elavad Eestis kõik sugulased. Samuti elab Eestis kaebaja elukaaslane E. S.

Kaebaja palub kohut tühistada KMA 07.03.2005 tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsus nr 20051064.

VASTUSTAJA SEISUKOHT KMA vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebaja on isikuks, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotuslik karistus kestusega üle ühe aasta ning tema karistus ei ole kustunud või kustutatud. Seetõttu tuleb kaebajal taluda seadustes toodud kitsendusi. Kriminaalkorras karistamine näitab isiku suhtumist ühiskondlikesse väärtustesse ning seda, kuidas ta suudab ühiskonnas hakkama saada. Lähtudes riigi julgeolekust ning ühiskondlikust turvalisusest, samuti riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsest, on põhjendatud kaebajale elamisloa andmisest keeldumine.

Riigi selline teguviis ei ole vastuolus EIÕK art 8. Kriminaalõiguslikkke tagajärgi kaasa toonud teo toimepanemisega isik ei ole täitnud VS §5 lg 3 sätestatud nõuet ning on rikkunud Eesti õiguskorda. VS §12 lg 5 alusel on kaebajale võimalik anda erandina tähtajaline elamisluba. Erandit on kaalutlusõigust teostaval riigiasutusel võimalik teha üksnes siis, kui esineb mingi kaalukas hüve, mis kaalub üles VS elamisloa andmisest või pikendamisest keelduvad sätted. Erandlikuks asjaoluks saab olla mingi kaitsmist vääriv õigus, mille kahjustamine elamisloa andmisest keeldumisel oleks ebaproportsionaalne võrreldes saavutatava eesmärgiga.

KMA on seisukohal, et elamisloa andmiseks välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud VS §12 lg 4 p 5 tuvastatud asjaolud, peavad esinema väga erandlikud ja kaalukad põhjused. KMA on leidnud, et kaebaja ei ole esitanud kaalukaid argumente ja ka vastustaja ei ole niisuguseid põhjuseid tuvastanud. Õigusest perekonnaelule ei tulene riigi kohustust anda välismaalasele elamisluba igal juhul. Riik ei ole igal juhul kohustatud andma elamisluba välismaalasele, keda on karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Üksnes elamisloa menetluses on kaebaja märkinud, et Eestis elab tema ema V.

K. ja vend S. K. ning elukaaslane E. S.. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja kinnipeetav, järelikult perekonnaelu elamine, sh suhtlemine lähedastega oli raskendatud kaebaja enda tegevuse tõttu. Kaebajat ei ole varasemalt peatanud perekonna olemasolu. Kaebaja pannes toime raske isikuvastase kuriteo, on ise ennast eraldanud võimalusest elada täisväärtuslikku perekonnaelu. Piirangud kaebaja eraja perekonnaelu suhtes ei ole tingitud asjaolust, et KMA on keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, vaid sellest, et kaebaja on toime pannud kuriteod rikkudes seeläbi riigi õiguskorda ja riigi elavate isikute julgeolekut.

Samas peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebuses ei ole kaebaja pidanud üldse vajalikuks põhjendada, et vaidlustatud otsus tuleks tühistada seetõttu, et Eestis elavad tema lähisugulased ja elukaaslane. Seejuures ei tähenda elamisloa andmisest keeldumine, et kaebaja ei saaks elada rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud perekonnaelu. Kaebaja omas tähtajalist elamisluba Eestis kehtivusega 06.07.1995-06.07.2000, kuid pannes toime kuriteo, võib väita, et ta ei väärtustanud talle antud õigushüve. Samuti ei ole tema hoolivus perekonnast eeltoodu tõttu tõsiseltvõetav.

Vaidlustatud otsuse tegemisel on järgitud Euroopa Ministrite Komitee 13.09.2000 soovitust Rec

(2000) 15. Soovitus ei kohusta andma pikaajalisele sisserändajale elamisluba igal juhul. Soovituse kohaselt võib pikaajalisele sisserändajale keelduda elamisloa andmisest, kui ta on süüdi mõistetud raskete kuritegude toimepanemise eest ning kui ta kujutab tõsist ohtu riigi julgeolekule. Soovitus annab õiguse saata riigist välja ka isik, kes on elanud riigis üle kümne aasta, kuid kellele on mõistetud karistusena kuriteo toimepanemise eest vähemalt 5-aastane vabadusekaotus. KMA leiab, et tähtajalise elamisloa erandina andmisest keeldumine ei riku põhiseadusest tulenevaid kaebaja õigusi ning nende õiguste kitsendamine on proportsionaalses seoses taotletava eesmärgiga. Eestis töötamiseks võib VS §131 lg 2 kohaselt anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebajale ei ole põhjendatud tähtajalise elamisloa andmine, mistõttu puudub alus ka tööloa andmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.KMA 07.03.2005 otsusega nr 20051064 keelduti kaebajale tähtajalise elamisja tööloa andmisest. Otsuse õiguslikuks aluseks on VS §12 lg 4 p 5, lg 9 p 3 ja lg 10 p 2 ning §131 lg 3. VS §12 lg 4 p 5 kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Vaidlustatud otsusest nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 16.06.1997 otsusega tunnistati kaebaja süüdi KrK §100 ja §184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vabadusekaotust.

Karistusregistri seaduse §25 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist kui kolmekuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Kuna kaebaja karistusaeg lõppes 18.06.2005, siis kustutatakse kaebaja karistusandmed karistusregistrist 18.06.2015. VS §12 lg 5 kohaselt võidakse sama paragrahvi 4.lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et KMA oleks tuvastanud kaebaja suhtes VS §12 lg 4 p-des 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

Seega on kaebajale võimalik erandina anda tähtajaline elamisluba. Kohus nõustub vastustaja väitega, et erandit on võimalik teha üksnes siis, kui esineb mingi kaalukas hüve, mis kaalub üles VS tulenevad elamisloa andmisest või pikendamisest keelduvad sätted. Erandlikud asjaolud on seadusandja jätnud määratlemata, mistõttu on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega. Erandlikuks asjaoluks saab olla mingi kaebaja kaitsmist vääriv õigus, mille kahjustamine elamisloa andmisest keeldumisel oleks ebaproportsionaalne võrreldes saavutatava eesmärgiga.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole KMA-le esitanud ühtki kaalukat argumenti, mis oleks võimaldanud kaebajale erandina tähtajalise elamisloa andmise. Kaebaja on KMA-le 25.05.2004 esitatud taotluses märkinud elamisloa andmise alusena välislepingu ehk VS §12 lg 1 p-s 5 sätestatud aluse (tl 45,46). Nähtuvalt kaebusest pidas kaebaja välislepingu all ilmselt silmas EIÕK ja selle art 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema eraja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Samas kaebaja ei esitanud KMA-le ega ka kohtule ühtki tõendit selle kohta, et kaebajal on Eestis perekond perekonnaseaduse tähenduses.

Et Eestis elab kaebaja ema ja vend ja väidetav elukaaslane, ei ole iseenesest selline erandlik asjaolu, mis tingiks kaebajale tähtajalise elamisloa andmise. Lähedaste olemasolu ei ole takistanud kaebajat panemast toime rasket isikuvastast kuritegu. Kaebaja piirangud elada Eestis perekonnaelu ei ole tingitud mitte KMA keeldumisest anda kaebajale elamisluba, vaid sellest, et kaebaja on toime pannud kuritegusid ja võtnud sellega ise endalt võimaluse elada Eestis perekonnaelu. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel märkida, et kaebaja omas Eestis elamisluba 06.07.1995-06.07.2000, kuid vaatamata talle antud hüvele, sooritas kaebaja 1996.a. raske isikuvastase kuriteo.

Seetõttu kaebaja väidetav hoolivus oma lähedastest ei ole tõsiseltvõetav.

2.Kaebaja viidates EIÕK art 8 lõikele 1, jätab samas tähelepanuta lõike 2, mille kohaselt võimud ei sekku igaühe õigusesse sellele, et austataks tema eraja perekonnaelu muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Seega võib kaebaja eraja perekonnaelu piiramise põhjuseks olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus ja piirangu põhjustena saab arvesse võtta teiste isikute põhiõigusi ja vabadusi või põhiseaduse norme, mis kaitsevad kollektiivseid hüvesid. Kaebaja on kahjustanud riigi poolt kaitsmisele kuuluvat õigushüve – õigust elule ja kaebaja eelnev käitumine annab aluse järeldada, et kaebaja Eestis viibimine võib ka tulevikus ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või teiste isikute õigusi või huve. VS §12 lg 10 p 2 kohaselt võib välismaalasele elamisloa andmisest keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase puhul esineb eelpool nimetatud oht.

3.Kaebaja peab end pikaajaliseks sisserändajaks ja tuginedes Euroopa Ministrite Komitee 13.09.2000 soovitusele Rec (2000) 15, leiab, et talle tuleb elamisluba anda. Kaebaja sellekohane seisukoht on ekslik. Soovitus ei kohusta riiki andma pikaajalisele sisserändajale elamisluba igal juhul. Soovituse kohaselt võib pikaajalisele sisserändajale keelduda elamisloa andmisest, kui ta on süüdi mõistetud raskete kuritegude toimepanemise eest ning kui ta kujutab tõsist ohtu riigi julgeolekule. Soovitus annab õiguse saata riigist välja ka isik, kes on elanud riigis üle kümne aasta, kuid kellele on mõistetud karistusena kuriteo toimepanemise eest vähemalt 5-aastane vabadusekaotus. Seega annab soovitus õiguse kaebajale kui pikaajalisele sisserändajale keelduda elamisloa andmisest.

4.Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kaebajale tähtajalise elamisloa andmise, siis tulenevalt VS §131 lg 3 puudub alus kaebajale ka tähtajalise tööloa andmisest.

5.Eeltoodut arvestades kohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja see ei riku põhiseadusest tulenevaid kaebaja õigusi. Kaebaja õiguste kitsendamine on proportsionaalses seoses taotletava eesmärgiga, s.o. riigi õiguskorra ja riigis elavate teiste isikute julgeoleku kaitsmisega.

Marion Vakker Kohtunik