3-05-762/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 määrus haldusasjas nr 3-1177/2005 ning saata

S. P. kaebus esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise

jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt

tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

08.09.2005 esitas Ämari Vanglas karistust kandev S. P. Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles taotles Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingute õigusvastasuse

tuvastamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud 95 000 kr suuruse mittevaralise kahju

hüvitamist. Kaebuse kohaselt on S. P. füüsilise puudega isik ning tema tervislik seisund ei

võimalda

järgida

tervetele

kinnipeetavatele

kehtestatud

režiiminõudeid.

Kaebaja

elutingimused on diskrimineerivad ja piinu tekitavad. Režiiminõuete järgimine tekitab

kaebajale füüsilisi ja vaimseid kannatusi - alakeha parapareesi tõttu puudub tal võimalus

teha puudest tingitud vajalikke erilisi hügieeni toiminguid ja kasutada hügieenilisel ja

inimväärikust mittealandaval viisil tualetti. Pidevate seljavalude ja parapareesi tõttu

valmistab kaebuse esitajale väljas loendustel ning 300 m kaugusel olevas sööklas käimine

füüsilist valu. Justiitsministeeriumi vanglate osakond, olles teadlik kaebaja tervislikust

seisundist, ei ole võtnud midagi ette tema olukorra leevendamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus

Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus

12.aprill 2006, Tallinn

3-05-762

S. P. kaebus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise ja avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 määrus haldusasjas

nr 3-1177/2005

S. P. määruskaebus

3-05-762

Kaebaja palus maksejõuetuse tõttu vabastada ta riigilõivu tasumisest. 24.10.2005

saatis kaebaja halduskohtule maksekorralduse 10 kr tasumise kohta.

15.11.2005 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kohus leidis, et kaebus ei vasta HKMS § 10 sätestatud

nõuetele: kaebuses ei ole märgitud, millist konkreetset Justiitsministeeriumi vanglate

osakonna toimingut kaebaja vaidlustab ja millal sai ta vaidlustatud toimingust teada.

Kaebuses ei ole välja toodud, milles seisneb S. P. põhjendatud huvi tuvastamisnõude

esitamiseks ega ole ka märgitud, millisel RVS § 9 lõikes 1 sätestatud põhjusel kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamist nõuab. Kaebuses tuleb märkida arvutused ja tõendid

väidetava kahju tekitamise ja taotletud summa suuruse kohta.

Maksejõuetuse tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Tuvastamiskaebuselt

tuleb tasuda riigilõiv 10 kr ja kahju hüvitamise kaebuselt 2 860 kr. Kaebusele lisatud

maksekorraldusest 10 kr riigilõivu tasumise kohta ei nähtu, et riigilõiv oleks tasutud

kohtuasjaga seonduvalt. Kaebus ja selle lisad tuleb esitada vastavalt protsessiosaliste

arvule.

Kohtumääruse täitmiseks esitas S. P. uue taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks,

lisades taotlusele arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tema töövõimetuse kohta ning

väljavõtte kinnipeetava isiklikust arvest. Kaebuse täpsustustes märkis kaebaja, et

vaidlustab Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse tervikuna, eriti seda, et

kaebaja suunati täitmisplaani alusel Ämari Vanglasse, kus kinnipeetavatele kehtestatud

elu- ja režiimitingimused ei vasta kaebaja tervislikule seisundile ja kus viibimine on talle

tervisliku seisundi tõttu eriti inimväärikust alandav ning piinu ja valu tekitav. Täiendavalt

tõi kaebaja välja, et 2005 oktoobri alguses lõhuti läbiotsimise käigus tema meditsiiniline

abivahend (käimiskepp) ning oktoobri lõpus tuvastati tal maohaavad, mis on tekkinud

kinnipidamiskohas viibimise ajal. Vangistusseaduse § 11 kohaselt tuleb karistuse

kandmisele saatmisel arvestada ka kinnipeetava tervislikku seisundit. Kaebaja vaidlustatud

halduse õigusvastane tegevusetus on kestev. Põhjendatud huviks tuvastusnõude esitamisel

on kaebaja tervis ja elu. Kaebaja näeb tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise positiivset

tulemust ka selles, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond saab teadlikuks vajadusest

arvestada puudega kinnipeetava tervisliku seisundiga. Vastustaja õigusvastase tegevusetuse

ja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos.

Kaebuse täienduses suurendas S. P. moraalse kahju nõuet 325 000 kroonini, seletades seda

alanduste ja füüsiliste kannatuste jätkuvusega ning samuti uue tervisekahjustuse

(maohaavad) tekkimisega. Kaebaja selgitas, et lähtus kahjusumma arvutamisel 400

kroonist iga päeva eest, mil ta kinnipidamiskohas füüsilisi piinu ja alandust taluma pidi,

liites sellele juurde 200 000 kr maohaavade tekitamise eest. Kuivõrd tervise ja heaolu

langust ei ole võimalik tagasi pöörata, siis saab kaebaja esitada vaid moraalse kahju

hüvitamise nõude, lootes saadava hüvitise eest oma tervist taastada.

21.12.2005

määrusega

tagastas

Tallinna

Halduskohus

kaebuse

selle

esitajale

läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel, leides, et kaebuse esitaja ei kõrvaldanud

tähtaegselt puudusi ning kaebuses esinevad puudused ei võimalda kaebust menetlusse

võtta. Määruse kohaselt ei ole võimalik kaebusest ega selle täpsustusest välja lugeda,

milles seisneb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetus, millega kaebuse

esitajale füüsilisi piinu tekitati, teda alandati ja diskrimineeriti. Samuti on kaebaja eiranud

kohtu selgitusi tuvastamisnõude põhjendatud huvi kohta ega ole märkinud, millisel RVS §

9 lõikes 1 toodud põhjusel ta moraalse kahju hüvitamist nõuab. Kaebaja ei ole esitanud

kahju tekkimist tõendavaid tõendeid ega toonud välja põhjuslikku seost väidetavalt

õigusvastaste toimingute ja tekitatud kahju vahel.

3-05-762

Kohus selgitas kaebajale, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle

esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

S. P. esitas halduskohtu 21.12.2005 määruse peale määruskaebuse, paludes rahuldada

kaebus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse

kohaselt on kaebus esitatud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna vastu seetõttu, et

Ämari

Vangla

on

Justiitsministeeriumi

valitsemisalas

olev

asutus

ning

Justiitsministeeriumi vanglate osakond peab teostama vangla üle teenistuslikku

järelevalvet. Vastustaja ei ole seda teinud, lastes vangla juhtkonnal rikkuda kaebaja

inimõigusi ja lubades füüsilise puudega kinnipeetavat kohelda ebainimlikult ja väärikust

alandavalt ning piinu ja kannatusi tekitavalt. Vaidlustatud toiminguteks on põhiseaduses ja

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuete eiramisega kaebajale füüsiliste piinade ja

kannatuste tekitamine ning tema alandamine ja diskrimineerimine. Kaebaja on

sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses erivajadustega isik, millega Ämari Vangla aga ei

arvesta. Vanglate amet on teadlik kaebaja puudest ja erivajadustest, kuid olukorra

parandamiseks ei ole midagi ette võtnud. Tõendit maohaavade tekkimise kohta ei ole

kaebajal esitada, sest Vanglate haiglast seda talle ei väljastatud, kaebaja lootis, et kohus

nõuab selle ise välja. Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et kaebaja on töövõimetu

ega saa raha teenida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apelleeritud kohtumäärus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi saata

esimese astme kohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. S. P. kaebust

tuleb käsitleda riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg 1 kohase kaebusena avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja

eesmärk on saada rahalist hüvitist. Kuivõrd toimingu õigusvastasuse tuvastamine on üks

etapp kahju hüvitamise nõude lahendamisel, siis on nõue tuvastada toimingu õigusvastasus

iseenesest kahju hüvitamise nõudega juba hõlmatud. Halduskohus on põhjendamatult

käsitlenud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingute õigusvastasuse tuvastamise

ja väidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid eraldi. Kui halduskohtul tekkis kahtlus

kaebuse eesmärgi osas, oleks pidanud kaebuse käiguta jätmise määruses nõudma kaebajalt

selgitust selle kohta, kas ta taotleb õigusvastasuse kui üksnes kahju hüvitamise aluseks

oleva elemendi tuvastamist või soovib toimingute õigusvastasuse tuvastamist sõltumata

esitatud kahjunõudest. Seda halduskohus teinud ei ole. Kaebuse tagastamise aluseks ei saa

olla asjaolu, et esitades nõude avalik-õiguslikus suhtes halduse tegevusetusega tekitatud

kahju hüvitamiseks, ei ole kaebuse esitaja konkreetselt nimetanud neid toiminguid, mille

tegemata jätmine on väidetava kahju põhjustanud. Kaebusest on võimalik mõista selle

esitaja seisukohta, et kahju tekkimine on tema meelest tingitud sellest, et

Justiitsministeeriumi vanglate osakond, teades kaebaja tervisliku seisundi iseärasusi ja

sellest tingitud teatud erivajadusi, ei võtnud tema elutingimuste parandamiseks midagi ette.

Konkreetsemalt viidatakse kaebuses võimalusele viia kaebaja üle mõnesse teise vanglasse.

Kuigi kaebaja ei ole märkinud, millised on need konkreetsed toimingud, mille tegemata

jätmisega talle mittevaralist kahju väidetavalt tekitati, on kaebusest üheselt arusaadav

kaebuse esitaja seisukoht, et kahju põhjustanud tegevusetuseks on kaebuse esitajale

sobivate elutingimuste tagamata jätmine. Kas Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal oli

seadusest tulenev kohustus kaebaja nimetatud toiminguid teha,

3-05-762

lahendatakse kaebuse sisulisel lahendamisel, mitte aga kaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel.

Nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole ära näidanud põhjendatud huvi

tuvastamisnõude esitamiseks. Juba esialgsest kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk on

rahalise hüvitise saamine ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse

õigusvastasuse tuvastamist vajab ta eelkõige selle eesmärgi saavutamise eeldusena.

Kaebuse täpsustuses on märgitud, et kaebaja arvamuse kohaselt on olemas seos vastustaja

õigusvastase tegevusetuse ja kaebajale tekitatud moraalse kahju vahel ning et kaebaja näeb

vaidlustatud tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise positiivset mõju ka selles, et

Justiitsministeeriumi vanglate osakond oskaks edaspidi puudega kinnipeetavate eriliste

vajaduste ja õigustega arvestada. Seega on kaebuse esitaja HKMS § 10 lõikes 3 sätestatud

nõude formaalselt täitnud. Kas kaebuse esitajal saab olla selline põhjendatud huvi, nagu ta

on kaebuses välja toonud, saab halduskohus seisukoha võtta samuti asja sisulisel

lahendamisel.

RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seadusest

ei tulene, et kaebuse esitaja peaks väidetava mittevaralise kahju eelnimetatud sättes

sisalduva loetelu järgi üheselt kvalifitseerima. Kaebuse menetlusse võtmiseks piisab, kui

kaebuses on väidetava kahju tekitanud põhjused üldisemalt ära nimetanud. Pealegi nähtub

S. P. kaebusest, et mittevaralist kahju nõuab ta väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest.

Kaebuse menetlusse võtmist ei takista kaebuses esitatud väidete kohta tõendite esitamata

jätmine. Kaebuse aluseks olevate asjaolude tõendatuse küsimus lahendatakse asja sisulisel

arutamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Halduskohus saab HKMS § 16

lg 2 kohaselt teha kaebajale ja teistele protsessiosalistele ettepaneku täiendavate tõendite

esitamiseks või koguda tõendeid omal algatusel. Tõendeid võivad protsessiosalised esitada

kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni kohtuistungil. Kahju hüvitamise eelduseks

olevate asjaolude tõendamatuse korral jätab kohus kahjunõude rahuldamata, kuid tõendite

esitamata jätmise põhjendusel ei saa kohus kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Samuti

ei saa kaebust läbivaatamatult tagastada seetõttu, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse

esitaja näidanud kaebuses ära põhjuslikku seost õigusvastase toimingu ja väidetava kahju

vahel. Põhjusliku seose küsimus lahendatakse kahjunõude sisulisel läbivaatamisel.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruses esitatud põhjendused ei

andnud alust S. P. kaebuse läbivaatamatult tagastamiseks HKMS § 11 lg 3 alusel.