2-05-21618/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-21618

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. aprill 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-21618 (endine nr 2/109-26672/05) Tsiviilasi AS H hagi RT`i vastu 3 051,52 krooni väljamõistmiseks Asja läbivaatamine

18. aprill 2006.a, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS H (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Toomas Tuuling Kostja RT (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RT`ilt 3 051,52 (kolm tuhat viiskümmend üks krooni ja 52 senti) krooni AS`i H kasuks. Kohtukulude jaotus

3. Kohtukulud jätta RT`i kanda.

4. Välja mõista RT`ilt kohtukulud 280,00 (kakssada kaheksakümmend) krooni AS`i H kasuks.

5. Välja mõista RT`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 67,00 (kuuskümmend seitse) krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14

2-05-21618

päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS §

416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused 05.12.2005.a. esitas AS H hagi RT`i vastu 3 051,52 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS HL(Liising), AS H ja RT 18.06.2001.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel Liising võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 7 000,00 krooni Ego lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma Liisingule intressi vastavalt Ego lepingule ja Liisingu hinnakirjale 20% aastas. Kostja kohustus vastavalt Ego lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks oli kuu 8. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks Ego lepingu kohaselt oli 350,00 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2 825,85 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003.a AS HL ja AS H vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis AS HLAS`ile H üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Hageja teavitas kostjat 23.03.2005.a kirjalikult Ego lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale eelnimetatud kirjaliku teate kättesaamist. Hageja teavitas kostjat ühtlasi asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja Ego lepingu üles. Kostja ei tasunud Ego lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu ütles hageja Ego lepingu üles. Seisuga 02.12.2005.a on kostja võlgnevus hageja ees

3 051,52 krooni (põhiosa võlgnevus 2 825,85 krooni, intressivõlgnevus 25,67 krooni ja leppetrahv 200,00 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 3 051,52 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 280,00 krooni).

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 03.03.2006.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib

2-05-21618

kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg

1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 051,52 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 280,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 67,00 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik