2-05-11274/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-11274 Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 10.05. 2006. a, kohtukantselei kaudu Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi

OÜ

hagi AS-A-S(end L) vastu 1 900.04 krooni väljamõistmiseks.

Esindajad Hageja esindaja K-KS Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsuse resolutsioon:

Hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda.

Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:

. a esitas OÜ hagi kostja vastu 1900.04 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale teenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga . a on kostja põhivõlgnevus AS-i ees 950.02 krooni.

Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 2284 päeva (alates . a kuni . a ).

Hagiavalduse kohaselt loovutas AS oma nõude kostja vastu hagejale. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt põhivõla 950.04 krooni välja mõista. Viivist palus hageja kostjalt põhivõla ulatuses, s.o. 950.04 krooni, välja mõista. Kohtukulud palus hageja panna kostja kanda.

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, väites, et nõue on tõendamata. Kostja andmetel on ta alati arveid korrektselt tasunud. Pealegi tasus ta kõnede eest igakuise ettemakse, mille suurus oli 354 krooni. . a toimus lepingu kahepoolne lõpetamine. Hageja andmed, nagu oleks leping kostjaga . a seoses võlgnevusega lõpetatud, on väärad. Võlgnevuse tekkimine . a ei ole kostja arvates ajaliselt võimalik. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata.

Pooled on ära kuulatud . a toimunud eelistungil, kus kohus tegi hagejale ettepaneku tõendeid täiendada ja esitada leping ja arved algdokumendina. Viidatud eelistungil väitis kostja, et ta ei ole arveid hagejalt võlgnevuse tasumiseks saanud.

Kohtu põhjendused

TsK § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lg 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne . Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne . a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o. kestvuslepinguga, eeldades kuni kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

Järelduvalt lepingust nr sõlmis kostja kasutamiseks lepingu, mis on . a kahepoolselt lõpetatud (toim 31). Kohtul puudub alus lepingu lõpetamise dokumendi usaldusväärsuses kahelda, sest see on algdokumendina esitatud, kandes mõlema

osapoole allkirja. Võlgnevuse olemasolu ei ole nimetatud lepingu lõpetamise dokumendis märgitud. Lepingu lõpetamise . a dateeritud teate (toim lk 17) järgi, millele hagiavalduses viidatakse, informeeriti kostjat, et tema ning AS vahel sõlmitud kasutamise leping lõpetatakse 25 päeva jooksul, kui kostja võlgnevust ei tasu. Viidatud dokumendil puudub allkiri, samuti postitamisdokument. Tulenevalt teate kuupäevast on see koostatud pärast seda, kui kostjaga sõlmitud leping kahepoolselt lõpetati. Kohus märgib, et lepinguid ei ole võimalik korduvalt lõpetada. Kohtule esitatud saldokinnituse järgi (toim lk 14) toimus viidatud lepingu väidetav ühepoolne lõpetamine . a ning põhjusel, et kostja jättis kõneteenuse eest tasumata. Eeltoodut (toim lk 14) lepingu kahepoolse lepingu lõpetamise kokkuleppega (toim lk 13) võrreldes on vastuolu ilmne, kusjuures saldo kinnitus on koostatud . a, s.o. aastaid pärast lepingu tegelikku lõpetamist. Arve nr (toim lk 38) kohaselt on selle aluseks kuumaks vahemikus . a kuni . a, seega aja osas, mil leping oli juba lõpetatud. Kõneeristuse perioodina on arvel märgitud vahemik kuni . a, jäädes osaliselt samuti aega, mil leping lõpetatud oli. Arve on ühepoolne dokument. Selle koostamise aeg ja asjaolud ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatavad, sest arvet kui algdokumenti ja selle postitamisdokumente ei ole esitatud. Arve nr (toim lk 37) on analoogiliselt hinnatav. Kõneeristusi, vaatamata kohtu ettepanekule tõendeid täiendada. esitatud ei ole. Hagi on esitatud ligi kuus aastat pärast väidetavad võlgnevust (ebaloomulikult hilja) ning eeltoodust johtuvad tõendamisraskused on hageja valik. Järelduvalt eeltoodust jõudis kohus tulemini, et põhivõlgnevuse olemasolu ning selle suurus on vastuoluliselt ning ebapiisavalt tõendatud ning põhivõla nõue jääb rahuldamata.

TsK § 191 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud viivist tasuma kohustise mittekohase või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega sõltub viivise väljamõistmine põhivõla olemasolust. Põhivõla olemasolu kohus ei tuvastanud, jättes seetõttu ka viivise kastjalt välja mõistmata.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne . Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne . a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o. kestvuslepinguga, eeldades kuni kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.

Järelduvalt eeltoodust jõudis kohus kokkuvõtvale järeldusele, et kostja vastu on esitatud alusetu hagi ning kohus jätab selle rahuldamata.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni . a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukulud jäävad seega hageja enda kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. Kostja kohtukulude nõuet ei esitanud.

Kohtunik Epp Haabsaar