2-04-791/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-04-791

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-04-791

Tsiviilasi L.S. ja M.S-N. hagi J.L. vastu kaasomanid lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõudes

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.S. (isikukoodxxxx; elukoht xxx); hageja M.S-N. (isikukood xxx; elukoht xxx); hagejate esindaja Jüri Asari (õigusbüroo Invictus; Kentmanni 22, Tallinn); kostja J.L: (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja esindaja Valmond Mikli (advokaadibüroo Concordia; Lennuki 22, Tallinn).

Kohtuistungi toimumise aeg 11. aprill 2006 Istungil osalenud isikud Hagejate esindaja Jüri Asari; kostja J.L.; kostja esindaja Valmond Mikli.

RESOLUTSIOON

Käesoleva kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks on Kuusalu vallas Mäepea külas Hinnomiku talu elamu esimese korruse plaan (lisa nr 1), elamu teise korruse plaan (lisa nr 2), kinnistu plaan (lisa nr 3) ja õueala detailne plaan (lisa nr 4).

I. Kinnitada L.S., M.S.-N. ja J.L. vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1. Pooled jagavad Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 2410902 kantud kinnistu Hinnomiku, katastritunnusega 35201:002:2230, pindalaga 28,8 ha,

2-04-791

2 kasutusotstarbega maatulundusmaa, vastavalt käesoleva kompromissi juurde lisatud plaanidele (lisad nr 1, 2, 3, 4). 2. Pooled määravad kinnistu kasutamise korra alljärgnevalt: 2.1. Poolte ühiskasutusse jääb puurkaev, mis on märgitud õueala detailsel plaanil punktina nr 3 (lisa nr 4) ja settekaev, mis on märgitud õueala detailsel plaanil punktina nr 4 (lisa nr 4). 2.2. Kinnistut läbivad teed jäävad poolte ühiskasutusse. 2.3. Kinnistul asuv elumaja üldpinnaga 167,7 m2 ja elamispinnaga 142 m2 jagatakse reaalosadeks selliselt, et:
L.S. ja M.S.-N. omandisse jäävad elamu esimese korruse plaanil märgitud ruumid nr 2, 4, 5, 6 ja 7 (lisa nr 1) ning elamu teise korruse plaanil märgitud ruumid nr 13, 17 ja 16 (lisa nr 2), mille üldpind moodustab 76,7 m2 ja elamispind 57,2 m2;
J.L. omandisse jäävad elamu esimese korruse plaanil märgitud ruumid nr 1, 3, 8, 9, 10, 11 ja 12 (lisa nr 1) ning elamu teise korruse plaanil märgitud ruumid nr 14 ja 15 (lisa nr 2), mille üldpind moodustab 91 m2 ja elamispind 64,8 m2. 3. L.S. ja M.S.-N. kohustuvad teisaldama J.L. kinnistule jääva sauna oma kinnistule ühe aasta jooksul käesoleva kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. 4. L.S. ja M.S.-N. ei tee J.L. takistusi veetrassi, mis on märgitud õueala detailsel plaanil punktina nr 5 (lisa nr 4), rajamiseks. 5. Pooled lepivad kokku, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

II. Lõpetada menetlus L.S. ja M.S.-N. hagis J.L. vastu kaasomandi lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõudes.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on L.S. ja M.S.-N. hagi J.L: vastu kaasomanid lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised on 11.04.2006 toimunud kohtuistungil esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimiseks ei ole nendele avaldatud survet, neid ei ole mingil muul moel mõjutatud ning kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise kõigist õiguslikest tagajärgedest.

2-04-791

3

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Merike Varusk Kohtunik