3-04-459/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprillil 2006.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-04-459 (3-2709/2005)

Haldusasi

H.-M. R.(M.) kaebus Harju maavanema 12.05.1998.a. korralduse

nr 1462, Tallinna Linnavalitsuse 30.01.1998.a. korralduse nr 585-

k ja ehituslubade 16.02.2004.a. nr 2227 ja nr 2228, 11.06.2004.a.

nr 4374, 23.05.2005.a. nr 10617 õigusvastaseks tunnistamiseks

ning õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju 13 112 850 kr

hüvitamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 3.04.2006.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja H.-M.R., tema esindaja vandeadvokaat Garri Ginter,

vastustajate Tallinna Linnavalitsuse esindaja Tiit Mäger ning

Harju maavanema esindajad Priit Kiigemägi ja Ahto Pahk

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tal-

linna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjali-

kult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Hal-

duskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja

lõppu.

ASJAOLUD

Tallinna Linna RSN TK 1.12.1978.a. otsusega nr 245 anti Vabariikliku Spordiühingu „Kalev“

Kesknõukogu Tallinna Spordikombinaadile Mustamäe spordibaasi olemasolevate rajatiste juurde

linna hoonestusmaast 4,52 ha asukohaga Vana-Mustamäe tn 46 tähtajatuks kasutamiseks(tl 59).

28.12.1984.a. maa looduses eraldamise aktiga nr 106 eraldati spordibaasile 4,6469 ha suurune

maatükk Vana-Mustamäe tn 46, uus aadress Külmallika 15a(tl 56, 58, 60-62). Tallinna Linna

RSN TK 11.09.1987.a. otsuse nr 311 punktiga 1.10. otsustati kinnitada maa looduses tähistatud

piirid ja suurus ning anda välja maakasutusõiguse riiklikud aktid(tl 64-65). 28.04.1994.a. aktiga

nr 20/638 andis Eesti Erastamisagentuur Tallinnas Külmallika 15a asuva ESS „Kalev“ Mustamäe

Rahvaspordikeskuse tervikvarana Tallinna linna munitsipaalomandusse. Üleantud vara hulka

kuulus 1989.a. soetatud hoone ja 1985.a. soetatud 2 basseini(tl 66-72).

28.02.1994.a. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsustega nr 1640 ja 1641 loeti Tallinnas Vana-

Mustamäe tee 46(end. Mustamäe tee 32) endisel kinnistul nr 1521N asuvad hooned ja krunt

suurusega 43 940 m2 ning Tallinnas Vana-Mustamäe tee 44(end. Mustamäe tee 30) endisel

kinnistul nr 2944 asuvad hooned ja krunt suurusega 8153 m2 omandireformi objektideks.

Majavaldused on natsionaliseeritud, maad on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940.a.

deklaratsiooniga. Komisjon luges tõendatuks, et varad kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal J.

M.le ning õigustatud subjektiks tunnistati H.-M. M.(tl 11-12).

30.01.1998.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 585 määrati Nõmme Spordikeskuse

teenindamiseks vajalik maa asukohaga Külmallika tn 15a pindalaga 46 398 m2 sihtotstarbega

sotsiaalmaa(tl 9).

12.05.1998.a. Harju maavanema korraldusega nr 1462 anti maareformiseaduse(MaaRS) §-de 25

ja 28 lg 1 p 1 alusel sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna Linnavolikogu

12.06.1997.a. otsusega nr 77 taotletav Tallinnas Külmallika tn 15a asuv maa pindalaga 46 398

m2(tl 10). 23.02.2000.a. Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusega nr kanti Tallinna linn

nimetatud maatüki omanikuna kinnistusregistrisse(tl 81).

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud ehituslubadega 16.02.2004.a. nr 2227(tl 208)

ja nr 2228(tl 200), 11.06.2004.a. nr 4374(tl 197), 23.05.2005.a. nr 10617(tl 205) lubati

Külmallika tn 15a aadressil ehitada ja lammutada munitsipaalettevõtte Nõmme Spordikeskus

olmehoone ning ehitada välibasseinid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Harju maavanema 12.05.1998.a. korraldus nr 1462,

Tallinna Linnavalitsuse 30.01.1998.a. korraldus nr 585-k, ehitusload 16.02.2004.a. nr 2227 ja nr

2228, 11.06.2004.a.(kaebuses esitatud väljaandmise kuupäev 19.07.2001.a. ei ole õige) nr 4374,

23.05.2005.a. nr 10617 ning mõista vastustajatelt solidaarselt välja maa turuväärtusena 13 112

850 kr. Munitsipaalomandisse antud maa asub peamiselt endisel kinnistul nr 1521N, millest

munitsipaalomandisse anti ca 35 200 m2 ja osaliselt endisel kinnistul nr 2944, millest

munitsipaalomandisse anti ca 2400 m2. MaaRS-i jõustumisel asus kõnealusel maal linnale

kuuluvad olmehoone ning ujumisbasseinid. Nende juurde määrati teenindamiseks vajaliku maana

põhjendamatult suur maatükk, mis oli selle maa munitsipaliseerimise eelduseks ning millega

muudeti võimatuks maa tagastamine kaebajale. Vastustajad jätsid kasutamata võimaluse MaaRS

§ 7 lg 2 sätestatud alustel leppida kokku hoonestusõiguse seadmises, mis oleks taganud ehitiste

sihipärase kasutamise ning muutnud maa tagastamata jätmise ebavajalikuks. Suusaradade alune

ja looduslike tiikide maa, samuti neid ümbritsevad suured muruplatsid ei ole olemuslikult selline

maa, mida on ilmtingimata vaja olmehoone ja basseini teenindamiseks. Eesti seadused ei käsita

suusaradasid ehitistena ning need ei saa olla aluseks maa mittetagastamisele. MaaRS § 6 lg 3

kehtestab põhimõtte, et ehitiste teenindamiseks vajaliku maana määratakse kindlaks vähim

tarvilik kogus maad, mis tagab ehitise sihipärase kasutamise. Kui linnal oli huvi kogu maa

omandamiseks, pidanuks linn sõlmima kaebajaga tsiviilõigusliku kokkuleppe nõudeõiguse

omandamiseks või pärast maa tagastamist ostma maa välja õiglase hüvitise eest. Riigikohus on

18.09.1998.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-98 märkinud, et teenindamiseks vajalik maa

määratakse MaaRS § 7 lg 5 alusel üksnes ehitisele, kusjuures otsustus teenindamiseks vajaliku

maa määramise kohta on motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või

ehitistele, mille teenindamiseks maa määratakse. Linnavalitsuse korralduses on viidatud

üldsõnaliselt Nõmme Spordikeskuse hoonetele ja rajatistele, kuid pole märgitud, milliste ehitiste

teenindamiseks on maa määratud, samuti pole motiveeritud niivõrd suure maa määramist

teenindusmaaks. Seega on korraldus motiveerimata, rikutud on põhiseaduse(PS) §-s 11 sätestatud

proportsionaalsuse nõudeid. Teenindusmaa määramine ja krundi piiride muutmine oli MaaRS § 7

lg 5 kohaselt võimalik ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel, mis kehtestati alles Tallinna

Linnavolikogu 23.01.2003.a. otsusega nr 7. Linnavalitsus on rikkunud Vabariigi Valitsuse

16.07.1992.a. määrusega nr 208 kinnitatud „Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa

määramise aluseid“, mille punkti 3 kohaselt pidi kohaliku omavalitsuse organ määrama

teenindamiseks vajaliku maa kindlaks koos maa-ametiga. Vaidlusaluse teenindusmaa määramine

ei ole maa-ametiga kooskõlastatud. Vastustajad ei ole üldse teostanud kaalutlusõigust. Kaebajat

ei kaasatud munitsipaliseerimismenetlusse. Ehituslubade andmisega on rikutud Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“

punkti 9, mis keelab ehituslubade andmise õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud

tagastamise taotlus, kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kaebaja taotlust maa

tagastamiseks ei ole lõplikult lahendatud. Ebaseaduslike ehituslubade alusel on suurendatud

Nõmme Spordiklubi ehitusalust pinda, mis võib mõjutada ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

määramist, kui selgub, et praegu on maa määratud õigusvastaselt.

Maavanem on väitnud, et linnavalitsuse korralduse alusel on määratud Nõmme Spordikeskuse

kasutuses olevate ehitiste, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa, sest teenindusmaa

määrati kogu kompleksi juurde ja tema eesmärki silmas pidades. Maavanem ei ole selgitanud,

millised ehitised moodustasid ehitiste kompleksi ja millisel õiguslikul alusel oli võimalik ehitiste

kompleksi teenindamiseks vajalikku maad määrata. Maavanem oleks pidanud enne maa

munitsipaliseerimise otsuse langetamist igakülgselt kontrollima teenindamiseks vajaliku maa

määramise põhjendatust, seda, kas objektil olid üldse ehitised, mille juurde teenindamiseks

vajalikku maad määrata, ning kaaluma õigustatud subjekti õigusi vähemriivavate meetmete

kohaldamist. Maa munitsipaalomandisse jätmise aluseks on märgitud MaaRS § 25 ja § 28 lg 1 p

1, kuid korralduses ei ole märgitud, milliste hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa on

munitsipaalomandisse jäetud. Kuna teenindamiseks vajaliku maa määramine oli õigusvastane,

siis on õigusvastane ka maavanema korraldus. Vaidlusalusel maal ei ole kindlaksmääratud krunti

MaaRS § 7 lg 5 tähenduses. Väär on maa maavanema väide, et krunt oli 1984.a.

Maakoodeksi(MK) alusel kindlaks määratud, ning seetõttu eraldi Külmallika 15A ehitise teenin-

damiseks maad ei määratud. MK-s kasutati terminit „(ehitus)krunt“ ainult siis, kui maad anti

kodanike ja kodanike kollektiivide kasutusse ehitiste püstitamise eesmärgil, muudele asutustele ja

organisatsioonidele maa eraldamisel ei kasutatud mõistet „krunt“. Tõlgendades vaidlustatud

korralduste andmise ajal kehtinud MaaRS § 7 lg 5 koosmõjus MaaRS §-ga 2, on MK alusel

maakasutusõiguse saanud eraisikutel üldjuhul õigus ostueesõigusega erastada maad ehitiste juur-

de senise krundi piirides. Ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele antud maaeralduse puhul

ei ole tegemist kruntidega MK mõttes ning selliste maaeraldiste puhul ei saa lähtuda varasemast

maakasutuse suurusest, vaid maareformi käigus tuleb kindlaks määrata ehitise teenindamiseks

vajalik maa lähtuvalt konkreetse ehitise vajadustest. Vastasel juhul ei oleks maareformi

läbiviimine olnud võimalik, sest ENSV-s kuulus kogu maa riigile ning oli kas tähtajatult või

tähtajaliselt antud erinevate sotsialistlike asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kasutusse.

Maavanema väite kohaselt oleks siis kogu linna territooriumil asuva maa puhul olnud tegemist

kruntidega ning sellisel juhul olnuks maade tagastamine üldse võimatu.

Rikutud on PS §-des 11 ja 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Mustamäe tn 40

maatükk(Trummi tn 31), mida samuti läbivad suusarajad 112 m ulatuses, on Tallinna Linnavalit-

suse 21.03.1997 korralduse nr 803-k alusel tagastatud endistes piirides V. M.le. Kaebaja on

püüdnud kahju tekkimist ära hoida, esitades Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusele vastuväite

ning pöördudes 11.01.2005 Harju maavanema poole kirjaga, milles taotles maa

munitsipaalomandisse andmise korralduse tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on 18.11.

2004.a. haldusasjas nr 3-3-1-33-04 asunud seisukohale, et oluline eksimine hea halduse põhi-

mõtete vastu on üheks asjaoluks, mida tuleb arvestada, kui hinnatakse, kas isik on täitnud kahju

tekkimise ärahoidmise nõuet piisavalt. Sarnaselt viidatud kaasuse tehioludele, ei ole Tallinna linn

ja Harju Maavalitsus andnud kaebajale teavet õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist

välistava maa munitsipaliseerimise menetluse kohta. Vaidlusalusele maale määrati sotsiaalmaa

sihtotstarve ainult selle munitsipaliseerimise tõttu, mida tõendab ka asjaolu, et linnavalitsuse kor-

raldusega nr 803-k on tagastatud Trummi tn 31 maatükile määratud elamumaa ja maatulun-

dusmaa sihtotstarve.

Tagastamisnõudega maa andmine munitsipaalomandisse on põhjuslikus seoses õigustatud

subjektile kahju tekitamisega, kuna vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p 4 munitsipaalomandisse antud

maad ei tagastata. Endiste kinnistute arvelt on munitsipaalomandisse jäetud ca 37 600 m2 maad,

põhjendatud ja õiguspärane oleks olnud välibasseini ja olmehoone juurde ca 8830 m2 suuruse

teenindusmaa määramine, mis tähendab, et ca 28 500 m2 oleks tulnud tagastada. Selle maa

mittetagastamisega on kohtu poolt määratud ekspertiisiga tuvastatud maa väärtusest 460,1 kr/ m2

lähtudes tekitatud kaebajale varalist kahju 13 112 850 kr.

Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldused on

õiguspärased. Külmallika 15a kinnistule jääb endiste kinnistute nr 1521N pindalast 37 964 m2 ja

nr 2944 pindalast 1516 m2, kokku 39 480 m2. Ehituslubadest nähtuvalt oli lammutatud olme-

hoone ehitusalune pind 860 m2 ja uue olmehoone ehitusalune pind on 930 m2, seega suurenes

olmehoone ehitusalune pind 70 m2 võrra. Külmallika 15a krundi suurust, piiri ega piirimärke pole

muudetud, maa ülemõõtmisel selgus, et pindala on 71 m2 väiksem kui 1984.a. krundi plaanil.

Seega moodustati katastriüksus olemasoleva krundi plaani alusel kooskõlas „Plaani- või kaar-

dimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra“(edaspidi „katastriüksuse kord“) punktiga

16, kuigi linnavalitsuse korralduses puudub viide katastriüksuse korrale. Tallinna linn ehitiste

omanikuna ei olnud huvitatud hoonestusõiguse seadmisest ega ehitiste võõrandamisest, kuna

ehitiste ja maatüki puhul on tegemist spordikeskusega. Seetõttu ei teinud linnavalitsus kaebajale

ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks, kuid ka kaebaja pole teinud linnale ettepanekut

hoonestusõiguse seadmiseks. Külmallika 15a Nõmme Spordikeskus koosneb lisaks hoonetele ka

paljudest rajatistest – ujumisbasseinid, suusarajad ja looduslikud tiigid, tegemist on spordi-

kompleksiga, mille arendamine on põhjendatud avaliku huviga. Keskus on vajalik linnaelanikele

sportimisvõimaluste tagamiseks nii suvel kui talvel, seal toimub lisaks suusatamisele ka muid

tervisespordi- ja vabaajaüritusi, milleks kasutatakse just vabu maa-alasid. Samuti pole mõeldav

terviseradade kulgemine muude objektide, näit. elamute vms. ümber. Talvel kasutatakse maa-ala

ja terviseradasid peamiselt suusatamiseks, kokku on avatud 4 tähistatud ja hooldatud suusarada,

millest kaks kaetakse kohe esimeste külmadega kunstlumega ja kolm rada on valgustatud.

2003/2004 hooajal laenutati spordikeskuses suuski kokku 17 000 inimesele, mis on 1/5 kõigist

suusaradade kasutajatest. Suvel kasutatakse neid radu jooksmiseks ja jalgrattaspordiks.

Traditsioonilisteks spordiüritusteks on suusaneljapäevakud, suviti südamejooks, Olaf Karikose

mälestusjooks, Nõmme-Harku metsajooks, Eesti meistrivõistlused maastikujalgrataste sõidus.

Lisaks kasutab kõnealust maa-ala enamus Tallinna koole suusatundide ja muude kehalist tegevust

arendavate ürituste läbiviimiseks. Phare projekti toetusel renoveeritakse välibasseinid ja

tähistatakse liikumisrahad, Tallinna linna 2005-2006.a. eelarvetest on selleks eraldatud kokku ligi

2 milj. kr. Kuigi linnavalitsuse korralduse andmise ajaks ei olnud maa-ala kohta de-

tailplaneeringut kehtestatud, ei tähenda see, et maa oleks detailplaneeringu puudumise tõttu kuu-

lunud tagastamisele. Maa, mida oleks võimalik tagastada, oleks selgunud pärast detailplaneeringu

kehtestamist. Tallinna Linnavolikogu 23.01.2003.a. otsusega nr 7 kehtestatud Nõmme

tervisespordiradade teenindamiseks vajaliku maa määramise detailplaneering näeb ette Külmal-

lika 15a kinnistu suuruseks 46 398 m2 ning sihtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa, mis on üks

sotsiaalmaa alaliik. Detailplaneering jättis kinnistu piirid muutmata, mistõttu ei kuulu maa ka

detailplaneeringu kohaselt tagastamisele. Terviseradade alla jäävad ainult Tallinna linna omandis

olevad kinnistud, ülejäänud maa osas on maareform läbi viimata. Linnavalitsuse korralduse ja

kaebajale väidetavalt tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kui käsitada kahjuna

Külmallika 15a kinnistu maa tagasisaamise võimaluse minetamist, siis on selle kahjuga põh-

juslikus seoses selle maa munitsipaalomandisse andmine. Kaebaja oli juba 1998.a. oktoobris

vaidlustatud korraldustest teadlik, kuid nende tühistamiseks kohtusse ei pöördunud – seega pole

ta midagi ette võtnud kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Ehitusload on väljastatud Tallinna linnale kui Külmallika 15a kinnistu omanikule kooskõlas

ehitusseadusega(ES) pärast detailplaneeringu kehtestamist. Siin ei ole rakendatav Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“

punkt 9, mis keelas uute ehituslubade andmise kuni maa, mille tagastamist taotleti, omandi

tekkimiseni maareformi käigus. Kõnealuse maa tagastamise küsimus oli otsustatud maa

munitsipaalomandisse andmisega, sest seda maad ei saa enam tagastada. Kaebaja väide, et ehi-

tuslubade andmine võib tingida nende alusel ehitatud ehitiste juurde oluliselt suurema maa mää-

ramist, kui oleks õigustanud enne 1991.a. olemas olnud ehitised, on ainetu, sest ehituslubade

andmise ajaks oli teenindusmaa juba määratud ja kinnistusraamatusse kantud.

Harju maavanem palub jätta kaebus rahuldamata. Külmallika 15a ehitise teenindamiseks maad

eraldi ei määratud, kuna 1984.a. maa looduses eraldamise aktile lisatud krundi skeemi kohaselt

oli see maa juba määratud. Seetõttu polnud vajalik planeerimis-ehitusseaduse (PES) §-s 2 lg 1

nõutud detailplaneeringu eelnev kehtestamine. Krundi pindala vähenes veidi ülemõõtmisel

kasutatud paremast tehnikast ja digitaalkaardi suuremast täpsusest tingituna. MK § 137 – 146

kohaselt kasutati terminit „krunt“ maatüki kodanikele ja kodanike kollektiividele kasutada

andmisel. Kuid krundina võiks siiski käsitada ka enne PES-i jõustumist muuks otstarbeks

kasutada antud maad, kui maa eraldamine toimus seaduslikult. Tegemist pole ehitise teenin-

damiseks vajaliku maa määramisega, vaid Nõmme Spordikeskuse kui ühtse kompleksi tee-

nindamiseks vajaliku maa määramisega, kus hooned, rajatised ja ehitised on püstitatud, pidades

silmas spordikeskuse eesmärke – võimaldada linnaelanikel sportlikult veeta vaba aega. Kompleks

eeldab, et teenindamiseks vajalik maa määratakse kompleksi funktsionaalsust, ehitiste oma-

vahelist seotust ning sõltuvust arvestades. Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised ei ole üldjuhul küll

rajatised MaaRS tähenduses, kuid vaidlusalusele maale rajatud suusarajad ei ole teed

tavatähenduses. Nende teede ülesanne on tagada suusaraja tugevus ning lume säilumine ja suusa-

tamise võimalikkus. Suusaraja kasutamine ei toimu üksnes suusarajal endal, vaid vaja on tagada

ka ligipääs sellele. Vähema maa määramisel tekiks probleem, kuhu paigutada pealtvaatajad,

kuidas tagada ligipääs jne. Ka muud rajatised – laste mänguväljak, basseinid – on püstitatud

spetsiifilise eesmärgiga võimaldada sportimist. Maa munitsipaalomandisse andmisel ei nõuta

eelnevat maa kompenseerimise otsustamist ega detailplaneeringu kehtestamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt MaaRS §-le 6 lg 1 tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti. MaaRS § 7 lg 1 kohaselt ei tagastata linna piirides asuvat õigusvastaselt

võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teeninda-

miseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoones-

tusõiguse seadmises või ehitise võõrandamises. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Tallinna linn

ehitiste-rajatiste omanikuna ei olnud huvitatud hoonestusõiguse seadmisest ega ehitiste-rajatiste

võõrandamisest, soovides kogu spordikeskuse kasutuses olnud maad linna munitsipaalomandisse.

Seetõttu ei saanud ega pidanudki linnavalitsus tegema kaebajale ettepanekut kokkuleppe sõlmi-

miseks. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et Nõmme Spordikeskus on hoonetest,

basseinidest, suusaradadest ja muudest rajatistest koosnev ühtne kompleks, mille kasutamine

Tallinna linna elanikele aastaringselt sportimisvõimaluste tagamiseks on avalikes huvides ning

mille teenindamiseks on vajalik kogu juba alates 1978.a. spordikeskuse(spordibaasi) õiguspärases

kasutuses olnud maa. Vaidlustatud korralduste vastuvõtmise ajal kehtinud PES § 38 lg 3 kohaselt

on rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole

hoone. Selle definitsiooni järgi on kõnealused suusarajad rajatised, mis ei kujuta endast lihtsalt

lumme sisseaetud suusajälgi, mis kevade saabudes sulavad, vaid on puidust ja tehismaterjalidest

maapinnale spetsiaalselt ehitatud eesmärgiga tagada suusaraja tugevus, lume säilumine ja suusa-

tamise võimalikkus talvel igasuguse ilmaga.

PES § 9 lg 2 p 1 kohaselt määratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine detailplaneeringuga.

Sama seaduse § 2 lg 1 sätestas, et maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide

piiride muutmine linnades ja teistes tiheasustusega paikades on lubatud ainult kohaliku

omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku

maa määramise aluste p 3 järgi määrab hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse

ja piirid kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Kohus nõustub kaebajaga, et

spordikeskusele 1978.a. tähtajatuks kasutamiseks antud ja 28.12.1984.a. maa looduses eraldamise

aktiga eraldatud maa ei ole krunt MaaRS tähenduses. Kuna aga teenindusmaa määramisega

spordikeskuse senises kasutuses olnud maa piirid ja kasutusotstarve ei muutunud, siis ei muuda

detailplaneeringu puudumine linnavalitsuse korraldust õigusvastaseks, hoonete ja rajatiste

teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste p 3 pole aga üldse kohaldatav. Linnavalitsuse

korraldus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, selles on viidatud asjakohastele õigusaktidele

ning põhjendatud, et vaidlusalune maa on vajalik Nõmme Spordikeskuse teenindamiseks. Võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumist linnavalitsuse poolt kohus ei tuvastanud. Võrduspõhiõigus

tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Selle sätte

järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ning ebavõrdses

olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Kaebaja ja V.M. ei ole võrdses olukorras, sest V.M.le

tagastatud maal ei paikne Nõmme Spordikeskuse hooneid ega basseine ning seda maad pole

varem spordikeskuse kasutusse antud.

MaaRS § 6 lg 2 p 4 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse

munitsipaalomandisse vastavalt MaaRS §-le 28 lg 1 p 1, mis sätestab, et munitsipaalomandisse

jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa antakse munitsipaalomandisse. Sama

seaduse § 25 lg 1 ja 2 kohaselt antakse §-s 28 nimetatud maa munitsipaalomandisse tasuta ning

kohalik omavalitsus võib seda kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses

märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Vabariigi Valitsuse 6.11.1996.a. määrusega nr 269 kinnitatud

"Maa munitsipaalomandisse andmise korra" p-s 7 sätestatakse, et õigusvastaselt võõrandatud maa

puhul, mille kohta on esitatud maa tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse

MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel, ei nõuta eelnevat maa kompenseerimise otsustamist. Osundatud

sätetest tulenevalt ei pidanud maavanem kaasama kaebajat munitsipaliseerimismenetlusse.

Omandireformi aluste seaduse § 18 keelab tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga kuni

omandireformi objektiks oleva vara tagastamise küsimuse otsustamiseni, seda keeldu rikkuvad

tehingud on kehtetud; vara omanikud ja valdajad on kohustatud tagama vara säilimise, kui seda

kohustust ei täideta, peavad nad hüvitama kahju. Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsuse „Eesti

Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ punktiga 9 oli keelatud ehituslubade andmine

õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, kuni maa tagastamise

küsimuse otsustamiseni. Vaidlusaluse maa munitsipaliseerimisega oli ühtlasi ka otsustatud, et

seda maad ei tagastata ning kaebaja viide Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsusele on asjakohatu.

Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 34 kohaselt läheb maa omandiõigus kohalikule

omavalitsusele üle maa riigi maakatastris registreerimisest arvates. Harju maakatastris registree-

riti Külmallika 15a Tallinna linna sotsiaalmaana 26.08.1998.a.(tl 80) ning 23.02. 2000.a. kanti

linn nimetatud maatüki omanikuna kinnistusregistrisse. Seega oli maa ehituslubade väljaandmise

ajaks Tallinna linna omandis ning ehituslubade väljastamine pärast detailplaneeringu

kehtestamist kooskõlas ES-ga oli õiguspärane. Kuivõrd maa jäeti kaebajale tagastamata, ei saa

ehituslubade väljaandmine ka kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.

Kohtunik: D.Maastik