2-05-16732/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-05-16732

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.aprill 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-16732 (end. 2-913/05)

Tsiviilasi J S hagi T S vastu abielu lahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA J S , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

KOSTJA T S , isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja M V , xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg 13.04 2006.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Lahutada J S ja T S abielu, mis on sõlmitud xxxx xxxx Perekonnaseisuosakonnas kanne nr. xxxx all.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte vahel on tekkinud arusaamatused iseloomude sobimatuse tõttu, millega kaasnesid tülid ja riiud. Abielulised suhted on lõppenud 2002.aastast. Hageja leiab, et leppimine ning pooltevahelise abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseisuametisse on kostja keeldunud tulemast. Istungi käigus selgitas hageja, et kostja terroriseerib teda oma ”lõugadega” ja on sellega teinud tema elu võimatuks. Kõik dokumendid ja raha on ära korjatud. Pidevalt toimub süüdistamine kõikvõimalikes asjades, pidevalt toimub nuhkimine tema käikude järel. Hageja väitel soovib kostja teda psüühiliselt tappa. Hageja on käinud psühhiaatri juures seoses relvaloa taotlemisega ja talle poleks luba antud, kui midagi oleks leitud. Seega kostja jutt, et hageja vajab ravi, ei vasta tõele. Hageja jaoks on suhted sedavõrd katkenud, et ta ei ole soovinud kostjaga üheaegselt maalgi olla ja teinud endast olenevaid pingutusi, et sealt selleks ajaks ära tulla, kui kostja seal viibib. Kostja blokeeris aga oma autoga tema auto väljasõidu võimaluse. Hageja pole keelanud kostjal maal käia, kuid otsib siis ise teise koha, kus samal ajal olla.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu asjaoluga, et poolte vahel on iseloomude erinevustest tingitud arusaamatused. Kostja poole ei ole hageja kordagi pöördunud abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, seetõttu ka vastav väide hagis on kohut eksitav. Paljasõnalised on hageja väited pooltevaheliste pidevate tülide ja riidude kohta, seda asjaolu on kostja valmis tõendama pereliikmetest tunnistajatega. Kostja leiab, et poolte abielu kestab endiselt, koos on oldud nii maakodus kui linnas, on vastu võetud külalisi ja ettetulnud tülid on lahendatud. Eks igas peres tuleb riide ette. Kostja hoolib mehest, sööb temaga ühes lauas, tema riided ja isiklikud asjad on linnas.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kui menetlus nimetatud alusel peatatakse, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielu on kestnud väga pikka aega, kuid üksi see asjaaolu ei anna alust kostjal väita, et abielu lahutamine on põhjendamatu ja võimatu. Ka väga pikajalisest suhtest võivad osapooled väsida. Ka väga pikaaegses kooselus tekivad ajapikku probleemid, mida küll püütakse lahendada, kuid mis alati ei õnnestu. On mõistetav, et kostja püüab teha kõik, et abielu säilitada, kuid kohtu hinnangul on hageja alates hagi esitamisest 2005.a. septembris suhtunud abielu taastamisse kui täiesti mõeldamatusse. Hageja silmnähtavalt terav suhtlemine kostjaga ja temast õhkuv vaenulikkus kostja vastu ei anna alust pidada abielu säilitamist võimalikuks. Kohus on andnud pooltele ka kostja taotlusel võimaluse leppimiseks ja ehkki kostja on leidnud, et kohtu antud aeg oli liiga lühike, on 1-kuuline tähtaeg antud just seetõttu, et pikaaegse kooselu tõttu on pooltel põhimõtteliselt teada üksteise käitumine ja võimalikud probleemid ja seega ka võimalik lahendus leppimisajale. Samuti on kohus leppistähtaja andmisel arvestanud seda, et kostjal oli haginõue teada alates 19.09.2005 ja seega oli tal võimalus ka ilma kohtu poolt selleks seaduses ettenähtud korras leppimistähtaja andmist arvetamata teha sisuliselt 5 kuu jooksul jõupingutusi suhte taastamiseks. Kostja väide, et hageja pole nimetanud ühtki põhjust, miks abielu peaks lahutatama, ei ole arvestatav. Hageja on põhjuse hagis nimetanudiseloomude sobimatusest tingitud tülid ja riiudning asjaolu, et kostja seda põhjust ei tunnista, ei anna alust väita, et hageja pole põhjust nimetanud. Kostja on leidnud, et hageja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset tüli ega reiidu, mille pärast ta tahab lahku minna. Kohus leiab, et tõuke lahkuminekuks ei pea andma üks konkreetne tüli, vaid tahe mitte enam kooselu jätkata võib välja kujuneda pikemal perioodil tekkinud arusaamatuste tõttu. Poolte omavaheline emotsionaalne suhe on kohtu hinnangul olematu, seega oleks abielu säilitamise kaudu toimiv kooselu üksnes formaalne. Formaalne kooselu ei ole abielus olemise ja seega ka hagi rahuldamata jätmiseks piisav põhjendus. Kostja väide, et abielu säilitamine on vajalik ka selleks, et koos tegutseda edasi poolte ühises ühisvarga seotud ärilises asjaajamises, ei ole piisavalt põhjendatud, kuivõrd kostja on ise esitanud taotluse see ühisvara staatus ära lõpetada.

Hageja kinnitusel leppimist pole toimunud ja tema seda ei soovi ka.

Kohus leiab, et pooltele antud võimalus abielu säilitamiseks leppida, ei ole tulemusi andnud, mistõttu abielu kuulub lahutamisele.

Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted katkenud 2002.aastast. Kostja on nimetanud, et samal ajal lõppes tema töölepinguline suhe ning kuna ta sellele järgnevalt oli umbes aasta aega töötu, siis tekkisid hagejal pretensioonid selles osas, et kostja peaks uuesti tööle asuma. Kohus leiab, et sellega on tõendatud ka pooltevaheliste arusaamatuste tekkimine. Et nimetatud ajast oleks lõppenud poolte abieluline suhtlmine, seda kostja ei kinnita. Kuvõrd kostja väitel toimis ühine magamistoa kasutamine veel ka möödunud kuul, ehkki hageja seda eitab, siis peab kohus võimalikuks lugeda abielulised suhted lõplikult katkenuks seisuga 01.04.2006.a.

Kohus leiab, et kostja taotletud tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik ja põhjendatud, kuivõrd abielusuhte toimimine on sügavalt kahe osapoole asi ning kõrvaliste isikutena ei saa tunnistajad anda objektiivseid ütlusi selle kohta, kas ja kuidas on säilunud poolte omavahelised suhted.

Kostja soov arutada koos abielu lahutamisegga ka ühisvara jagamise nõuet, ei ole takistuseks abielu lahutamise nõude lõplikul lahendamisel.

Kostja on esitanud 10.04.2006 kohtusse vastuhagina ühisvara jagamise nõude. Kohus leidis, et vastuhagis on puudused ja andis nende kõrvaldamiseks tähtaja 28.04.2006.

TsMS § 362 lg.1 kohaselt hagi ( ka vastuhagi) loetakse esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Antud asjas ei ole vastuhagi menetlusse võetud ja menetluses on üksnes haginõue abielu lahutamiseks.

Perekonnaseaduse § 18 lg.1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

Seega, sõltumata sellest, et ühisvara jagamise nõue oli esitatud vastuhagina käesolevas menetluses, ei ole takistust selle arutamist iseseisva nõudena pärast hagis esinenud puuduste kõrvaldamist ja menetlusse võtmist PerekS § 18 lg.1 ja TsMS § 373 lg.3 alusel.

Menetluskulude hüvitamise nõuet kumbki pool esitanud ei ole.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Viru Ringkonnakohus 28.mail 2007.a. otsustas:

Jätta T S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 17.04.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-05-16732 muutmata. Jätta apellatsioonmenetluse kohtukulud T S kanda.

Kohtuotsus jõustus: 02.juulil 2007.a. Viru Ringkonnakohtu otsusega Nooremreferent I.Opmann