2-06-5559/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5559 Tsiviilasi A.Ihagi V.Ivastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.I Kostja V.I Kohtuistungi toimumise aeg 10. aprill 2006.a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista V.Ielatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus A.Ikasuks poja L.I ülalpidamiseks alates 01.04.2006.a. kuni L.I täisealiseks saamiseni 23.01.2018.a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta V.Ikanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 14.03.2006 esitas A.Ihagi V.Ivastu lapsele elatise saamiseks. Poolte abielust on sündinud poeg Leonid Ivanov. Hageja taotles elatise 2 500 krooni kuus väljamõistmist poja ülalpidamiseks alates 01.04.2006. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus maksma elatist 2 500 krooni kuus alates 01.04.2006.

Kohtu põhjendused

2 TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

L.I sünnitunnistusest tuleneb, et pooled on tema vanemad (t lk 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.2006.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise 2 500 krooni kuus väljamõistmist alates 01.04.2006. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et V.Ituleb välja mõista elatis 2 500 krooni kuus A.Ikasuks poja L.I ülalpidamiseks alates 01.04.2006.a. kuni L.I täisealiseks saamiseni 23.01.2018.a.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik