Legislator Case Law & Legislation
2-06-1621/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.06.1621.17587 AI generated

2-06-1621/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-1621/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

2-06-1621

Legislator headnote

AI generated

2-06-1621/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-06-1621

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-1621

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 09. maist 2006. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05. 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-1621 Tsiviilasi ML hagi HL vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ML ning tema volitatud esindaja advokaat JU kostja HL ning tema volitatud esindaja advokaat VP. Kohtuistungi toimumise aeg 12. aprillil 2006.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt ML hagi HL vastu elatusraha saamiseks summas 4 000 krooni kuus laste ülalpidamiseks.

Välja mõista HL ML kasuks 3 800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni kuus elatusraha poolte alaealiste laste – K ning K ülalpidamiseks - kuni K täisealisuseni . ja edasi 1 900 (üks tuhat üheksasada) krooni kuni K täisealisuseni alates hagi esitamisest Harju Maakohtule .a.

Kohtukulude jaotus Välja mõista HL 2 000 (kaks tuhat) krooni riigilõivu riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast .a. Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud abielust kaks last – K ,K on mõlemad peale abielu lahutust a. hageja ülalpidamisel. Peale abielu lahutamist pole kostja laste ülalpidamiseks elatusraha hagejale maksnud. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad laste ülalpidamiskulud kalendrikuus 4 400 krooni lapse kohta, sellest toidule kodus 1 000 krooni ja väljas 180 krooni, rõivastele ja jalatsitele 400 krooni, eluaseme kuludeks 1 500 krooni, raamatutele, koolitarvetele, kultuuriüritustele 200 krooni, harrastustele, spordile ja mänguasjadele 350 krooni jne. Eeltoodut aluseks võttes ning lähtudes asjaolust, et kostja ei osale alates poolte abielu lahutusest laste ülalpidamise kulude kandmises, on hageja seisukohal, et kostja ei täida vanemana oma kohustust lapsi ülal pidada, mistõttu taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt kohtu kaudu. Hageja palub kohtul tema kasuks välja mõista kostjalt poolte alaealiste laste ülalpidamiseks kokku 4 400 krooni kuus kuni laste täisealisuseni. Kohtuistungil oli hageja nõus vähendama elatise nõuet kostja vastu 400 krooni võrra ning palus kohtul kostjalt välja mõista 4 000 krooni elatusraha kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kuus kuni laste täisealisuseni, alates hagi esitamisest kohtule.

Kostja vastuväited hagile. Kostja tunnistas hagi kohtuistungil osaliselt ning oli kohtuistungil nõus oma kahe lapse ülalpidamiseks kuus maksma elatusraha kokku 3 000 krooni ning kinnitas antud asjaolu oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja seletuse kohaselt on ta ka seni vanemana laste ülalpidamise kohustust täitnud – andnud lastele taskuraha, ostnud neile vajalikke asju jne. Kostja vanemad on samuti lapsi rahaliste vahenditega toetanud.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning mõlemal vanemal on sama seaduse § 49 kohaselt oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja poolt asjas esitatud lastele kantavate kulutuste arvestuse kohaselt (vt. tlk. 2) nähtub kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hageja majanduslik olukord on mõnevõrra soodsam kui seda on kostja majanduslik olukord, kuna oma hagiavaldues toodud arvestuse kohaselt on hagejal ilmselt võimalik kanda laste ülalpidamiseks ja nende normaalse arengu tagamiseks kulutusi kuus 4 400 krooni ulatuses ühele lapsele. Samas kostja töötasu tõendi kohaselt moodustab tema 6 kuu keskmine brutotöötasu 10 698.50 krooni. Kohtu arvates on õiglaseks ja põhjendatud elatise suuruseks 3 800 krooni kuus kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, aluseks võttes poolte mõnevõrra erinevaid majanduslikke võimalusi ning alaealiste laste vajadusi. Väljamõistmisele kuuluv elatusraha suurus 3 800 krooni kuus kahele lapsele peaks kohtu arvates aitama hagejal katta olulises ulatuses temapoolse mõistliku majandamise korral lastele kantavaid kulutusi ühes kuus ning samas peaks antud rahasumma olema jõukohane ka tasumiseks kostjale tema sissetulekut arvesse võttes. Kostja puhul on tegemist noore teotahtelise mehega, kellel on vastava soovi korral ilmselt võimalik leida ka tulusamat teenistust, kindlustamaks oma laste ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemaolu. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatis summas 3 800 krooni kuus tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest Harju Maakohtule .a.

Tulenevalt seaduse mõttest on mõlemad vanemad vastutavad oma alaealise laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmise eest ning lastest lahus elaval vanemal on eelkõige just materiaalselt võimalik osutada igakülgset hoolitsust ja abi oma kasvavatele lastele, tagamaks omalt poolt vajalikud eeldused nende igakõlgseks arenguks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seonduvalt asjaoluga, et hageja maksab saadud elatusrahalt kui tulult ka tulumaksu seaduses sätestatud määras, jääb hagejale kostjalt väljamõistetavast rahasummast laste ülalpidamiskulude kandmiseks reaalselt 2 926 krooni kohtuostsuse tegemise aja seisuga. Kõike eeltoodut aluseks võttes hindab kohus kostja vastuväiteid põhilises kui asjasse mittepuutuvaid ja jätab need tähelepanuta kui õiguslikult põhjendamatud ning ka kui seaduses sätestatud korras tõendamata. Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud riigilõivuna summas 2 000 krooni (3 800 krooni x 9 = 34 200 krooni) vastavalt TsMS §-le 129 lg. 2, milline summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 09.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik