2-05-18392/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2006.a Tartu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-18392 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: X ; esindaja: Maia Ploom; OÜ Heaara; asukoht Turu 5-6 Tartu; kostja: Y; RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest § 407 ; § 436, 442 Kohus otsustas:

Välja mõista Y elatusraha lapse ülalpidamiseks X kasuks alates 18.10.2005.a. igakuiselt

1 350,00 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni .

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtukulude jaotus Välja mõista Y riigilõiv 1000,00 (üks tuhat krooni) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD

Hageja ja kostja kooselust sündis tütar ,kes on hageja ja kostja omavahelise kokkuleppe tulemusena jäetud peale abielu lahutamist 22.09.2004.a. hageja kasvatada. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ega täida oma ülalpidamiskohustust tema suhtes.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 60 lg 1 ja 61 lg-te 1, 2 ja 4 alusel mõista kostjalt välja 1 350 krooni elatusraha. Hageja selgitab, et tema töötasu on minimaaltöötasu. Laps käib lasteaias, mille eest tuleb tasuda igakuiselt 500 krooni, samuti on lapse vajadused toidule 1100 krooni, riietusele ja jalanõudele 500 krooni, eluaseme ja majapidamiskuludele 300 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 200 krooni, lõbustustele 300 krooni jne. Kokku kulub lapsele kuus 3000 krooni. Kostja töötab välismaal ning kindlasti on tema sissetulek üle Eesti keskmise kuupalga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 23.03.2006.a. ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PKS § 61 lg-d 1 ja 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse 24.12.2004.a määrusega nr 374 kehtestati alates 1. jaanuarist 2005.a. kuupalga alammääraks 2690 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui 1345 krooni. Alates 1. jaanuarist 2006.a. on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest tulenevalt ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui 1500 krooni.

Sotsiaalministeeriumi tellimusena valmis 2004. aastal uurimus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse ja tema kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Lisaks lasub isikul, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, kohustus maksta sellelt tulumaksu (tulumaksuseadus § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1). Seega on PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud elatise miinimummäär madalam poolest lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste summast. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud elatusraha miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huve saada ülalpidamist piisavalt ka juhul, kui vanemad elavad lahus. Eelnevast tulenevalt on nõue 1350,00 krooni suuruse elatise maksmiseks õigustatud.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 sätestab (redaktsioon kuni 31.12.2005), et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 (redaktsioon kuni 31.12.2005) kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga. Kohus rahuldas hageja nõude elatise maksmiseks summas 1350 krooni kuus. Seega on hagihind 1350x12=16 200 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 1000 krooni.

Kohtunik