2-06-8751/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

ÕA- 2-06-8751

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprillil 2006. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-06-8751 Riigi õigusabi asi

L. A. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemiseks kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 7 lg 1 p 2, § 15 lg-st 2; ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466, § 478 ja § 661 lg 2 kohus m ä ä r a s:

1. Jätta L. A. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

L. A. esitas 11.aprillil 2006a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemiseks kohtus. Valga Maakohtu menetluses on V. E. hagi R. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Antud tsiviilasjas on R. A. volitanud oma ema L. A. esindama teda antud protsessis. Samas taotleb

L. A. endale riigi õigusabi poja esindamiseks.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohtunik, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 1 tegutseb esindaja esindatava nimel. Kuivõrd riigi õigusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis on esitatud esindaja enda nimel, siis ei saa talle kuuluda ka esindatava õigust, mille kaitsmiseks õigusabi taotletakse. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Riigi kulul õigusabiteenust osutatakse isikule, kes majandusliku seisukorra tõttu ei ole võimeline õigusteenuse eest ise tasuma ja kelle õigused võivad seetõttu saada kahjustatud, riigi õigusabi vajaja esindajale seadus riigi õigusabi andmist ei võimalda. Iseenesest tsiviilasjas olevast volikirjast küll tuleneb esindaja õigus esitada esindatava nimel taotlus riigi õigusabi saamiseks, kuid sellisel juhul peab riigi õigusabi taotlejaks siiski märkima esindatava, samuti tuleb esitada majandusliku seisundi taotlus esindatava kohta ja tema nimel.

L. A. tuleb aga riigi õigusabi andmisest keelduda kuna puudub õigus, mille taotlemiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p.2).

Hele Ilisson Kohtunik

19.04.2006.a.