3-05-700/10 · Tartu Ringkonnakohus

3-05-700

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-700 Haldusasi N.M. kaebus Ida-Viru maavanema poolt vaba metsamaa erastamise toimingute läbiviimise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus N.M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. aprill 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: N.M. , esindaja advokaat Küllike Namm Vastustaja-haldusorgan: Ida-Viru maavanem Kaasatud isikud: Sonda Vallavolikogu, esindaja Andrea Eiche; Maa-amet, esindaja Toomas Kutti RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsus muutmata. N.M. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse

2 avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20. aprillist 2006.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. N.M. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Ida-Viru maavanemat vaba metsamaa erastamise toimingute, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27.01.2005 määruses nr 16 „Maareformi seaduse §-is 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord“ (edaspidi Kord) läbiviimiseks Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsusega nr 19/7 (muudetud 14.06.2005 Sonda Vallavolikogu otsusega nr 47/4) „Vaba metsamaa erastajate nimekirja” maatükkide nr 2 (XXX maaüksus, XXX küla) ja nr 10 (XXX maaüksus, XXX küla) osas. Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsusega nr 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” kinnitati XXX külas asuva maatüki nr 2, pindalaga 16,72 ha, ja XXX külas asuva maatüki nr 10, pindalaga 8,90 ha, erastajaks metsamajandusega tegeleja FIE N.M. , registrikoodiga 10662375 (registreeritud Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonnas 19.07.2000). Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsusega nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr 19/7 “Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine” muudeti FIE N.M. LM, registrikoodiga 11090621, avalduse alusel Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsust nr 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ ja maatüki nr 2 (XXX külas asuva XXX maaüksuse, 16,72 ha) ning maatüki nr 10 (XXX külas asuva XXX maaüksuse, 8,90 ha) taotleja M.N. asendati M.N. LM, registrikood 11090621. Ida-Viru Maavalitsus asus oma 02.08.2005 avaldajale saadetud kirjas nr 1.2-25/3023 seisukohale, et Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” muutmine ei ole kooskõlas õigusaktidega. Kirja kohaselt ei saa vaba metsamaa erastajate nimekirjas olla füüsilisest isikust ettevõtja N.M. LM, kes on registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registrikood 11090621 all 12.04.2005, kuna vabade metsamaade erastamise nimekirjad pidid olema kinnitatud hiljemalt 01.04.2004. Kaebuse kohaselt omab kaebuse esitaja õigust vaba metsamaad erastada Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 alusel ja eelnimetatud haldusakti alusel tekkinud õigust ei saa muuta ega tühistada äriregistrist kustutamine. Kuna füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse algus ja lõpp ei ole seotud erinevalt äriühingutest äriregistri kannetega, on olenemata erinevast registrikoodist tegemist ühe ja sama füüsilise isikuga. Seadusandja on sidunud äriregistrisse kande omamise kohustust avalduse esitamise õigusega. Pealegi kanti kaebuse esitaja äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana uuesti 12.04.2005, sellest tulenevalt on kaebuse esitaja vastav maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) §-is 234 lg 2 sätestatud nõuetele. N.M. registrikoodiga nr 10662375 ja alates 12.04.2005 äriregistrisse kantud N.M. LM registrikoodiga nr 11090621 on üks ja sama füüsiline isik, kelle õigused ja kohustused jäävad samasugusteks, olenemata, millal ja millise registrikoodiga nad äriregistrisse on kantud. Sellest tulenevalt on vastutaja (02.08.2005 saadetud kirjas nr 1.2-25/3023) seisukoht, et kaebuse esitaja õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005, ebaõige ega tulene seadusest. Kaebuse esitaja täitis vastutaja poolt toodud nõudmise omada kehtivat äriregistri kannet nii avalduse esitamise kui ka lepingu sõlmimise ajal. Vastutaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele õigusaktile, millest lähtuvalt on vastutajal õigus keelduda erastamise toimingute läbiviimisest.

2. Vastustaja Ida- Viru Maavanem vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on seaduseandja seadnud füüsilisest isikust ettevõtja puhul äriregistrisse kantuse fakti üheks vaba metsamaa erastamise õigust andvaks kohustuslikuks tingimuseks. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on füüsilisest isikust ettevõtja N.M. LM uuesti registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registrikood 11090621 all alates 12.04.2005. Tulenevalt

3 eeltoodust ei ole Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ kooskõlas MaaRS §-iga 234 lg 2 ja 7. Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsusega nr 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” XXX külas asuva maatüki nr 2, pindalaga 16,72 ha, ja XXX külas asuva maatüki nr 10, pindalaga 8,90 ha, erastajaks kinnitatud metsamajandusega tegeleja füüsilisest isikust ettevõtja N.M. , registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas füüsilisest isikust ettevõtja registrikood 10662375 all 19.07.2000, õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005 ning füüsilisest isikust ettevõtja N.M. LM, kes on registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registrikood 11090621 all 12.04.2005, ei oma õigust eelnimetatud vaba metsamaa erastamiseks. 3. Kaasatud isik Maa-amet vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt peab maareformiseaduse sättest ja mõttest tulenevalt vaba metsamaa erastamist taotlev isik olema kogu erastamismenetluse kestel registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana, et isik saaks järjepidevalt legaalselt tegeleda metsamajandusega. Vaba metsamaa erastaja peab seaduses sätestatud tingimustele vastama kogu vaba metsamaa erastamise menetluse ajal, s. t nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. MaaRS § 23² lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid MaaRS §-is 22² lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Seega otsustab maa erastamise maavanem. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine”, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine” ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine” väljendatud seisukohad vastavad nii seaduse sättele ja mõttele. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei saanud kaebajal üksnes Sonda Vallavolikogu otsuste alusel, mis olid tehtud erastamise eeltoimingute läbiviimise käigus, tekkida õiguspärast ootust sellele, et maavanem sõlmibki temaga erastamise ostu-müügilepingu just sellisele maale ja selles ulatuses, mis on märgitud Sonda Vallavolikogu otsustes. Õige on Maa-ameti seisukoht, et Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine”, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine” ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine” väljendatud seisukohad vastavad nii seaduse sättele ja mõttele, Ida-Viru maavanem on õigesti kohaldanud seadusja määrusandja tahet ning maa erastamise korralduse andmisest keeldumine on põhjendatud ja õiguspärane. MaaRS sätetest ja Korrast tulenevalt on erastamise korraldajaks, s.o lõpliku otsustuse tegijaks, maavanem. Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ ei ole kooskõlas MaaRS §-iga 234 lg 2 ja 7. Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsusega nr 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” XXX külas asuva maatüki nr 2, pindalaga 16,72 ha, ja XXX külas asuva maatüki nr 10, pindalaga 8,90 ha, erastajaks kinnitatud metsamajandusega tegeleja füüsilisest isikust ettevõtja N.M. , registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas füüsilisest isikust ettevõtja registrikood 10662375 all 19.07.2000, õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega alates 05.01.2005. Füüsilisest isikust ettevõtja N.M. LM, kes on registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registrikood 11090621 all alates 12.04.2005, ei oma õigust eelnimetatud vaba metsamaa erastamiseks.

4 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-ist 84 lg 10, §-ist 85 lg 1, 2, 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ist 66 lg 1, on maavanemal õigus teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle ja nõuda õigusaktide ärakirju ning teostada järelevalvet omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide (otsuste, korralduste, käskkirjade) vastavuse üle põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile. MaaRS §-is 222 sätestatu kohaselt korraldab maade erastamist maa asukoha järgne maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Tulenevalt Korra §-ist 2 lg 1 korraldab maavanem või tema volitatud isik või asutus vaba metsamaa erastamist ja lg 2 sätestab, et kohalik omavalitsus teostab vaba metsamaa erastamisel maareformiseaduses ja Korras sätestatud eeltoiminguid. Korra § 6 lg 1 sätestab, et pärast katastripidaja poolt Korra §-is 5 lg 2 nimetatud dokumentide saamist kontrollib erastamise korraldaja veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust MaaRS §-is 233 lg 2 ja §-is 234 lg 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja MaaRS §-is 234 lg 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Tulenevalt MaaRS §-ist 234 lg 7 pidi vallavolikogu kinnitama metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004 1. aprilliks ja isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. MaaRS § 23² lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid MaaRS §-is 22² lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Sonda Vallavalitsus tegi vaidlustatud maa erastamise eeltoimingud, ta ei otsustanud selle maa erastamise küsimust. Seega otsustab maa erastamise maavanem ja kuni erastamise otsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Erastajate nimekirja tuleb käsitleda kui ühte võimalikku paljudest erinevatest erastamise eeltoimingutest, millel ei saa aga üldjuhul lõppresultaadi suhtes pöördumatut tähendust olla.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. N.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et apellandi õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005. N.M. on kantud MaaRS §-is 234 lg 7 sätestatud aja jooksul Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 alusel vabade metsamaade erastamise nimekirja ning nimetatud haldusakti jõustumisel tekkis apellandil õigus erastada vaba metsamaa. Eelnimetatud haldusakti alusel tekkinud õigust ei saa muuta ega tühistada äriregistri kande kustutamine. Füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime ei lõpe äriregistrist kustutamisega. N.M. , registrikoodiga nr 10662375, ning alates 12.04.2005 äriregistrisse kantud N.M. LM, registrikoodiga nr 11090621, on üks ja sama füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmine omab erinevalt äriühingute registreerimisest mitte konstitutiivset, vaid üksnes deklaratiivset tähendust, kuna füüsiline isik omab õigusvõime, sealhulgas õiguse olla ettevõtja, mitte registrikande tegemisest, vaid juba elusalt sündimisega. Seega sõltumata erinevatest registrikoodidest on tegemist ühe ja sama füüsilise isikuga, mistõttu ei oma erinevad registrikoodid tähtsust käesolevas vaba metsamaa erastamise protsessis; 2) ei ole õiguspärane seisukoht, et Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 "Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ ei ole kooskõlas MaaRS §-iga 234 lg 2, 7, kuivõrd tegemist on viidatud õigusnormiga kooskõlas oleva otsusega ning samuti ei ole vastavat haldusakti tühistatud, mistõttu on tegemist täitmiseks kohustusliku,

5 kehtiva haldusaktiga; 3) on jäetud tähelepanuta, et vastustaja on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. Käesoleval juhul on apellant erastatava metsamaa katastrimõõdistamise tellinud, selle eest tasunud, seega on apellandil tekkinud õiguspärane ootus vastava erastamismenetluse lõpuleviimiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-68-02 tuleneb, et kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Kogu erastamismenetluse jooksul on faktilised ja õiguslikud asjaolud olnud samad, nii ajal, mil apellant kanti erastajate nimekirja, kui ka siis, mil vastustaja keeldus apellandile vaba metsamaa erastamisest, mistõttu tuleb vastustaja-poolset käitumist käsitleda kui diskretsiooniõiguse kuritarvitamist; 4) on paljasõnaliselt leitud, et vastustaja 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad nii seaduse sättele kui mõttele. 6. Ida-Viru maavanem vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kaebus põhjendamatu, kuna sellest ei nähtu, et halduskohtus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

7. Sonda Vallavolikogu nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega ja taotleb selle rahuldamist. Vastuse kohaselt on põhjendatud apellandi õigus erastada maatükk nr 2 (XXX külas asuv XXX maaüksus, 16,72 ha) ning maatükk nr 10 (XXX külas asuv XXX maaüksus, 8,90 ha). Sonda Vallavolikogu võttis 14.06.2005 vastu otsuse nr 47/4 ,,01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“, millega otsustas teha vastavad muudatused vaba metsamaa erastajate nimekirjas. Otsuse tegemisel lähtus vallavolikogu halduse üldisest kaalutlusõiguse põhimõttest. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Vallavolikogu haldusakti, s. t 01.03.2004 otsus nr 19/7, alusel tekkinud õigust ei saa muuta ega tühistada äriregistri registrikoodi muutmine. MaaRS § 234 lg 7 teine lause sätestab - isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. N.M. kanti Sonda Vallavolikogu poolt 01.03.2004 otsusega nr 19/7 kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja, seega tekkis tema õigus vaba metsamaad erastada alates 01.03.2004. Maavanema ettepanekul alustas N.M. maade mõõdistamist katastriüksuse moodustamiseks. N.M. registrikoodiga 10662375 ja alates 12.04.2005 äriregistrisse kantud N.M. LM registrikoodiga 11090621 on üks ja sama füüsiline isik, kelle õigused ja kohustused jäävad samasugusteks olenemata, millal ja millise registrikoodiga nad äriregistrisse on kantud. 8. Maa-amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt kooskõlas MaaRS §-iga 234 lg 7 pidi vallavolikogu kinnitama metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004. aasta 1. aprilliks ning seetõttu ei saa olla vaba metsamaa erastajate nimekirjas füüsilisest isikust ettevõtja N.M. LM, kes on registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas registrikood 11090621 all 12.04.2005. Sonda Vallavolikogu

6 01.03.2004 otsusega nr 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ XXX külas asuva maatüki nr 2, pindalaga 16,72 ha, ja XXX külas asuva maatüki nr 10, pindalaga 8,90 ha, erastajaks kinnitatud metsamajandusega tegeleja füüsilisest isikust ettevõtja N.M. , registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas füüsilisest isikust ettevõtja registrikood 10662375 all 19.07.2000, õigused vaba metsamaa erastamiseks lõppesid registrikande kustutamisega 05.01.2005. Sonda Vallavolikogu 14.06.2005 otsus nr. 47/4 „01.03.2004.a. otsuse nr. 19/7 „Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ muutmine“ ei ole kooskõlas õigusaktidega. Füüsiline isik ei saa olla ettevõtja muul moel kui füüsilisest isikust ettevõtjana ning äriregistrisse kandmise nõue on maareformiseadusest tulenev lisatingimus - füüsilisest isikust ettevõtja, kes soovib erastada vaba metsamaad, peab olema kantud äriregistrisse. Seega, füüsilise isiku kandmine äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole mitte formaalne toiming, vaid füüsilisest isikust ettevõtja staatuse omandamisega deklareerib isik, et ta on asunud tegelema ja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, mis on tema püsivaks tegevuseks ja mille eesmärgiks on tulu saamine. N.M. , kustutades end vabatahtlikult füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist, deklareeris sellega üheselt, et ta ei tegele enam ettevõtlusega, s. h metsamajandusega. Vaba metsamaa erastamist tuleb vaadelda ühtse tervikliku menetlusena, mille kohaselt need isikud, kes teatud menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotavad automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Üheks oluliseks tingimuseks on seaduses kehtestatud, et isik oleks kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana. Vaba metsamaa erastaja peab vastama MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. MaaRS § 232 lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid MaaRS §-is 222 lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Seega otsustab maa erastamise maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt ei olnud N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud ajavahemikus 05.01.2005 kuni 12.04.2005 ega ka ajavahemikus 19.04.2005 kuni 06.07.2005 (andmed Ida-Virumaa Tööhõiveameti 29.11.2005 kirja nr 1- 7.3/1025 põhjal). Seega, nii Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirja nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal Sonda Vallavolikogule (koopia N.M. le) kui ka 27.04.2005 kirja nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal N.M. vastuväidetele (koopia Sonda Vallavolikogule), ei olnud N.M. reaalselt kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse, mis tähendab, et Ida-Viru maavanem ei oleks ka kõige parema tahtmise juures saanud vaba metsamaa erastamise otsust vastu võtta ega erastamislepingut sõlmida. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad seaduse sättele ja mõttele, Ida-Viru maavanem on õigesti kohaldanud seadusja määrusandja tahet ning maa erastamise korralduse andmisest keeldumine on põhjendatud ja õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2006 otsus muutmata.

7 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ebaõige on apellandi seisukoht, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Vastavalt MaaRS §-ile 234 lg 2 on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt Eesti kodanik; vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-is 11 sätestatud metsa uuendamise kohustust.

Seadusandja sätestas vaba maa erastajale konkreetsed tingimused eesmärgil, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik erastada vaba metsamaad. Vaba metsamaa erastamist tuleb vaadelda ühtse tervikliku menetlusena, mille kohaselt need isikud, kes teatud menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotavad automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Üheks tingimuseks on seaduses kehtestatud, et isik oleks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Vaba metsamaa erastaja pidi vastama MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka Korra § 6 lg 1, mille kohaselt kontrollib erastamise korraldaja pärast katastripidaja poolt § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja «Maareformi seaduse» § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Järelikult, kui äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kustutab end registrist mistahes erastamise etapis, tähendab see sisuliselt seda, et isik ei vasta enam MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatule ning kaotab subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad. Asjas ei ole vaidlust selles, et avalduse esitamise ajal ning Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 tegemise ajal vastas kaebaja MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omavale isiku tingimusele. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt oli N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist kustutatud 05.01.2005. Kustutades end äriregistrist kui füüsilisest isikust ettevõtja, pidi N.M. aru saama, et selle toimingu tulemusena ei vasta ta enam MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele ja kaotab õiguse erastada vaba metsamaad. Asjakohatu on apellandi väide, et kuna füüsiline isik omandab õigusvõime, sealhulgas õiguse olla ettevõtja, sündimisega, mitte aga registrikande tegemisega, siis on registrikandel üksnes deklaratiivne tähendus ja seetõttu registrikande kustutamine ei lõpetanud kaebaja õigust vaba metsamaa erastamiseks. Seadusandja on sidunud isiku subjektiivse õiguse erastada vaba metsamaad vastava kandega äriregistris, mitte aga füüsilise isiku õigusega olla ettevõtja. Füüsilise isiku kandmine äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole mitte formaalne toiming, vaid füüsilisest isikust ettevõtja staatuse omandamisega deklareerib isik, et ta on asunud tegelema ja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, mis on tema püsivaks tegevuseks ja mille eesmärgiks on tulu saamine. N.M. , kustutades end vabatahtlikult füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist, deklareeris sellega üheselt, et ta ei tegele enam ettevõtlusega, s. h metsamajandusega.

8 Põhjendamatu on ka apellandi seisukoht, et halduskohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis ning jätnud kaebuse rahuldamata. MaaRS § 234 lg 7 kohaselt loetakse isik küll vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid MaaRS §-is 222 lg 1 sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Maa erastamise otsustab maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et nad on erastajad. Isiku erastajate nimekirja kandmine ei ole lõplik haldusakt ning selle alusel ei toimu veel vahetult maa erastamist. Eelnevalt juba viidatud Korra § 6 lg 1 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja «Maareformi seaduse» § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seega on maavanemal õigusaktidest tulenev kohustus kontrollida enne ostu-müügilepingu sõlmimist muuhulgas on erastaja vastavust MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele ning vaatamata sellele, et on olemas kehtivad eelhaldusaktid (antud juhul Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsus nr 19/7 ja selle14.06.2005 muutmise otsus nr 74/4), ei saa maavanem käituda õigusvastaselt ning erastada vaba metsamaad isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud tingimustele (kuigi eelhaldusaktide tegemise ajal vastas). Maavanemal on õigus keelduda vaba metsamaa erastamisest olenemata sellest, kas eelhaldusaktid on kehtivad või mitte. Antud juhul puuduks näiteks alus Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 kehtetuks tunnistamiseks, sest selle vastuvõtmise ajal kaebaja vastas MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud tingimustele. Alusetu on kaebaja väide selle kohta, et on rikutud tema õiguspärast ootust. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud haldusaktid ei anna reeglina isikule veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse vaba metsamaa ostu-müügileping. Samas võib volikogu poolt nimekirja kinnitamisest tekkida nimekirja kantud isikul ootus, et ta on loetud erastamise õigust omavaks ja ilma kaaluka põhjuseta taotleja nõuetele vastavuse küsimust uuesti ei otsustata. Asjaolu, et tegemist on eelhaldusaktiga, usaldusele tuginemist iseenesest ei välista. Kui isik käitub ise õiguspäraselt, siis võib ta usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta talle soodsaid eelhaldusakte ümber vaatama ei hakata. Käesoleval juhul on kaebaja enda käitumine toonud kaasa selle, et kuigi talle soodsad eelhaldusaktid on kehtivad, reaalselt talle lubatut ei täideta, s. o ei erastata talle Sonda Vallavolikogu 01.03.2004 otsuse nr 19/7 alusel talle tema poolt soovitud vaba metsamaad. Kuna kaebaja enda käitumine on põhjustanud selle, et eelhaldusakte ei ole võimalik täita, siis ei ole rikutud ka tema õiguspärast ootust. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kaebaja väide, et ta on juba tellinud metsamaa katastrimõõdistamise ja selle eest tasunud. Tema poolt tehtud kulutustel ei ole asjas määravat tähtsust, sest need kulutused on väikesed võrreldes erastada soovitava vaba metsamaa väärtusega ning samuti tuleb arvestada asjas avalikku huvi. Ülekaalukaks avalikuks huviks on see, et avalikku võimu teostataks seaduslikkuse põhimõtteid järgides ning, et maareformi seadusest tulenevaid soodustusi saaksid kasutada isikud, kellele need on mõeldud. Seega oleks avalikes huvides pigem võimaliku varalise kahju hüvitamine kui vaba metsamaa erastamine isikule, kes ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud N.M. füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud ajavahemikus 05.01.2005 kuni 12.04.2005 ega ka ajavahemikus 19.04.2005 kuni 06.07.2005 (andmed Ida-Virumaa Tööhõiveameti 29.11.2005 kirja nr 1-7.3/1025 põhjal). Seega, nii Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirja nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal Sonda Vallavolikogule (koopia N.M. le) kui ka 27.04.2005 kirja nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ saatmise ajal N.M. vastuväidetele (koopia Sonda Vallavolikogule), ei olnud N.M. reaalselt kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse. Asjaolu, et alates 06.07.2005 on kaebaja kantud registrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, ei tähenda seda, et alates sellest ajast ta

9 vastab uuesti seaduses nõutud tingimustele ja seetõttu oleks pidanud maavanem talle erastama vaba metsamaa. Seega on Ida-Viru maavanem õiguspäraselt keeldunud vaba metsamaa erastamise otsust vastu võtmast ja erastamislepingut sõlmimast. Ida-Viru maavanema 24.03.2005 kirjas nr 1.2-25/1243 „Vaba metsamaa erastamine“, 27.04.2005 kirjas nr 1.2-25/1657 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 02.08.2005 kirjas nr 1.2-25/3023 „Vaba metsamaa erastamine“ väljendatud seisukohad vastavad seadusele ja tema maa erastamise korralduse andmisest keeldumine on põhjendatud ja õiguspärane. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson